Venemaa riigiduuma kiitis reedel teisel ja kolmandal lugemisel heaks eelnõu, mis võimaldab kodakondsuse lihtsustatud korras andmist venekeelsele elanikkonnale, kelle sugulased elasid endise Nõukogude Liidu või kunagise Vene impeeriumi aladel.
Taotleja peab ka näitama, et on vene keele kandja, mis tähendab selle keele kasutamist pereringis ja muudes olukordades.
"Seadus laieneb kogu Venemaale, sealhulgas uutesse regioonidesse nagu Krimm ja Sevastopol," ütles riigiduuma põhiseaduskomitee esimees Vladimir Pligin.
Seaduse kohaselt kontrollitakse taotlejate vene keele ja ajaloo tundmist ning kodakondsuse andmise otsustamise aega vähendatakse praeguselt kuuelt kuult maksimum kolmele kuule.
Justiitsminister Andres Anvelt ütles märtsis Venemaal kavandatavat eelnõud kommenteerides, et seadus mis annaks kõigile kunagisel Venemaa keisririigi või Nõukogude Liidu territooriumil elavatele inimestele võimaluse Vene kodakondsus saada on nagu uue relvaliigi avalik katsetus.
Oma siseriiklike kodakondsuspõhimõtete laiendamine nendele riikidele, kes keerulise ajaloo tõttu on eri põhjustel, enamikus vallutuslikel, pidanud kuuluma impeeriumi koosseisu, kannab endas pigem propagandistlikku iseloomu, kinnitas Anvelt. "Huvitav, kas seadus hakkab kehtima ka Alaska elanike ehk USA territooriumi kohta, mis on kunagi olnud Venemaa osa või on ta suunatud pigem Euroopa naabritele hoiatusena," küsis ta.
Vene migratsiooniteenistus on väljastanud Krimmi elanikele üle 40 000 passi, ütles reedel ameti pressisekretär Zalina Kornilova.
"Üle 100 000 elaniku on esitanud taotluse Vene passi saamiseks," sõnas Kornilova.
Migratsiooniteenistuse juht Konstantin Romodanovski ütles varem, et Vene passid väljastatakse kahele miljonile Krimmi elanikule. Krimm on alates veebruari lõpust Vene vägede kontrolli all.
Kreml on Krimmi Venemaa osaks pidanud alates 18. märtsist, mil president Vladimir Putin ja Krimmi peaminister Sergei Aksjonov allkirjastasid poolsaare Venemaaga ühinemise leppe.