Vastseliina internaatkooli töötajad saatsid nädala alguses haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovskile pöördumise, kus paluvad peatada kooli liitmine teiste erikoolidega, kirjutab Eesti Päevaleht.

Teatavasti tehti märtsis otsus nii Vastseliina kui ka Tapa õppeasutus Kaagvere erikooliga ühendada ja septembris peaksid kolme kooli sadakond last õppima ühtse nime ja juhi all.

„Meil puudub see info, mis lapsi ees ootab, ja need põhjendused, mis liitmiseks toodud, pole argumenteeritud,” märkis internaatkooli direktor Ele Raha. Kõige suurem hirm ongi koolil selle ees, kus ja kellega koos nende õpilased tulevikus õppima hakkavad.

Nimelt õpivad Vastseliinas tundeelu- ja käitumishäiretega õpilased, kes on kooli saadetud psühhiaatri soovitusel, nõustamiskomisjoni otsusega, Tapale ja Kaagverre aga lähtuvalt sellekohasest kohtuotsusest või- määrusest, selgitatakse ministrile saadetud kirjas. "Need on on niivõrd erineva suunitlusega asutused," märkis direktor.

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal märkis, et on isiklikult nii kooli töötajate kui ka lapsevanematega ühendamisest rääkinud. Kiirendatud korras koolide ühendamise tingisid aga Tapa erikooli sündmused ja endise ministri Jaak Aaviksoo tahe erikoole kiiresti uuele tasemele viia.

Esialgu Vastseliina kooliõpilasi Tapa ja Kaagvere õpilastega siiski koos elama ei panda, küll aga võidakse seda teha tulevikus.

Tänavu esimese kolme kuuga hukkus liiklusõnnetuses 20 inimest ehk mullusest 16 võrra enam, samas on raskete liiklusõnnetuse arv püsinud mullusega samal tasemel.

Kui mullu jaanuarist märtsini juhtus kokku 230 rasket liiklusõnnetust, siis tänavu nelja võrra rohkem. Samas on õnnetused olnud tänavu märgatavalt traagilisemad ning nõudnud juba 20 inimelu mulluse nelja kõrval. Vigastatuid on tänavu kolme kuuga liikluses olnud 279 ehk mullusest 11 võrra vähem, selgub politsei- ja piirivalveameti (PPA) esialgsest statistikast.

Joobes juhtide süül on tänavu kolme kuuga juhtunud 20 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus viis ja sai viga 28 inimest. Mullu oli samal ajal selliseid õnnetusi 15 ja neis sai viga 22 inimest, hukkunuid aga polnud.

PPA juhtivkorrakaitseametniku Veiko Kommusaare sõnul on märtsikuu hukkunute arvu poolest olnud liikluses varasema aastaga võrreldes traagilisem, ent vigastatuid ja vigastatutega õnnetusi on kokkuvõttes vähem. "Kuu esimesel poolel olid mitmed rasked õnnetused seotud keeruliste teeolude jaoks sobimatute sõiduvõtetega. Kuu teises pooles lisandusid liiklusõnnetused kaherattalistega. Sellega seoses tuletab politsei autojuhtidele meelde, et kaherattalised on teedel tagasi ning manöövrite sooritamisel tuleb lisaks teistele autodele harjuda märkama ka jalgrattureid ning mootorrattureid," rääkis Kommusaar BNS-ile.

Joobes juhtimise ja raskete õnnetuste ära hoidmiseks suurendab politsei joobes juhtide vahele jäämise riski. Sellel aastal on eesmärk kontrollida juhtide joovet vähemalt 700 000 korral. Kahe esimese kuuga tehti 109 414 alkokontrolli, eelmise aasta samal perioodil oli neid 90 706.

"Usume, et teadmine sellest, et iga sõidukijuht võib sattuda kontrollitavate hulka, aitab joobes juhtimist ära hoida. Kahe kuu statistika kohaselt on alkoholi tarvitanud juhtide osakaal liikluses küll veidi vähenenud, ent kuritegelikust käitumisest põhjustatud õnnetuste arv langenud ei ole. Kui möödunud aastal ei hukkunud kolme kuu jooksul joobes juhi süül ükski inimene, siis tänavu kaotas sellistes õnnetustes elu viis inimest," lisas Kommusaar.

Tartu maakohus saatis teisipäeval 17 aastaks vangi mehe, kes süüdistuse järgi üritas oma endist elukaaslast plahvatusega mõrvata.

Tartu maakohus mõistis Jaanus Kolpakovi (47) õigeks narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Samuti mõistis kohus Kolpakovi õigeks suures koguses trotüüli ebaseaduslikus käitlemises, kuna kuriteosündmus ei ole tuvastatud. Küll aga tunnistas kohus Kolpakovi aga süüdi ülejäänud esitatud süüdistuses ehk tapmise katses, plahvatuse tekitamises, lõhkeseadeldise ebaseaduslikus käitlemises, 91,45 grammi brisantse lõhkeaine pentriidi ebaseaduslikus käitlemises, tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, valeütluse andmisele kihutamises ja valeütluse andmises.

Kohus mõistis Kolpakovile kokku 17 aasta pikkuse vangistuse, mille kandmise algusaega loetakse tema kahtlustatavana kinnipidamisest mullu 15. aprillil.

Kustav Lainemaa (30) tunnistas kohus süüdi valeütluse andmises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning mõistis talle üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Karistusaja hulka arvatakse tema kahtlustatavana kahepäevane kinnipidamine.

Geit Põldra tunnistas kohus süüdi narkootilise aine omandamises ja edasiandmises ning mõistis talle 30 päeva pikkuse tingimisi vangistuse 18 kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.

Kolpakov peab kannatanute esitatud tsiviilhagide katteks hüvitama kokku 2225,63 eurot.Menetluskulude katteks peab Kolpakov tasuma kokku 13 404,21 eurot ning hüvitama ka 2610 euro suuruse kannatanu esindaja tasu. Lainemaa peab menetluskulude katteks tasuma 1952,95 eurot ja Põldra 1604,95 eurot.

Kohtumenetluse pooled saavad teisipäevase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul alates kolmapäevast. Kui otsus vaidlustatakse, teeb kohus motiveeritud tervikotsuse teatavaks 23. aprillil.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kretel Tamm palus eelnevalt karistada Kolpakov i 20-aastase vangistusega, Lainemaale palus prokurör mõista talle üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga  ning Põldrale ühe kuu pikkuse tingimisi vangistuse 18 kuu pikkuse katseajaga.

Kolpakovi kaitsja leidis kõigi süüdistuspunktide osas peale tulirelva ebaseadusliku käitlemise, et mehe süü ei ole tõendatud ning tema kaitsealune tulnuks õigeks mõista. Tulirelva ebaseadusliku käitlemise süüdistuses nõustus kaitsja sellega, et Kolpakovi elukohast leiti revolvri osad. Kaitsja palus oma kaitsealuse süü suuruse hindamisel arvestada sellega, et ekspertiisi kohaselt ei moodusta leitud osad laskekõlblikku tulirelva ja Jaanuse jaoks oli tegemist mälestusesemega.

Lainemaa ja Põldra kaitsjad ei vaielnud enda kaitsealuste osas prokuröri taotlusele vastu.

Mullu aasta 14. aprillil toimus Tartus Võru tänaval asuva maja korteris plahvatus. Sündmuskohal kogutud tõendid viitasid sellele, et ühe korteri köögis plahvatas lõhkeseadeldis. Plahvatuse ajal viibis köögis naine, kes pääses imekombel vigastusteta, samuti ei saanud vigastada keegi teine.

Juhtunut uurinud korrakaitsjad selgitasid, et Kolpakov paigaldas oma endise elukaaslas elektripliiti isevalmistatud lõhkeseadeldise ning korraldas plahvatuse. „Kohtueelse menetluse raames kogutud tõendid viitavad mõrvakatsele,“ kommenteeris Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marge Püss.

Plahvatuse tagajärjel tekitati majaelanikele kahju kokku summas ligi 12 000 eurot. Mees peeti kinni ning alates mullu 16. aprillist on ta eeluurimiskohtuniku loal vahi all.

Toimunud läbiotsimiste ning kogutud tõendite alusel süüdistatakse teda ka suures koguses lõhkeaine ning tulirelva ebaseaduslikus käitlemises. Lisaks sellele süüdistatakse meest selles, et ta kallutas teist süüdistatavat, Lainemaad valeütluse andmisele.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiameti Lõuna osakond ja juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Ilmateenistuse andmeil on alanud nädala ilm olulise sajuta, kuid nädala lõpupoole on oodata tugevnevat tuult.

Teisipäeval ulatub Norra mere kohalt kõrgrõhuala üle Skandinaavia Läänemere äärde, Venemaa põhjaalade kohal aga püsib madalrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail valitseb tugev loode- ja põhjavool, mis toob Eestisse niiskust lisaks. Päeval sajab siin-seal veidi lund ja lörtsi. Tuul on võrdlemisi nõrk ja puhub valdavalt läänekaarest. Öösel on 2-7 kraadi külma, vaid meretuulega rannikul on üle nulli. Päeval on oodata 1-5 kraadi sooja.

Kolmapäeva öö hakul võib veel lund ja lörtsi sadada, pärast keskööd sajupilved eemalduvad ja taevas selgineb. Tuul puhub läänest ja loodest ning on võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on 0 kuni -5 kraadi, hommikuks võib kohati veel kraad-paar madalamale langeda. Päeval on tugevam kõrgrõhkkonna mõju ja ilm on sajuta, tuul pöördub edelasse ja tugevneb. Sooja tuleb 3-6 kraadi.

Neljapäeva öö on veel sajuta ning edela- ja läänetuul jääb rahulikumaks. Õhutemperatuur on -3 kuni +2 kraadi. Hommikul jõuab kohale madalrõhulohk ja liigub päeva jooksul üle Eesti. Sajab lörtsi, Lääne-Eestis tuleb kohati nõrka vihma. Tuul pöördub loodesse ja põhja ning on mõõduka tugevusega. Sooja on 2-7 kraadi.

Reede on tugevneva kõrgrõhkkonna mõjul sajuta. Tuul on öösel nõrk ja põhjakaarest, päeval puhub loodest ja läänest ning on tugevam. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni -5, Ida-Eestis võib paar kraadi madalamalegi langeda, päeval tuleb 2-6 kraadi sooja.

Laupäeval liigub üle Skandinaavia põhjatipu madalrõhkkond ja sunnib kõrgrõhuala lõuna poole taanduma. Ilm püsib sajuta, aga läheb väga tuuliseks. Edelatuul tugevneb hommikuks puhanguti 14, päeva jooksul 17 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni -5 ktaadi, päeval on oodata 4-9 kraadi sooja.

Pühapäeval madalrõhkkond eemaldub ja kõrgrõhuharja tugevnemisel püsib ilm sajuta. Puhub võrdlemisi tugev edelatuul. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni +3 ja päeval on oodata 6-12 kraadi sooja.

Tuleva nädala esmaspäeval liigub Läänemere õhuruumi madalrõhkkond ja toob vihma. Tuul on tugev ning puhub valdavalt edelast ja lõunast. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +4 kraadi. Päeval tuleb 5-9 kraadi sooja ja Lõuna-Eestis võib veel paar-kolm kraadi kõrgemale tõusta.