Eesti kommertspankade analüütikute hinnangul näitab jaemüügi kasvu aeglustumine, et jaekaubanduse osakaal majanduskasvu mootorina on nõrgemas ja see ei pruugi tänavu enam loodetud ulatuses majanduskasvu toetada.

"Jaemüügi kasvutempo aeglustumine oli ootuspärane. Et aeglustumine oli juba niivõrd märgatav veebruaris, kus baas kasvuks oli veel suhteliselt soodne, siis kinnitab see veelkord üle ka järgmiste kuude suhteliselt nõrkade kasvude jätkumise ootuse," ütles SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe BNS-ile.

"Samuti annab see kinnitust meie prognoosile, et ka tarbimine majanduskasvu mootorina on nõrgenemas," sõnas ta.

LHV panga majandusekspert Heido Vitsuri sõnul võib jaemüügi aeglustumine veebruaris võrreldes jaanuariga olla üheks esimeseks indikaatoriks selle kohta, et möödunud aastal alanud majanduskasvu vähenemine on selle aasta alguses veelgi süvenemas, ning et ka varem majanduskasvu vähenemist trotsinud tarbijad on nüüd seda tajudes muutunud senisest alalhoidlikumaks.

"Kuivõrd palgad olid jätkuvalt püsinud kasvutrendil ja inimeste sissetulekute olulise vähenemise kohta andmeid polnud, siis sellist jaekäibe muutust veebruariks ette ennustada küll ei osanud," märkis Vitsur. "Kuid samas oli loomulikult selge ka see, et möödunud aasta lõpus alanud majanduse aeglustumine pidi mingil ajal ka jaekäibe mahtu mõjutama hakkama. Samas pole siiski võimatu ka see, et tegu on mingi ühekordse anomaaliaga, millel hoopis teistsugune seletus."

Kuivõrd veebruaris jäi ka tööstusliku tootmise maht üksnes samale tasemele kui möödunud aasta veebruaris ning et ka töökohtade arv on hakanud tasapisi vähenema, võib Vitsuri sõnul karta, et veebruari langus jaekaubanduses võib tähendada ka seni positiivsena püsinud trendi murdumist jaekaubanduses. "Kui selline trend jätkub, on arusaadav, et jaekaubandus sel aastal majanduskasvu loodetud ulatuses enam toetada ei suuda," lisas ta.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes statistikaameti andmetel 2014. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 3 protsenti.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 9 protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 3 protsenti.

Justiitsministeeriumi hinnangul suurenes inimkaubandusega seotud kuritegude arv eelmisel aastal eelkõige alaealiste ärakasutamise arvelt.

Varasematel aastatel on inimkaubanduse kuritegude puhul üldjuhul olnud tegu prostituutide kinnihoidmisega ja nendevastase vägivallaga, selgub ministeeriumi eelmise aasta vägivalla vähendamise arengukava ülevaatest.

Läinud aastal oli inimkaubanduse juhtumite pilt kirevam: lisandunud on sunnitud kuriteod -vargused ja narkokaubandus- kus kurjategijad on sundinud kannatanuid kuritegusid toime panema, nende kallal vägivallatsenud või isegi ähvardanud võtta neilt elu.

Kuritegude arv on eelkõige suurenenud alaealiste ärakasutamise juhtumite arvel. 2012. aastal registreeriti neid juhtumeid kuus ja läinud aastal 18. Neist unikaalseid juhtumeid oli 11, teised korduvad, selgub ministeeriumi ülevaatest.

Inimkaubandusega seotud kuritegude arv suurenes läinud aastal kokku kümne juhtumi võrra - kui 2012. aastal registreeriti 32 kuriteojuhtumit, siis eelmisel aastal 42.

Seksuaalkuritegudest enamus on suunatud laste vastu

Justiitsministeeriumi aruande kohaselt pandi eelmisel aastal valdav enamus seksuaalkuritegudest toime alaealiste vastu.

Ministeeriumi vägivalla vähendamise arengukava 2013. aasta täitmise aruande kohaselt moodustasid kontaktsed seksuaalkuriteod seksuaalkuritegude suurema osa. Peaaegu kõik need pandi toime alaealiste vastu, vaid viiel juhul 104-st oli kannatanuks täisealine naine, selgub aruandest.

Kontaktseteks seksuaalkuritegudeks ei peeta lasteporno valmistamist ja võimaldamist ning lapse seksuaalset ahvatlemist.  

Eelmisel aastal registreeriti kokku 70 pornograafiakuritegu, millest 29 kuritegu registreeriti Viru, 23 Põhja ning üheksa Lõuna ja Lääne piirkonnas.   

Pornograafiakuritegude koguarvu moodustasid lasteporno valmistamise ja selle võimaldamise kuriteod, teisi pornograafia süütegusid eelmisel aastal ei registreeritud. Pornograafiakuriteod moodustasid viiendiku kõigist seksuaalkuritegudest.

Tartu maakohus karistas möödunud nädalal tingimisi vangistusega noormeest, kelle valdusest sai politsei kätte koguni 12 erinevat liiki narkootilist ainet.

Süüdistuse kohaselt kasvatas 25-aastane Mihkel oma elukohas vähemalt nelja kanepitaime, millest valmistas ligi 224 grammi marihuaanat.

„Eelmise aasta augustis otsisid politseiametnikud läbi süüdistatava elukoha ja leidsid lisaks marihuaanale veel kaksteist eriliigilist narkootilist ainet, millest kolm olid tugevatoimelised hallotsinogeenid, kuid kuna need ei ole narkootiliste ainete nimekirja kantud vaid on niinimetatud nimekirjaainete analoogid, ei ole nende käitlemine ebaseaduslik," rääkis Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jane Pajus BNS-ile.  

Leitud ebaseaduslike ainete hulgas oli lisaks marihuaanale veel MDMA ehk ecstasy, amfetamiin, aga ka narkootilist ainet psilotsübiini sisaldavad seened. „Narkootilisi aineid tarvitas ta ise. Kohtueelse menetluse käigus narkootikumide levitamisele viitavaid tõendeid ei saadud,“ sõnas Pajus.  

Möödunud nädalal tunnistas Tartu maakohus Mihkli kokkuleppemenetluses süüdi narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises ning kanepi ebaseaduslikus kasvatamises. Kohus mõistis talle tingimisi kolme aasta, ühe kuu ja 22 pikkuse vangistuse kolmeaastase katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Karistusaja hulk arvatakse eelvangistuses viibitud üks kuu ja 22 päeva. Katseajal ei tohi Vilismäe tarvitada narkootikume.  

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Lõuna prefektuuri narkokuritegude talitus. 

Justiitsministeeriumi vägivalla vähendamise arengukava aruande kohaselt on alaealiste kurjategijate ja nende poolt toime pandud kuritegude arv vähenenud.

Valitsusele teisipäeval esitatud aruande kohaselt kohaselt oli Eestis mullu 1372 alaealist kurjategijat ehk 114 võrra vähem kui ülemöödunud aastal. Nende poolt toime pandud kuritegude arv oli samuti aastaga kahanenud 163 võrra 1644 kuriteoni aastas.

Alaealiste süüdimõistetud kinnipeetavate arv oli aga eelmisel aastal kasvanud 22-ni võrreldes aastataguse 16-ga, selgub aruandest.

Alaealiste osakaal vanglapopulatsioonist oli 0,9 protsenti, samas kui alaealiste kriminaalhooldusaluste osakaal kolm protsenti ning neid oli kokku 196.

Alaealiste kurjategijate osakaal 100 000 elaniku kohta oli 113