EESTI UUDISED BNS

Politsei peab veekahurit kasutades sellest enne teada andma

Pilt on illustratiivne Foto: Aigar NagelSiseministeerium esitas kooskõlastamiseks määruse eelnõu, mis kehtestab veekahuri erivahendina kasutamise korra, muuhulgas kohustuse veekahuri kasutama hakkamisest ümbritsevaid eelnevalt teavitada.

Veekahur on politsei või muu korrakaitseorgani eriotstarbeline sõiduk ja töötab erinevatel režiimidel kõrgsurvega veejoaga, mis on mõeldud rahvahulga füüsiliseks mõjutamiseks Eelnõu järgi on veekahuris lisaks veele lubatud lisaainena kasutada markeerivat värvainet, lakrimaatorit või pipragaasi gaasi kontsentratsiooniga kuni viis protsenti.

Veekahurit on keelatud kasutada, kui rahvahulk asub välja lülitamata  kõrgepingega elektriseadmete ja -rajatiste läheduses või keemiliste ainete käitlemise koha läheduses, kui keemilised ained veega reageerimisel või veesurve tagajärjel võivad tekitada plahvatusohu.

Enne veekahuri kasutamist on korrakaitseorganil kohustus hoiatada valjuhääldi kaudu veekahuri kasutamisest. Hoiatamisel antakse korraldus lahkuda veekahuri kasutamise mõjualast, teatatakse veekahuri kasutamise algusaeg, mis peab olema piisav vabatahtlikuks lahkumiseks.

Samuti teatatakse veekahuril lisaainete kasutamisest ning selle eesmärgist ning tehakse lisaainete kasutamisel ettepanek läheduses asuvate hoonete uste ja akende sulgemiseks. Vahetult enne veekahuri kasutamist antakse valjuhääldi kaudu teade kahuri kasutamisest.

Kasutamise teatamisest võib loobuda üksnes juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu, selgub eelnõust.

Loa veekahuri kasutamiseks annab politseile politsei- ja piirivalveameti peadirektor või tema volitatud politseiametnik ning seaduses sätestatud juhul muule korrakaitseorganile selle juht.

Veekahuri kasutamine protokollitakse ja võimalusel videosalvestatakse.

Hukkunud karilooma eest makstav hüvitis tõuseb

Võrumaa TeatajaKeskkonnaameti juures tegutsev looma tekitatud kahjude komisjon otsustas märtsi algul tõsta hukkunud karilooma eest makstava maksimaalse hüvitise suurust, kirjutab Saarte Hääl.

Komisjoni otsusel tõuseb kiskjakahjustuste hüvitamisel täiskasvanud lamba puhul määr seniselt 100 eurolt 160-ni, kuni ühe aasta vanuse lambatalle puhul 75-lt 80-ni, tunnustatud jõudluskontrolli või aretuskarja kuuluva lamba puhul 160-lt 200-ni ning kuni üheaastase vasika puhul 300-lt 400 euroni.

Maksimaalse hüvitatava määra kehtestamisel lähtuti TNS-i Emor Agriseire hinnainfo andmebaasist leitud 2013. aasta keskmisest kokkuostuhinnast, loomade keskmisest hinnangulisest kaalust, ostu-müügikuulutuste põhisest hinnapäringust ja Eesti lambakasvatajate seltsi juhatuselt küsitud ekspertarvamusest, kirjutab Saarte Hääl.

Komisjon otsustas kehtestada pruunkaru kahjustatud mesitaru ühtseks maksimaalselt hüvitatavaks määraks 300 eurot senise 200 asemel ja kiskja murtud koera eest 300 eurot ehk sama palju kui mullu.

Uue meetmena võeti hüvitis kiskjakahjude ennetusmeetmena rakendatava karjavalvekoera eest, mis on 1000 eurot. Määra kehtestamisel lähtuti karjavalvekoerte ekspertidelt küsitud ekspertarvamusest ja ostu-müügikuulutuste põhisest hinnapäringust.

Päästjad pidid päevaga kustutama ligi 40 kulupõlengut

Võrumaa TeatajaViimaste päevade kuivad ilmad on suurendanud kulupõlengute arvu, möödunud ööpäeval said päästjad ligi 40 sellist väljakutset.

Reedel sai häirekeskus kokku 90 päästekutset, millest 59 olid seotud tulekahjudega ning neist omakorda 39 kulupõlengutega. Inimesed tulekahjudes viga ei saanud, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Päästeamet tuletab meelde, et igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Meedias enimmainitud europarlamendi saadik oli märtsis Padar

Ivari Padar FOTO: VTEesti kirjutav meedia mainis märtsis europarlamendi saadikutest kõige sagedamini Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvat uue valitsuse põllumajandusministrit Ivari Padarit, kellest ilmus 278 uudist või artiklit.

BNS-i Gruppi kuuluva ETA Monitooringu andmeil järgnesid Padarile Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tunne Kelam, kes ületas uudisekünnise 125 korral ning endine reformierakondlane Kristiina Ojuland, kes ületas uudisekünnise 99 korral.

Parteitut Indrek Tarandit mainis meedia 72, Reformierakonda kuuluvat Vilja Savisaar-Toomastit 32 ja endist keskerakondlast Siiri Oviiri 30 korral.

ETA Monitooringu ülevaade kajastab uudisteagentuuris BNS, eesti- ja venekeelses trükimeedias ning suuremates võrguväljaannetes ilmunud uudiseid. Arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid, samuti ei kajasta ülevaade poliitikute mainimist televisioonis ja raadios.

Venemaa kiitis heaks lihtsustatud korras kodakondsuse andmise

Venemaa riigiduuma kiitis reedel teisel ja kolmandal lugemisel heaks eelnõu, mis võimaldab kodakondsuse lihtsustatud korras andmist venekeelsele elanikkonnale, kelle sugulased elasid endise Nõukogude Liidu või kunagise Vene impeeriumi aladel.

Taotleja peab ka näitama, et on vene keele kandja, mis tähendab selle keele kasutamist pereringis ja muudes olukordades.

"Seadus laieneb kogu Venemaale, sealhulgas uutesse regioonidesse nagu Krimm ja Sevastopol," ütles riigiduuma põhiseaduskomitee esimees Vladimir Pligin.

Seaduse kohaselt kontrollitakse taotlejate vene keele ja ajaloo tundmist ning kodakondsuse andmise otsustamise aega vähendatakse praeguselt kuuelt kuult maksimum kolmele kuule.

Justiitsminister Andres Anvelt ütles märtsis Venemaal kavandatavat eelnõud kommenteerides, et seadus mis annaks kõigile kunagisel Venemaa keisririigi või Nõukogude Liidu territooriumil elavatele inimestele võimaluse Vene kodakondsus saada on nagu uue relvaliigi avalik katsetus.

Oma siseriiklike kodakondsuspõhimõtete laiendamine nendele riikidele, kes keerulise ajaloo tõttu on eri põhjustel, enamikus vallutuslikel, pidanud kuuluma impeeriumi koosseisu, kannab endas pigem propagandistlikku iseloomu, kinnitas Anvelt. "Huvitav, kas seadus hakkab kehtima ka Alaska elanike ehk USA territooriumi kohta, mis on kunagi olnud Venemaa osa või on ta suunatud pigem Euroopa naabritele hoiatusena," küsis ta.

Vene migratsiooniteenistus on väljastanud Krimmi elanikele üle 40 000 passi, ütles reedel ameti pressisekretär Zalina Kornilova.

"Üle 100 000 elaniku on esitanud taotluse Vene passi saamiseks," sõnas Kornilova.

Migratsiooniteenistuse juht Konstantin Romodanovski ütles varem, et Vene passid väljastatakse kahele miljonile Krimmi elanikule. Krimm  on alates veebruari lõpust Vene vägede kontrolli all.

Kreml on Krimmi Venemaa osaks pidanud alates 18. märtsist, mil president Vladimir Putin ja Krimmi peaminister Sergei Aksjonov allkirjastasid poolsaare Venemaaga ühinemise leppe.

Kohus määras kolmele roolijoodikule karmi karistuse

Võrumaa TeatajaTartu maakohus määras Tartus, Jõgevamaal ja Võrumaal karmid karistused kolmele mehele, kes jäid korrakaitsjatele vahele alkoholijoobes autot juhtides.  

26. märtsil tunnistas Tartu maakohus Ivan Chopei (60), 31. märtsil Elmar Noole (50) ja 1. aprillil Sander Kula (24) süüdi mootorsõiduki juhtimises  joobeseisundis ning Noole lisaks ka veel karistuse kandmisest kõrvalehoidumises.

Chopeile mõisteti kuue kuu pikkune vangistus, kuid koos talle varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga peab ta kandma üheksa kuu pikkuse vangistuse, mis asendatakse 540 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajal peab ta järgima kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Lisaks võeti Chopeilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja temalt konfiskeeriti Volkswagen Transporter.

Noolele mõisteti kuue kuu pikkune vangistus, kuid koos talle varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga peab ta kandma kokku ühe aasta, nelja kuu ja 23 päeva pikkuse vangistuse.

Kulale mõisteti kuue kuu pikkune vangistus, millest kohe ärakandmisele kuulub üks kuu. Ülejäänud vangistus mõisteti talle tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.  Lisaks konfiskeeriti Kulalt Suzuki Swift.

Menetluskulude katteks peab Chopei tasuma 546,5 eurot, Nool 642,9 eurot ja Kula 360 eurot.

Süüdistuse kohaselt juhtis Ivan Chopei Volkswagen Transporterut Tartus Ringtee tänaval asuva kaubanduskeskuse juures. Alkoholijoobes Elmar Nool tabati Võru vallas Võru-Põlva tee neljandal kilomeetril, kus ta sõitis oma Mercedesega. Sander Kula juhtis purjuspäi oma Suzuki Swifti Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 123. kilomeetril, kus sõiduk peatati ning autojuht kõrvaldati juhtimiselt.

Kohtu ette astunud mehed on varasemalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka samalaadse kuriteo toimepanemise eest.

Prokuratuur on seisukohal, et kui üks inimene paneb korduvalt toime samasuguseid kuritegusid, siis peab kohtusaalis nõudma eelmisest raskema karistuse määramist. Kui inimest karistatakse joobeseisundis sõiduki juhtimise eest, siis lisaks põhikaristusele, milleks võib olla näiteks rahaline karistus või vangistus, võetakse temalt tavaliselt ära ka juhtimisõigus. Kui inimest karistatakse juba mitmendat korda samalaadse kuriteo toimepanemise eest, siis konfiskeeritakse sageli temalt ka sõiduk.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD