Riigikogu sotsiaalkomisjon korraldab esmaspäeval parlamentaarse kuulamise, kus tähelepanu keskmes on alaealistega seotud töösuhted.

Laste ja noorte töötamine on reguleerinud peamiselt töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusega, teatas BNS-ile riigikogu pressiteenistus. Alla 18-aastane inimese tööle asumiseks peab tal olema lapsevanema või muu seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Noorema kui 15-aastase puhul on lisaks nõutav ka tööinspektori kooskõlastus või luba.

Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof tõi esile seoses noorte töötamisega rea probleeme. "Kui alaealine töötab mõne muu lepingu kui töölepingu alusel, ei pruugi tema õigused olla seaduspäraselt kaitstud. Ka tööinspektori käed jäävad lühikeseks, kui laps või nooruk on tööle vormistatud näiteks võlaõigusliku lepinguga," ütles Pikhof. Ta toonitas, et töösuhetes ei tohi keegi alaealisele liiga teha.

Tööandja peab esitama tööinspektsiooni kohalikule asutusele taotluse, et tööinspektoril oleks võimalik uurida alaealisele pakutava töö kooskõla seaduste ja määruste nõuetega ning kas nooruk ise üldse tahab seda tööd teha. See on seotud vastavate tingimuste täitmisega, kas tööülesanded on alaealise vaimsete ja füüsiliste võimete kohased ega ohusta tema tervist ja kõlblust. Samuti tuleb järgida, et need ei takistaks noore sotsiaalset arengut ega hariduse omandamist. Tööaeg peab olema vastav igale vanuserühmale, samuti puhkeaeg ja ettenähtud puhkepäevad. Keelatud on ületunnid ja õhtune töö, väljaarvatud mõne erandiga. Näiteks, kui laps teeb kaasa teatrietenduses.

Seepärast on vaja tagada, et tööinspektsioon saaks täita oma põhiülesannet ja teha järelevalvet alaealiste tööle esitatavate nõuete üle, et need oleksid täidetud, märkis Pikhof.

Sotsiaalkomisjoni avalikul istungil teevad ettekanded sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning tööinspektsiooni esindajad. Kutsutud on ka õiguskantsleri, justiitsministeeriumi, lastekaitse liidu, lastevanemate liidu, noorsootöö keskuse ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise võrgustiku esindajad.

Täna, 20. aprillil aastal 1994 võeti vastu esimene abipolitseiniku seadus. Sellega loodi esmakordselt taasiseseisvunud Eestis seaduslikud alused vabatahtlike kaasamiseks avaliku korra kaitsmisse ja turvalisuse loomisse. 

Toonase seadusega loodi abipolitseiniku staatus ning pandi paika eeldused, õigused ja kohustused vabatahtlikult politseitöös osalemiseks. 

Politsei- ja Piirivalveameti vabatahtlike koordinaatori Nurmely Mitrahovitši sõnul on abipolitseinike institutsiooni idee aastatega samaks jäänud ning üha enam on inimesi, kel tõsine soov oma kogukonna turvalisusse panustada. „Vabatahtlike kaasamise suurim väljakutse on pakkuda inimesele just temale sobivaid osalemise võimalusi. Eelkõige tähendab laiemat ülesannete valikut, tipptasemel koolitusi ning tugevat toetust nii organisatsiooni kui ka avalikkuse poolt,“ ütles Mitrahovitš.  

„Selleks, et vabatahtlike ja politseinike ühine töö oleks tõhus, peab abipolitseinikul olema piisavalt õigusi tegutsemiseks ning loomulikult ka teadmised, oskused ja varustus. Vähemoluline pole ka vabatahtlikele sotsiaalsete garantiide ja kindlustunde pakkumine, kuna politseitöösse kaasatuna võib ohtu sattuda tema elu,“ rääkis Mitrahovitš. Vastutusrikka töö tõttu, on ka abipolitseiniku staatusse astumise eeldused Mitrahovitši sõnul täpselt paigas.  

Abipolitseinikele seatud nõudeid uuendati 2011. aastal.  Abipolitseinikuks soovija peab olema vähemalt 18-aastane keskharidusega Eesti kodanik, kes oskab riigikeelt politseiametnikele ettenähtud tasemel. Esimeses abipolitseiniku seaduses oli piirdutud põhiharidusnõudega ja keelenõue oli leebem. Uuendusena seati abipolitseinikele ka kohustus läbida vähemalt kord aastas täiendusõpe ning käia tervisekontrollis. 

Siseministeeriumis valmistatakse praegu ette kehtiva abipolitseiniku seaduse muutmist, et lihtsustada abipolitseinikuks astumist ja vajalikku väljaõpet.  Samuti soovitakse abipolitseinikke rohkem kaasata ennetustöösse ja liiklusohutuse tagamisse. Lisaks täpsustatakse abipolitseiniku rolli ja õigusi avaliku korra tagamisel.

Abipolitseiniku staatuses vabatahtlikke on Eestis 800, kes panustasid eelmisel aastal turvalisuse tagamisse ligi 85 000 töötundi.  Kõige rohkem tegutsevad abipolitseinikud reageeriva abijõuna politseitegevuses ja ennetustöös. Abipolitseinik ei asenda ega tohigi asendada politseid ent tegemist on olulise abijõuga. Abipolitseinikuna tegutsemine on üks viis panustada kodukandis ja sellega ka kogu Eestis turvalisuse loomisse. 

Abipolitseinike aastapäeva tähistatakse pidulikult 26. aprillil Paides, kus toimub konverents „20 aastat ühiselt loodud turvalisust“. Arutelude kõrval tunnustatakse konverentsil 1994. aastast tegutsevaid abipolitseinikke, keda on kokku 64.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon plaanib tuleval nädalal algatada seadusemuudatuse, et töövõimetus- ja vanaduspensionärid, kes proteetilist ravi ja hambaproteese ei vaja, saaksid proteesihüvitiseks ettenähtud raha kasutada hammaste raviks.

"Täna hüvitab riik töövõimetuspensionäridele või üle 63-aastastele vanaduspensionäridele üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud summa 255 euro ulatuses. Eelnõu näeb ette, et seda summat võiks lisaks proteesimisele kasutada ka teiste hambaraviteenuste tarbeks," sõnas keskfraktsiooni esimees Kadri Simson pressiesindaja teatel.

Simsoni sõnul praegustel pensionäridel üha sagedamini suus oma hambad, mitte proteesid. "Selle vanusegrupi hambaravi vajadus on  palju suurem, samas pole noortel pensionäridel veel vaja proteese," lausus ta.

"Arvestades hambaraviteenuste suhteliselt kõrget hinda on selge, et kõik abivajajad ei saa Eestis endale hambaraviteenust lubada. Lisaks antud muudatustele tuleb tõsiselt kaaluda ka täiskasvanute hambaravihüvitise taastamist. Hambaravi on rahastatud riiklikult reguleeritud või kohustusliku sotsiaalkindlustuse kaudu Põhjamaades, aga ka Austrias, Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Luksemburgis ja Hollandis. Korralik hambaravi aitab hoiduda mitmetest kroonilistest haigustest, samas lagunenud hambad mõjutavad kogu organismi," tõdes Simson.

Justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel pandi aasta esimese kolme kuuga toime 9158 kuritegu, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga enamvähem samal tasemel.

Raskeid isikuvastaseid kuritegusid ehk tapmisi ja mõrvu registreeriti kolm juhtumit vähem kui 2013. aastal. Kokku 13 kuriteost olid üheksa tapmist ning neli mõrva, teatas justiitsministeerium BNS-ile.

Kelmusi registreeriti 18 protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil, samas suur osa neist kuritegudest oli toime pandud varem. Kuue protsendi võrra kasvas kehaliste väärkohtlemiste arv.

Varguste arvu vähenemine peatus ning selle aasta esimese kolme kuu jooksul registreeriti vargusi 2013. aasta sama perioodiga võrreldes kolm protsenti rohkem. Võrreldes eelmise aastaga vähenesid vargused eluruumidest, kuid sagenesid vargused kaubandusettevõtetest ja sõidukitest.

Suurimas langustrendis oli röövimiste arv, mida registreeriti 28 protsenti vähem kui mullu. Seitsme protsendi võrra vähem registreeriti ka liikluskuritegusid, seda peamiselt joobes juhtide arvelt.