EESTI UUDISED BNS

Mai esimesel laupäeval aset leidvatele üleriigilistele ühistalgutele end kirja pannud inimeste arv läheneb 15 000-le.

Reede pärastlõunase seisuga oli üleriigilistele ühistalgutele kirja pandud 1571 talgut ning end registreerinud 14 563 talgulist, selgub talgupäeva veebilehelt.

Talguid saab kirja panna alates 12. märtsist ning talgutele registreeruda alates 14. aprillist. Talgupäev on lehekuu esimene laupäev ehk 3. mai.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür sõnas, et kõik need, kellele mingil põhjusel 3. mai ja laupäev ühiseks tegemiseks ei sobi, võib talgupäeva lehele üles märkida ka teistel päevadel toimuvaid talguid. Näiteks koolid ja lasteaiad eelistavad sageli oma talgud plaanida just nädala sisse, tõi ta esile.

Nagu ka varasematel kordadel, saab ka tänavu iga inimene ja iga kogukond ise otsustada, millised tööd ja tegemised 3. mai talgupäeval ühiselt ette võetakse.

Möödunud aastal korraldati talgupäeval üle Eesti 1522 talgut, millest võttis osa 40 098 talgulist.

Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik ja koostööpartnerid.

Võrumaal algas reedel Kuperjanovi jalaväepataljoni õppus "Tormihoiatus", kus ligi tuhat kaitseväelast ja kaitseliitlast harjutavad koostööd mais algavaks kaitseväe suurimaks õppuseks "Kevadtorm".

Õppusel osalevad Kuperjanovi jalaväepataljon, üksused Viru jalaväepataljonist ja pioneeripataljonist ning Kaitseliidu Võrumaa, Valgamaa ja Põlva malevad, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Õppusel hinnatakse üksusi nii kaitsel kui rünnakul, samuti rännakul ja linnalahingus.

"Tänavu on meil suurepärane võimalus harjutada linnalahingut reaalses linnakeskkonnas," ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. "Koos kaitseliitlastega harjutame oma kodulinna kaitsmist ja see on kindlasti oluline ka kohalikele elanikele."

Õppus algas reedel rännakutega õppuse alale ning jätkub laupäeval lahingutega Sõmerpalu, Kanepi, Rõuge, Urvaste ja Võru vallas ning alates laupäeva õhtust pühapäeva lõunani harjutatavad kaitseväelased luuretegevust ja lahinguid Võru linnas. Õppus lõpeb pühapäeval näidislahinguga Võru linnas. Kella ühest päeval saavad pealtvaatajad jälgida linnalahingut Koreli oja ääres, kus kaitsele asub Kaitseliit ja rünnakule Kuperjanovi jalaväepataljon.

5. mail algab kaitseväe iga-aastane suurõppus "Kevadtorm", kus osaleb kokku ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitseliitlased ja reservväelased.

Naastrehve võib kasutada aprilli lõpuni ning 1. maiks peavad kõigil autodel all olema suverehvid.

Tänavu märtsis pikendas maanteeamet talviste tee- ja ilmaolude tõttu naastrehvide kasutamise aega 30. aprillini.

Naastrehve tohib Eesti teedel vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini.

Eestis on talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Lõppeva gripihooaja algusest on gripi tagajärjel surnud 22 inimest, kellest kõik kuulusid riskirühmadesse.

Gripi tagajärjel surnud inimestest 40 protsenti olid nooremad kui 65 aastat ja kõige noorem neist 28-aastane, selgub terviseameti statistikast. Intensiivravi on gripi tõttu vajanud 57 inimest vanuses 28-88 eluaastat. Intensiivravi vajanutest moodustasid 56 protsenti vanemd kui 65-aastased, vanuses 50-64 eluaastat oli 31 protsenti  ja vanuses 28-48 eluaastat 13 protsenti patsientidest. Kaasuvad haigused olid 93 protsendil inimestest.

Kaks intensiivravi vajanut olid eelnevalt täiesti terved, kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Intensiivravi vajanud gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla,  Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla ja Lõuna- Eesti haigla andmetel.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumiste osakaal on aprillis järjekindlalt langenud. Eelmisel nädalal vajas arstiabi 2971 inimest, neist 53 protsenti olid lapsed.

Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüdsest hinnata madalaks, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti Tallinnas ja Harjumaal, Narvas, Lääne-Virumaal, Jõgeva-, Järva-, Pärnu-, Tartu- ja Võrumaal. Gripi lõpust siiski veel rääkida ei saa, sest  hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud kokku 341 inimest, neist 80 lisandus viimase kolme nädala jooksul. Ligi 70 protsenti haiglaravi vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised.

Ringlevate viiruste struktuur on polüetioloogiline. Gripitaolistest haigestumistest olid 78 protsenti seotud muude respiratoorsete viirustega, neist peaaegu pooled ehk 48 protsenti RS-viirused. Gripiviirustest tingitud haigestumisi oli 22 protsenti.

Viimase kolme nädala jooksul vähenes  märkimisväärselt laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv ning muutus ka gripiviiruste etioloogiline struktuur. Hooajal domineerinud A-gripi viiruse H1N1 ehk seagripi kõrval on ringlusesse jõudnud A-gripi viirused H3N2 ning B-gripi viirused.  

Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal 13 A- ja üks B-gripiviirus.