Võrumaal algas reedel Kuperjanovi jalaväepataljoni õppus "Tormihoiatus", kus ligi tuhat kaitseväelast ja kaitseliitlast harjutavad koostööd mais algavaks kaitseväe suurimaks õppuseks "Kevadtorm".

Õppusel osalevad Kuperjanovi jalaväepataljon, üksused Viru jalaväepataljonist ja pioneeripataljonist ning Kaitseliidu Võrumaa, Valgamaa ja Põlva malevad, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Õppusel hinnatakse üksusi nii kaitsel kui rünnakul, samuti rännakul ja linnalahingus.

"Tänavu on meil suurepärane võimalus harjutada linnalahingut reaalses linnakeskkonnas," ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. "Koos kaitseliitlastega harjutame oma kodulinna kaitsmist ja see on kindlasti oluline ka kohalikele elanikele."

Õppus algas reedel rännakutega õppuse alale ning jätkub laupäeval lahingutega Sõmerpalu, Kanepi, Rõuge, Urvaste ja Võru vallas ning alates laupäeva õhtust pühapäeva lõunani harjutatavad kaitseväelased luuretegevust ja lahinguid Võru linnas. Õppus lõpeb pühapäeval näidislahinguga Võru linnas. Kella ühest päeval saavad pealtvaatajad jälgida linnalahingut Koreli oja ääres, kus kaitsele asub Kaitseliit ja rünnakule Kuperjanovi jalaväepataljon.

5. mail algab kaitseväe iga-aastane suurõppus "Kevadtorm", kus osaleb kokku ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitseliitlased ja reservväelased.

Naastrehve võib kasutada aprilli lõpuni ning 1. maiks peavad kõigil autodel all olema suverehvid.

Tänavu märtsis pikendas maanteeamet talviste tee- ja ilmaolude tõttu naastrehvide kasutamise aega 30. aprillini.

Naastrehve tohib Eesti teedel vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini.

Eestis on talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Lõppeva gripihooaja algusest on gripi tagajärjel surnud 22 inimest, kellest kõik kuulusid riskirühmadesse.

Gripi tagajärjel surnud inimestest 40 protsenti olid nooremad kui 65 aastat ja kõige noorem neist 28-aastane, selgub terviseameti statistikast. Intensiivravi on gripi tõttu vajanud 57 inimest vanuses 28-88 eluaastat. Intensiivravi vajanutest moodustasid 56 protsenti vanemd kui 65-aastased, vanuses 50-64 eluaastat oli 31 protsenti  ja vanuses 28-48 eluaastat 13 protsenti patsientidest. Kaasuvad haigused olid 93 protsendil inimestest.

Kaks intensiivravi vajanut olid eelnevalt täiesti terved, kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Intensiivravi vajanud gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla,  Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla ja Lõuna- Eesti haigla andmetel.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumiste osakaal on aprillis järjekindlalt langenud. Eelmisel nädalal vajas arstiabi 2971 inimest, neist 53 protsenti olid lapsed.

Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüdsest hinnata madalaks, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti Tallinnas ja Harjumaal, Narvas, Lääne-Virumaal, Jõgeva-, Järva-, Pärnu-, Tartu- ja Võrumaal. Gripi lõpust siiski veel rääkida ei saa, sest  hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud kokku 341 inimest, neist 80 lisandus viimase kolme nädala jooksul. Ligi 70 protsenti haiglaravi vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised.

Ringlevate viiruste struktuur on polüetioloogiline. Gripitaolistest haigestumistest olid 78 protsenti seotud muude respiratoorsete viirustega, neist peaaegu pooled ehk 48 protsenti RS-viirused. Gripiviirustest tingitud haigestumisi oli 22 protsenti.

Viimase kolme nädala jooksul vähenes  märkimisväärselt laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv ning muutus ka gripiviiruste etioloogiline struktuur. Hooajal domineerinud A-gripi viiruse H1N1 ehk seagripi kõrval on ringlusesse jõudnud A-gripi viirused H3N2 ning B-gripi viirused.  

Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal 13 A- ja üks B-gripiviirus.

Päästeameti demineerimiskeskuses tegeleb demineerimistöödega neli regionaalset pommigruppi 64 spetsialistiga, kes tagavad Eesti neljas regioonis ööpäevaringse reageerimise kõigile demineerimisalastele väljakutsetele.

Demineerimiskeskuse isikkooseis on hetkel 75 ametnikku, kellel kõigil on pädevus teha demineerimistöid, ütles päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen BNS-ile. "Vaadates viimaste aastate statistikat, siis sellise arvu spetsialistidega oleme suutelised tagama operatiivvalmiduse," ütles Pugonen.

"Tööpõllu lõppu ainuüksi Eestis hetkel kahjuks näha pole," tõdes Pugonen. "Lisaks päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele on vastava ala spetsialiste ka Eesti kaitseväes, kelle põhiülesanneteks on demineerimistööd kaitseväe harjutusväljadel ja sõjalistel välismissioonidel," sõnas Pugonen.

Vajadus uute demineerijate järele tekib Pugoneni sõnul vastavalt personali rotatsioonile. "Demineerijate väljaõppe süsteem loodi juba 1992. aastal päästesüsteemis ja vastavalt ajale on seda pidevalt täiendatud," rääkis Pugonen. "Tänasel päeval antakse demineerija kvalifikatsioon tunnistus läbi sisekaitseakadeemia kutsekomisjoni peale demineerija kursuse edukat läbimist," lisas ta.

Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijad said neljapäeval Eesti Sõjamuuseumis toimunud pidulikul tseremoonial kätte käesoleva aasta jaanuaris esmakordselt kutsekvalifikatsiooni nõuetele vastavad kutsetunnistused.

Tegemist oli erakorralise hetkega, kus esimest korda Eestis väljastati rahvusvahelistele standarditele põhinevad kutsekoja kutsetunnistused demineerimisvaldkonnas, teatas päästeamet BNS-ile. Tunnistused said 14 instruktorit, 14 pommitehnikut, 28 demineerijat kategoorias EOD3, 16 demineerijat kategoorias EOD2 ja seitse demineerijat kategoorais EOD1.