Eesti keskmine tööjõukulu on üks Euroopa Liidu madalamaid

Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine tööjõukulu jääb vahemikku 3,7 kuni 40,1 eurot, seejuures on Eesti vastav näitaja 9 eurot.

Statistikaameti statistikablogi andmetel oli Euroopa Liidu mullune keskmine tööjõukulu tunnis 23,7 eurot. Eurostati hinnangu kohaselt oli 2013. aastal kõrgeim tööjõukulu tunni kohta Rootsis: 40,1 eurot. Järgnesid Taani 38,4 ja Belgia 38 euroga. Kreekas oli vastav näitaja 14,9 ja Hispaanias 21,1 eurot.

Kuigi Balti riikides olid tööjõukulu tunnis Euroopa Liidu madalamate seas, siis muutus oli 2013. aasta neljandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõige kõrgem just Eestis: 7,2 protsenti. Lätis oli muutus 5,9 protsenti, Leedus 5,7 protsenti, Bulgaarias 4,3 protsenti ja Poolas 3,9 protsenti, mis näitab palkade kiiret kasvu Balti riikides.

Eesti palkade kasv püsis tõusvas joones kuni 2008. aastani, kui keskmine brutokuupalk oli 819 eurot ning 2009. aastal langes 781 euroni. Kriisieelne tase ületati 2011. aastal ning 2013. aasta neljandaks kvartaliks kasvas keskmine brutopalk 986 euroni.

2013. aastal oli Eestis suurim tööjõukulude tõus tunnis Euroopa Liidus. Samas kui Eestis on tunnipalkade kasv olnud kiire, siis meeste ja naiste palgalõhe on püsinud suurimana Euroopa Liidus. Sooline palgalõhe tuleneb naiste suuremast osatähtsusest madalamalt tasustatud ametikohtadel.

Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 2012. aastal 16,4 protsenti, Eestis oli sooline palgalõhe liikmesriikide seas kõige suurem: 30 protsenti. Suurim palgalõhe, 44,9 protsenti, oli finants- ja kindlustusalal. Suur naiste ja meeste palkade erinevus tuleneb naiste suurest osatähtsusest madalapalgalistel töökohtadel. 2010. aastal töötas Eestis madalalt tasustatud ametikohtadel 30,1 protsenti naisi ja 15,5 protsenti mehi, seega tuleks palgalõhet analüüsida ametialade kaupa.

Selle kirje kommentaarid on nüüd suletud.