Põllumajandusminister Ivari Padar kohtub kolmapäeval ministeeriumis Euroopa Komisjoni põllumajandus- ja maaeludirektoraadi juhi Jerzy Bogdan Plewaga, kellega tulevad jutuks piimakvoodi ületustasu ning kaubandussuhted Venemaaga.

Padari, kantsler Ants Noodi ja Plewa arutavad põllumajandustoodetega kauplemist Euroopa Liidu (EL) ja Venemaa vahel ning EL piimakvoodi võimalikku ületamist Eesti piimandusettevõtete poolt järgmisel aastal, teatas BNS-ile ministeeriumi pressiesindaja.

Eestis visiidil viibiv Plewa kohtub ka põllumajandustootjate organisatsioonide esindajatega ja külastab piimandusettevõtet Harjumaal.

Gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste lõpetajad sooritavad kolmapäeval eesti keele riigieksamit, eksamile on registreerunud üle 7000 eksaminandi.

Alates 2012. aastast on eesti keele riigieksam kaheosaline ning sellega mõõdetakse õpilase funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust, teatas BNS-ile sihtasutus Innove. Kõik eksamiülesanded põhinevad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust esindavatel alustekstidel.

Lugemisosas valib õpilane ühe alustekstide komplekti ja lahendab selle põhjal 2-4 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Kirjutamisosas tuleb kirjutada alustekstil ja selles esitatud probleemil põhinev lühikirjand. Õpilased võivad eksamil kasutada abivahendina õigekeelsussõnaraamatut. Eesti keele riigieksamit hinnatakse skaalal 0–100 punkti. Lugemisosa ülesannete eest on võimalik saada 40 protsenti punktidest, lühikirjandi eest 60 protsenti.

Kell 10 tervitab eksaminande haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, tema pöördumist saab kuulata Vikerraadio vahendusel.

Riigieksamite periood algas 23. aprillil eesti keele teise keelena eksamiga. Kolmapäeval toimuvale eesti keele eksamile järgneb 5. mail inglise keele ja 23. mail matemaatika eksam. Riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais.

Riigieksamite tulemused teatatakse õpilastele 20. juuniks. Sellest aastast alates loetakse riigieksam sooritatuks, kui õpilane on eksamil saanud ühe punkti.

Riigieksamite eesmärk on anda kooli kogukonnale, omavalitsusele ja ka riigile võrreldavat ning objektiivset infot õpitulemuste kohta gümnaasiumiastmes, et mõista iga kooli tugevusi ja arengukohti.  Koolide omavahelisel võrdlemisel tuleb arvestada, et iga kool tegutseb alati eripärases olukorras ja kontekstis, teatas Innove. 

Innove läbiviidavatele riigieksamitele registreerus tänavu üle 10 500 eksaminandi.  Kokku tehakse 27 216 eksamit.  Rohkem teavet tänavuste riigieksamite kohta leiab Innove kodulehelt.

SA Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas.

Mitme suure jaemüügiketi ning viinatootja Liviko kartellileppe süüasjas on saanud riigiprokuratuuri kinnitusel lisaks firmadele kriminaalsüüdistuse ka 11 füüsilist isikut.

Riigiprokuratuur kinnitas BNS-ile, et konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises on saanud süüdistuse AS Liviko, AS Selver, AS Rimi Eesti Food, OÜ Maxima Eesti, Prisma Peremarket ja AS Helter-R . "Lisaks selle on saanud süüdistuse ettevõtetega seotud 11 füüsilist isikut, keda süüdistatakse konkurentsi kahjustavas hinnaalases kokkuleppes.  Ühte inimest süüdistatakse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisele kaasaaitamises," lisas riigiprokuratuuri pressiesindaja.

Tema sõnul seisnes süüdistuse kohaselt konkureerivate ettevõtjatega konkurentsi kahjustav koostöö tarbijate suhtes 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste klaastaaras madalama hinnaklassi viinade jaehindade tõstmisel minimaalselt hinnatasemeni 63,50 krooni. Süüdistuse väitel leppisid nimetatud ettevõtted kokku teatud viinade jaehindade tõstmises 2009. aastal.

Selveri hinnangul on ettevõtte süüdistamine konkurentsi kahjustamises alusetu ning ettevõte ei ole kartellikokkuleppeid sõlminud.

"Prokuratuuri süüdistus on alusetu ja mõistetamatu, sest Selver ei ole konkurentidega mingeid hinnakokkuleppeid kunagi sõlminud. Süüdistuse sisuks olev ostumeeskonna tegevus oli selgelt suunatud konkurentsivõime säilitamisele, mitte selle kahjustamisele," ütles AS-i Selver juhatuse liige Kristi Lomp pressiteates.

"Prokuratuuri niisuguse loogika alusel saaks kohtu alla anda iga teise ettevõtte ning ilmselt ei jääks kogu Eesti kaubandusest keegi seaduse sellise rakendamise ees puhtaks. Konkureerime üksteisega igapäevaselt selle nimel, et pakkuda klientidele parimat teenust, head kaubavalikut ja konkurentsivõimelist hinda," lisas ta.

"Selver ei ole sõlminud ega sõlmi ka tulevikus ühtegi kartellikokkulepet. Aus konkurents on meile kasulik. Meie ostuvaldkonna töötajad on konkurentsiõiguse piirangute osas täiendavalt koolitatud, et hoiduda mitmetitõlgendamist võimaldavasse olukorda sattumast. Loodan, et õigeksmõistev otsus tuleb kiiresti ning vabastab Selveri süüdistusest," ütles Lomp.

Selver AS sai teisipäeval koos teiste jaekettidega prokuratuurilt süüdistuse konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimises. Süüdistuse väitel leppisid Selver AS, Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ, Prisma Peremarket AS, AS Helter-R ja Liviko AS 2009. aastal kokku teatud viinade jaehindade tõstmises. Selver AS peab süüdistust alusetuks ja on seisukohal, et ei ole süüdistuses etteheidetud tegusid toime pannud.

Keskkonnaamet lubas Võrumaal erandkorras küttida kolm loomapargist vabadusse pääsenud hunti, kes on kutsikast peast loomaaias elanud ega oska vabaduses hakkama saada ning võivad seal põhjustada mitmeid probleeme.

Keskkonnaamet sai esmaspäeval teate, et lõhutud aediku tõttu on MTÜ Alaveski Loomapargist vabadusse pääsenud kolm hunti, teatas BNS-ile keskkonnaameti pressiesindaja. "Amet andis loa hundid tabada, sest nad võivad vabadusse elama jäädes hulga probleeme tekitada," lausus pressiesindaja, lisades, et vabadusse pääsenud huntide loodusest elusana kinnipüüdmine on äärmiselt keeruline.

"Hundid on kutsikast peale loomaaia tingimustes üles kasvanud ning ei ole võimelised looduses iseseisvalt hakkama saama," ütles ameti Põlva-Valga-Võru regiooni jahinduse spetsialist Margo Tannik. "Keskkonnaametile laekunud andmete kohaselt on hundid tulnud inimelamute lähedusse. Külaelanikud on kaevanud, inimesed ei tunne end turvaliselt ning loomapargis üles kasvanud hundid võivad asuda murdma piirkonnas peetavaid koduloomi. Loodusesse elama jäädes ja vabalt elavate huntidega paaritudes rikuvad mujalt loomaaeda toodud isendid kohaliku hundipopulatsiooni genofondi."

Keskkonnaamet lubas jahindusorganisatsioonidel vabadusse pääsenud hundid tabada väljaspool jahiaega Antsla, Lepistu, Krabi, Mõniste, Varstu, Koemetsa, Hargla ja Karula jahipiirkonnas ning tuleb jälgida, et kütitaks vaid loomapargist vabadusse pääsenud isendeid.

Keskkonnaamet  ja Võrumaa veterinaarkeskus uurivad loomapargi ehitiste nõuetele vastavust. Nõuete järgi peab tarastus tõkestama loomade põgenemise ning tarastuse korrasolekut peab omanik regulaarselt kontrollima ja vead parandada. Võimalikud sanktsioonid loomapargile tulenevad kontrolli tulemustest.

Tavatingimustes tohib hunte küttida novembrist veebruari lõpuni ja lõppenud hooajal lasid jahimehed Eestis 78 hunti. Neist 68 kütiti limiidi piires ja kümme erilubade alusel. Üldse kütiti tänavusel hooajal kõige enam hunte  Järvamaal ja Harjumaal ehk vastavalt 17 ja 12. Neis maakondades oli huntide asustustihedus kõige suurem ning liikvel kõige enam hundikarjasid.