Eesti hambaravitoetuste süsteem on ajast ja arust

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon plaanib tuleval nädalal algatada seadusemuudatuse, et töövõimetus- ja vanaduspensionärid, kes proteetilist ravi ja hambaproteese ei vaja, saaksid proteesihüvitiseks ettenähtud raha kasutada hammaste raviks.

"Täna hüvitab riik töövõimetuspensionäridele või üle 63-aastastele vanaduspensionäridele üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud summa 255 euro ulatuses. Eelnõu näeb ette, et seda summat võiks lisaks proteesimisele kasutada ka teiste hambaraviteenuste tarbeks," sõnas keskfraktsiooni esimees Kadri Simson pressiesindaja teatel.

Simsoni sõnul praegustel pensionäridel üha sagedamini suus oma hambad, mitte proteesid. "Selle vanusegrupi hambaravi vajadus on  palju suurem, samas pole noortel pensionäridel veel vaja proteese," lausus ta.

"Arvestades hambaraviteenuste suhteliselt kõrget hinda on selge, et kõik abivajajad ei saa Eestis endale hambaraviteenust lubada. Lisaks antud muudatustele tuleb tõsiselt kaaluda ka täiskasvanute hambaravihüvitise taastamist. Hambaravi on rahastatud riiklikult reguleeritud või kohustusliku sotsiaalkindlustuse kaudu Põhjamaades, aga ka Austrias, Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Luksemburgis ja Hollandis. Korralik hambaravi aitab hoiduda mitmetest kroonilistest haigustest, samas lagunenud hambad mõjutavad kogu organismi," tõdes Simson.