EESTI UUDISED BNS

Pangad on veebruari lõpu seisuga välja andnud 1,8 miljonit pangakaarti

Pilt on illustratiivneVeebruari lõpu seisuga olid Eesti kommertspangad väljastanud 1 804 672 pangakaarti, millest 1 433 075 olid deebetkaardid ja 344 226 krediitkaardid ning 27 371 kaks ühes kaardid.

Swedbank on veebruari lõpu seisuga väljastanud 872 700 deebetkaarti, mis on 412 kaardi võrra rohkem kui jaanuari lõpus. Krediitkaarte on Swedbank veebruari lõpu seisuga välja andnud 215 076, mis on 46 kaardi võrra vähem kui eelmise kuu lõpus.

SEB Pank on väljastanud veebruari lõpuks kokku 457 834 deebetkaarti ja 85 924 krediitkaarti, jaanuariga võrreldes on seda 1793 ja 44 kaardi võrra rohkem.

Nordea Pank on väljastanud veebruari lõpu seisuga 47 795 deebetkaarti, mis on 295 kaardi võrra vähem kui jaanuari lõpus. Krediitkaarte on väljastatud veebruari lõpu seisuga 33 027, mis on 150 kaardi võrra vähem kui eelnenud kuu lõpus.

LHV pank andis veebruaris välja 1524 pangakaarti ning võrreldes jaanuariga kasvas kaartide arv 1190 võrra 27 371 kaardini.

Danske Bank on veebruari lõpu seisuga väljastanud 41 420 deebet- ja 8264 krediitkaarti. Võrreldes eelneva kuuga on seda 431 kaardi võrra rohkem ja 554 kaardi võrra vähem.

Krediidipank oli kuu lõpuks väljastanud kokku 12987 deebet- ja 765 krediitkaarti. Võrreldes eelneva kuuga suurenes aktiivsete kaartide arv 47 võrra.

Citadele pank andis veebruaris välja 9 uut deebetkaarti ja 18 krediitkaarti, kokku on pank välja andnud 339 deebet- ja 1170 krediitikaarti.

Eestis joodi möödunud aastal 13,85 liitrit veini inimese kohta

Pilt on illustratiivne  FOTO: Võrumaa TeatajaStatistikaameti andmetel tarbiti möödunud aastal viinamarjaveini kokku 18,3 miljonit liitrit ehk 13,85 liitrit inimese kohta, veinitarbimine kasvas aastaga 10,8 protsenti.

Veini import aastaga kahanes 2,4 protsenti 22 miljoni liitrini. Imporditud veinist oli pudelitesse villitud 71,8 protsenti ja selle osakaal on aastaga vähenenud 3,7 protsendipunkti.

Viinamarjaveini Eestis mullu ei toodetud, kuid sissetoodud veini eksporditi Eestist 3,8 miljonit liitrit, mida on 28,3 protsenti vähem kui eelneval aastal.

Võru linn tõstab õpetajate palka

Võrumaa TeatajaVõru linnavalitsus otsustas kolmapäevasel istungil tõsta õpetajate palka.

Palgatõus rakendub alates 1. septembrist ja puudutab Võru linna koolieelse lasteasutuse kõrgharidusega õpetajaid, kinnitas linnavalitsuse pressiesindaja.

Kui noorempedagoogi töötasu on praegu 545 eurot, siis 1. septembrist on see 600 eurot. Pedagoogi palk tõuseb 579 eurolt 637-ni, vanempedagoogil 653 eurolt 718-ni ning pedagoog-metoodikul 786 eurolt 865-ni.

Võru päästekomando kolis ajutiselt Põllu tänavale

Võrumaa TeatajaVõru linna päästekomando kolis ajutiselt teise kohta

Võru päästekomandohoone Võru linnas Räpina maanteel, kus asusid ka politsei- ja piirivalve tööruumid, plaanitakse lähiajal osaliselt lammutatada, et asemele ehitada Pääste- ning Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone. Päästekomando ja päästepiirkonna töötajad kolisid seepärast ajutiselt uude asukohta, mis on vana päästekomando vahetus läheduses aadressil Põllu 2. Seal võtavad kodanikke vastu ka piirkonna tuleohutusinspektorid.

Elanike turvalisust ning päästjate reageerimiskiirust ümberkorraldused ei mõjuta.

Ehitustegevusega alustatakse käesoleval kevadel ning kaasaegne ühishoone peaks valmima 2015. aasta suvel

Päästeameti demineerijad tegid kahjutuks hulga sõjaaegseid lõhkekehi

Võrumaa Teataja

Päästeameti demineerijad tegid kolmapäeval kahjutuks hulga sõjaaegseid lõjhkekehi.

Võru maakonnas Võru vallas vajas demineerimist Lomka küla lähedalt metsast leitud 75-millimeetrise kaliibriga mürsk, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile

Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas demineerisid päästeameti pommieksperdid Äntu küla lähedalt metsast leitud kaheksa 75-millimeetrist mürsku.

Soe talveilm tõi päevaga kaasa üle 20 kulupõlengu

Pilt on illustratiivne FOTO: Võrumaa TeatajaSoe ja päikeseline talveilm tõi kolmapäeval kaasa üle 20 kulupõlengu.

Häirekeskus sai möödunud ööpäeval kokku 63 päästekutset, millest 40 olid seotud tulekahjudega ja neist omakorda 24 kulupõlengutega. Inimesed kulupõlengutes viga ei saanud, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Kulu põletamine on Eestis keelatud aastaringselt. Päästjatele palju lisatööd toovad kulupõlengud saavad enamasti alguse inimeste hooletusest. Kulupõlengu võib põhjustada autoaknast välja visatud põlev suitsuots või lohakalt tehtud tuletööd. Samuti tuleb lõket tehes jälgida, et lõkkest ei saaks algust kulupõleng.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD