Riigikogu ei toetanud lapsetoetuse saamise sidumist arstil käimisega

Riigikogu ei toetanud teisipäeval Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, millega tehtaks valitsusele ettepanek töötada välja vanemahüvitise saamist lapse arstlikus kontrollis käimisega siduv eelnõu.

Hääletuse ajal oli kohal 54 saadikut, kellest 33 olid eelnõu poolt, neli vastu ja neli jäi erapooletuks. Eelnõu esitanud Olga Sõtmik ütles BNS-ile, et ilmselt esitab fraktsioon eelnõu uuesti, kui parlamenti tekib uus koalitsioon. "Võib-olla tekib uuel koalitsioonil teine arvamus. Või siis katsetada pärast järgmisi valimisi," lausus Sõtnik.

Umbes 15 minutit enne hääletust oli kohal üle 80 saadiku, kuid vahetult enne hääletust märkis end kohalolijaks 54 saadikut.

"Raske öelda, miks Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna saadikud nii käitusid. Võib-olla nad sisemiselt toetavad eelnõu, aga kuna sotsiaalministeerium ja -minister on avaldanud teistsugust arvamust, siis nad ei tahtnud oma ministri ja ministeeriumiga vastuollu minna," rääkis Sõtnik, kelle sõnul peab minister Taavi Rõivas lastetoetusete saamise sidumist lapse arstlikus kontrollis käimisega liiga radikaalseks sammuks.

Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna on öelnud, et mõned madalama sissetulekuga pered on hakanud vanemahüvitist pidama sissetulekuks ja jätnud vastsündinud lapsed hooletusse, siis vanemahüvitise sidumine lapse perearsti kontrollis käimisega oleks üks võimalik abinõu olukorra ohjamiseks.

Tervishoiusüsteemi universaalsetele ja kõigile kättesaadavatele teenustele on tingimuslikke elemente lisatud Suurbritannias, Austrias, Soomes, Prantsusmaal, Ungaris ja Luksemburgis. Näiteks Austrias makstakse universaalset lapsetoetust, kui naine on käinud kümme korda tervisekontrollis nii raseduse ajal kui pärast lapse sündi. Ungaris makstakse universaalset sünnitoetust, kui naine on käinud vähemalt neli korda sünnituseelsel arstlikul läbivaatusel. Ka Soomes on universaalne sünnitoetus ja lapsetoetus seotud sünnituseelse meditsiinilise kontrolli nõudega.