Siim Kallas loobub valitsuse moodustamisest, põhjendades seda tema vastu suunatud poliitiliste rünnakutega meedias, samas avaldas ta lootust, et uue valitsuse moodustavad Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Kallas meenutas, et 2. märtsil andis Reformierakonna üldkogu heakskiidu talle kui erakonna võimalikule peaministrikandidaadile pärast Andrus Ansipi tagasiastumisotsust ning sellest alates on toimunud palju kõnelusi erakonna juhtimisel moodustatava tulevase valitsuse üle.

"Pikki arutelusid on peetud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kui võimaliku tulevase partneri esindajatega. Me oleme jõudnud päris kaugele. Läbirääkijate meeskond on ära teinud suure töö ja mul on alust arvata, et Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond moodustavad peatselt hea ja rahva ootustele vastava koalitsioonivalitsuse," märkis Kallas

Sama tõdes Kallas, et valitsuse moodustamise protsessis üks segav asjaolu. "Juba sellest hetkest, kui kellelgi tuli pähe, et minust võib saada tulevane Eesti peaminister, alustati meediakampaaniat. Eriti hulluks on asi läinud nüüd. Pole mingit alust arvata, et see kampaania ei jätku," märkis Kallas.

Tema sõnul on kujunenud olukord, kus selle asemel, et tegelda Eesti elu puudutavate otsustega, kulutab nii ta ise kui ka tema abilised lõputult aega, et vastata süüdistustele, kahtlustustele, igasugustele küsimustele, saades lõpuks ikka hinnangu, et „seletused polnud piisavad“.

"Sellises olukorras ei saa peaminister efektiivselt töötada. Selline olukord on koormaks erakonnale, valitsusele ja ka koalitsioonipartnerile. Olen korduvalt soovitanud inimestele, kes sellisesse olukorda satuvad, kõrvale astuda. Teen seda nüüd ise," ütles Kallas.

"Ma loobun Andrus Ansipi poolt mulle pakutud ja erakonna poolt heaks kiidetud peaministrikandidaadi rollist. Minu otsuse on minu perekond täielikult heaks kiitnud. Keegi pole rauast. Ma tahan veel elus midagi huvitavat korda saata," lisas Kallas.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) rahvuslaste ühendus leiab, et Venemaa meediakanalid õhutavad Eestis vaenu ja teeb valitsusele ettepaneku keelata kogu riigis nende transleerimine.

IRL rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe teatas BNS-ile, et Venemaa on alustanud avalikku propaganda- ja meediasõda nii Eesti, Euroopa Liidu kui teiste lähiriikide vastu. "Vene telekanalid kutsuvad  üles vägivallale, õhutavad rahvuste vahelist vaenu ning püüavad destabiliseerida olukorda kogu Euroopas, seetõttu peame oma riikliku julgeoleku ohtuseadmise tõttu need telekanalid sulgema," teatas Kruusimäe.

Juba varasemalt on Leedu peatanud venekeelse telekanali Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) edastamise, kui üks saade eitas nõukogude võimu kuritegusid Leedus. Kolmapäeval teatas Ukraina, et lõpetab osade vene telekanalite edastamise Ukraina territooriumil.

"Aeg on lüüa Eesti riigil selg sirgu ja lõpetama Eesti territooriumil vaenu külvavate programmide näitamine. Täna, hetkel töötav koalitsioon peab mõistma, et kolme nädala pärast ei ole Eestis sellist valitsust, kes julgeb vastu võtta raskeid otsuseid õigel ajal," teatas Kruusimäe viitega võimalusele, et lähiajal võib ametisse asuda praeguse IRL-i ja Reformierakonna valitsuse asemele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna valituis.

Leedu pealinna Vilniuse ringkonna halduskohus peatas mullu oktoobris kolmeks kuuks PBK saadete edastamise Leedu territooriumil, sest leidis, et saates "Inimene ja seadus" esitati vääraid fakte nõukogude agressioonist Vilniuses 1991. aasta 13. jaanuaril. Saates oli muu hulgas intervjuu tolleaegse eriüksuse Alfa komandöri Mihhail Golovatoviga, kelle juhtimisel toimus rünnak Vilniuse teletornile ja telemajale. Nii tema kui ka veel mitu saates esinenud inimest eitasid Nõukogude sõjaväe rünnakut.

Politsei kontrollib kolmapäeval kogu Eestis turvavöö ja laste turvavarustuse kasutamist.  

Turvavarustuse kasutamine on sel nädalal politsei teravdatud tähelepanu all kogu Euroopas. 

Politsei- ja piirivalveameti komissari Riho Tänaku sõnul peab turvavöö kinnitamine olema harjumuspäraseks ja automaatseks liigutuseks nii juhtidele kui ka kaasreisijatele, edastas ameti pressiesindaja BNS-ile. „Õnnetuse korral hoiab turvavöö juhi ja reisijad autoistmel paigal ning ainult sel juhul on kasu auto õhkpatjadest ja turvakardinatest. Ka väiksematel kiirustel on kokkupõrkel turvavööst abi, mistõttu tuleb see kinni panna ka lühemate vahemaade korral ning juba enne sõidu alustamist,“ ütles Tänak.  

Möödunud aastal hukkus liiklusõnnetustest 20 lahtise turvavööga juhti või kaasreisijat.

Tänavu on politsei turvavööta juhte avastanud 1150 korral ning 141 juhul oli tegemist korduva lahtise turvavööga sõitmisega.  Lapse turvavarustuse nõuete eiramisi on avastatud 65. 

Sotsiaalkomisjon otsustas teisipäeval istungil saata riigikokku teisele lugemisele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu kohaselt saaks alates 2015. aasta jaanuarist kolmekordistada pere esimese ja teise lapse toetust 19,18 eurolt 57,54 eurole kuus. Teisisõnu makstaks lapsetoetust pere esimesele ja teisele lapsele kuuekordses lapsetoetuse määras, teatas BNS-ile riigikogu pressiteenistus.

Alates 2015. aasta jaanuarist on ette nähtud kolmanda ja iga järgmise lapse kohta lapsetoetus kümnekordses lapsetoetuse määras ehk toetus tõuseb 95,90 eurole.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna hinnangul on riigikogus tekkinud konsensus lapsetoetuste tõstmiseks ning toetuste kolmekordistamise eelnõu on valmis minema teisele lugemisele.

"Mul on hea meel, et lapsetoetuse tõstmise suhtes on saavutatud konsensus, mis võimaldab esimese ja teise lapse lapsetoetust tõsta juba 2015. aasta alguses," ütles Tsahkna.

„Lõpuks ometi on hakanud jää sulama - meie eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise juba 2011. aasta juunis. Ootused lastetoetuse tõusule on täna väga suured,“ ütles SDE fraktsiooni liige Heljo Pikhof.

Sotsiaalkomisjon otsustas saata riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu riigikokku teisele lugemisele 8. aprillil ning teine lugemine lõpetada. Enne seda küsib sotsiaalkomisjon arvamuse rahanduskomisjonilt.