EESTI UUDISED - Võrumaa Teataja

EESTI UUDISED BNS

Põhitoiduainete ostukorv kallines veebruaris aastaga 3,4 protsenti

05 Märts 2014

TNS Emori teatel oli 2014. aasta veebruaris põhitoiduainete ostukorvi maksumuseks 71,68 eurot ühe inimese kohta, mis on 1,1 eurot ehk 1,6 protsenti enam kui jaanuaris ja 2,33 eurot ehk 3,4 protsenti rohkem kui veebruaris 2013.

TNS Emori ekspert Aivar Voogi sõnul on võrreldes eelmise aastaga Emori toidukorvi valitud toodete hinnad liikunud erisuunaliselt. Kõige enam ehk 47,3 protsenti on kallinenud värske lõhe ja 13,8 protsenti kondita veiseliha hind. Samas on odavnenud enim ehk 10,2 protsenti importõunte ja 9,5 protsenti kanamunade hind.

TNS Emori põhitoiduainete ostukorvi kuulub üle 50 nimetuse toiduaineid piima-, liha-, teravilja-, kalatoodete ning puu- ja köögiviljade kategooriast, lisaks kanamunad ja suhkur.

Toidukorvi koostamisel on lähtutud põhimõttest, et seal oleks esindatud põhilised tooterühmad sellise osakaaluga, nagu need on statistikaameti leibkonnauuringu andmetel tarbimises.

Toiduainete jaehinnad kogutakse 10 korda aastas 26 kauplusest Eesti suuremates linnades ning mais ja novembris 45 kauplusest üle Eesti. Hinnavaatlust tehakse Eesti suuremates jaekettides.

Seadusemuudatus salastaks kohtuotsustes kurjategijate nimed

05 Märts 2014

6 comments

Kui praegu riigikogus arutusel olev seadusemuudatus läbi läheb, kaetakse kohtuotsustes kurjategijate nimed kinni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ehkki eriti raskete kuritegude, nagu mõrvade kohta või inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude puhul see ei kehti, muutuvad salastatuks näiteks tapjate, piinajate, väljapressijate, varaste, võimu kuritarvitajate ja veel paljude muude süüdimõistetute nimed.

Eelnõule seisab vastu Eesti Ajalehtede Liit (EALL), sest see ei riiva mitte üksnes ajakirjanike, vaid kogu avalikkuse huve. Ministeeriumi selgitus, et karistusregistrist saab nimed vajaduse korral nelja euro eest päringu kohta endiselt kätte, EALL-i esimeest Mart Raudsaart ei rahulda.

„Üks asi on see, et nimesid enam tasuta kätte ei saa. Teine aga see, et kui varem oli info dokumentides korraga kõik näha, siis nüüd [kui seadus sel kujul jõustub] võtab info kättesaamine palju aega, seda enam, et kui meil on lugu tehes kahtlus ühe või mitme nime puhul, on lugusid, kus läbi tuleb töötada ka sadu isikuid. Kõik tegevused muutuvad aeganõudvamaks ja kallimaks,” selgitas Raudsaar.

Ta lisas, et olulised uuriva ajakirjanduse lood on sündinud osaliselt just tänu sellele, et avalikku infot on olnud lihtne kasutada. Raudsaar rõhutas veel, et muudatus on oluline ka tavainimestele. Ta tõi näite korterit üürile andvast inimesest, kes varem sai interneti otsingumootoreid kasutades lihtsalt üürilise kriminaalset tausta tasuta kontrollida. Nüüd see aga enam nii kerge ei ole ja potentsiaalse üürilise võimalikud kelmused, võlad ja muu selline jäävad silmale nähtamatuks.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Kati Maitse-Pärkna ütles ühe põhjendusena, et karistuse kustumisel tuleb süüdimõistetu nimi kohtulahenditest nagunii eemaldada – see tähendab aga kohtutele väga mahukat tööd.

„Mis aga veel olulisem – ka siis, kui kohtulahendite andmebaasis nimi lahendist eemaldatakse, jääb alles võimalus, et internetti jäävad avalikult kättesaadavaks esialgsed lahendid. Riigil lasub aga kohustus tagada andmete kaitse ja avaliku juurdepääsu lõpetamine pärast nende karistusregistrist kustutamist,” põhjendas ta.

Kuigi muudatus häirib avalikkuse huve, on see õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul siiski õigustatud, sest ehkki üldiselt peaks kogu avaliku võimu tegevus olema nähtav, läbipaistev ja teave selle kohta lihtsalt kättesaadav, on siinkohal võimalik inimese õiguste kahjustamine suurem. „Praegusel juhul on jutt pigem erisugusest valdkonnast, kus teabe avalikustamisega kaasneb konkreetse isiku õiguste, vabaduste ja huvide riive.”

„Seetõttu on ühelt poolt mõistetav, et seadusandja kaalub avalikustamise mõju isikutele väga hoolikalt ja püüab leida tasakaalustatud lahenduse, mis saavutab erinevad huvid ja eesmärgid,” ütles Teder ja rõhutas, et kuna praegu tegeletakse alles seaduse eelnõuga, võib lõplik lahendus muutuda.

Liiklusõnnetus Võru linnas

04 Märts 2014

5 comments

Täna hommikul, 4. märtsil kella 9.30 paiku juhtus liiklusõnnetus Võru linnas Luha ja Jüri tänavate ristmikul. Esialgsetel andmetel ületas 72-aastane naine reguleerimata ülekäigurada, kui talle sõitis otsa Opel Astrat juhtinud 76-aastane naine. Jalakäija sai viga ja toimetati haiglasse. Juhtunu täpsemaid asjaolusid uurib Võru politsei.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Tõnu Kürsa ütles, et kõige tüüpilisem kergliiklejaga juhtunud liiklusõnnetuse stsenaarium ongi, kui autojuht pöörab teele, kus asub ülekäigurada, ja sõidab otsa teed ületavale jalakäijale või siis jalgratturile.

„Inimesed kipuvad kiirustama, sõidukiroolis olles sooritatakse seetõttu ohtlikke manöövreid, ülekäigurajale lähenedes ei arvesta paljud juhid paraku kergliiklejatega ning ristmikke püütakse viimasel sekundil punase tulega ületada. Tihti aga pannakse selliselt ohtu nii enese kui ka teiste liiklejate elu ja tervis,“ selgitas Kürsa. „Et kõigil oleks ühtmoodi turvaline liigelda, peavad ka jalakäijad ristmikule ja teele astudes veenduma, et autojuht on tema tegevust märganud,“ märkis Kürsa.

Võru linnaõhk muutub puhtamaks

04 Märts 2014

2 comments

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaasabil rekonstrueeriti Võrus asuva jalatsivabriku amortiseerunud katlamaja. Projekti tulemusena toodab OÜ Abris nüüd vajaliku soojuse kohalikust biokütusest. Tänu projektile paraneb linna elukvaliteet; väheneb lendtuha hulk ning kaob kivisöe põletamisest tulnud ebameeldiv hais.

Tööde käigus asendati avariiohtlikud katlad uute biokütusel töötavate kateldega. Samuti paigaldati uus korsten. Projekti tulemusena väheneb aastane õhku paisatava CO2 hulk 190 tonni võrra.

„Projekt on keskkonnale hea mitmes mõttes. Esmalt puhtam linnaõhk, teisalt jääb kaevandamata aastas 80 tonni fossiilset maavara - kivisütt ,“ ütles KIKi projektikoordinaator Siim Umbleja.

Alternatiivina kaaluti ka kaugküttevõrguga ühinemist, mille liitumismaksumus oleks siiski kujunenud oluliselt kallimaks.

Katlajama rekonstrueerimiseks tuli toetus Austriaga sõlmitud saastekvootide lepingust ning projekti kogumaksumus ületas 75 000 eurot. Biokütuse katlad tootis ja paigaldas OÜ Rapla Metall.

OÜ Abris on Võrus alates 1929. aastat tegutsev jalatsitööstus, mis on ka üks Võru suurimaid tööandjaid.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.

Andrus Ansip teatas tagasiastumisest

04 Märts 2014

3 comments

Peaminister Andrus Ansip tegi teisipäevasel valitsuse erakorralisel istungil teatavaks otsuse astuda omal algatusel tagasi.

Sellest tulenevalt astub tagasi ka peaminister Andrus Ansipi juhitav valitsus, mis aga jätkab tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud.

Täna kell 11 teavitab peaminister oma otsusest pesidenti. Riigikogule teeb peaminister oma otsuse teatavaks täna kirjalikult ning suuliselt 10. märtsil, kui toimuvad taas riigikogu korralised istungid.

Tagasiastunud valitsus jätkab oma tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud.

Peaminister Andrus Ansip on juhtinud Eesti valitsust alates 2005. aasta aprillist, praegune valitsuskoalitsioon asus tööle 6. aprillil 2011. aastal.

Ansip teatab teisipäeval ametlikult valitsusele tagasiastumisest

03 Märts 2014

Lisa anonüümne kommentaar

Peaminister Andrus Ansip teatab teisipäevasel valitsuse erakorralisel istungil tagasiastumisest ning esitab seejärel tagasiastumispalve riigipeale.

Ansip teeb teisipäeval kell 10 algaval valitsuse erakorralisel istungil ministritele ametlikult teatavaks otsuse astuda omal algatusel tagasi, tund aega hiljem teavitab peaminister oma otsusest president Toomas Hendrik Ilvest, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

Riigikogule teeb peaminister oma otsuse teatavaks samal päeval kirjalikult ning suuliselt 10. märtsil, kui toimuvad taas riigikogu korralised istungid.

Koos peaministri tagasiastumisega astub tagasi kogu valitsus. Tagasiastunud valitsus jätkab oma tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud.

Presidendil on valitsuse tagasiastumise päevast alates aega 14 päeva, et teha valitsuse moodustamise ettepanek uuele peaministri kandidaadile.

Seejärel esitab peaministri kandidaat 14 päeva jooksul riigikogule ettekande valitsuse moodustamise alustest. Riigikogu otsustab avalikul hääletusel peaministrikandidaadile valitsuse moodustamise volituse andmise.

Peaminister esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile kinnitamiseks, presidendil on valitsuse koosseisu kinnitamiseks aega kolm päeva.

Uus valitsus astub ametisse ametivandega riigikogu ees. Sellest hetkest algavad uue ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.

President vabastab eelmise valitsuse ametist, mille kohta avaldatakse otsus Riigi Teatajas.