EESTI UUDISED BNS

Ennetähtaegselt on Eestis pensionile läinud 23 000 inimest

Pilt on illustratiivne  FOTO: Aigar NagelEnnetähtaegselt on Eestis pensionile läinud 23 000 inimest, aga vanaduspensioni on edasi lükanud kõigest 1250 inimest, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Meil pole suudetud luua vajalikke tingimusi selleks, et ettevõtluses loodaks piisavalt selliseid töökohti, kus ka vanemad inimesed saaks produktiivselt töötada," sõnas LHV majandusanalüütik Heido Vitsur.

Teiseks ei ole riik analüütiku hinnangul olnud ka piisavalt suutlik vanemate inimeste ümberõppe ja üldse elukestva õppe korraldamisel. Kolmandaks pole suudetud tagada ka seda, et pikenenud keskmine eluiga oleks endaga kaasa toonud samaväärse tervena elatud aastate kasvu.

"Kui me ei suuda neis kolmes küsimuses piisavalt kiiresti edasi liikuda, polegi meil vähematki lootust oodata, et meie pensionisüsteem suudaks üheaegselt olla tasakaalus ja kindlustada pensionäridele rahuldavat toimetulekutaset," sõnas Vitsur.

"Ennetähtaegne vanaduspension on lahendus eelkõige neile, kellel on jäänud pensionipõlveni mõni aasta ja samal ajal ei ole neil enam võimalik tööl käia. Valdav osa neist on valinud selle tee seetõttu, et neil õieti polegi olnud mingit muud võimalust ega valikut," ütles lehele Eiki Nestor.

Pensionieelikud oleksid tema hinnangul tööturul endiselt aktiivsed, kui võimalused töötuskindlustusest hüvitist saada oleksid suuremad.

Keskkriminaalpolitsei hoiatab korruptsiooniohu eest omavalitsustes

Pilt on illustratiivne  FOTO: Aigar NagelEhkki mitme avaliku uuringu ja analüüsi järgi hinnatakse korruptsioonitaset Eestis pigem madalaks, siis kohalikes omavalitsustes püsib see keskkriminaalpolitsei (KKP) hinnangul kõrgel tasemel, kirjutab Eesti Päevaleht.

KKP korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler tugineb kõrget ohuhinnangut andes oma büroo regulaarsetele korruptsiooniriskide analüüsidele. Detailid on aga salajased ja neid Ombler avaldada ei saa. Küll aga nimetas ta mõningad tegurid, mis viitavad kõrgele ohule.

Ombleri sõnul on omavalitsusi väga palju, nad on enamasti väiksed ja neid juhivad isiklike majanduslike huvidega inimesed, kellel on suur ahvatlus ajada rahakotid segi.

Korruptsioonitasemest saab aimu ka nende juhtumite järgi, mis on viimastel aastatel avalikuks tulnud. Rohkem kui 150 omavalitsust pole selle ennetamiseks astunud ühtegi märgatavat sammu.

Korruptsiooniriske kohalikes omavalitsustes näeb suurena ka riigikontroll. Ameti kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli märkis, et riskid on maandamata ja omavalitsusjuhtidel on kasinad teadmised sellest, mis korruptsioon on.

Politsei hoiatab end arvutiasjatundjatena esitlevate kelmide eest

Võrumaa TeatajaPolitsei hoiatab end arvutiasjatundjatena esitlevate kelmide eest, kuna viimastel päevadel on tulnud mitmeid vihjeid katsetest telefoni teel raha välja petta.

Aktsendiga inglise keelt rääkivate kurjategijate skeem on ilmselt samasugune nagu möödunud aasta suvel, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja teisipäeval.

Ennast Microsofti või Windowsi töötajana esitlev kelm väidab, et inimese arvutis on viirus. Viiruse kõrvaldamiseks palutakse inimesel edastada enda internetipanga paroolid või siseneda internetipanka.

Seekord politseid nendest juhtumitest teavitanud inimesed olid aga teadlikud, et sellisel viisil tarkvaratootjad arvutikasutajatega ühendust ei võta ja katkestasid kõne. Möödunud aastal nõustusid mitmed inimesed neile helistanud kelmidele enda internetipanga paroolid andma või internetipanka sisenema, misjärel petturid nende pangakontod tühjendasid.

Politsei tuletab meelde, et kindlasti ei tohi kellelegi edastada internetipanga paroole. Igasugune katse telefoni teel arvutikasutajalt paroole või muid olulisi isiklikke andmeid küsida peaks äratama kahtlust. Politsei soovitab ka kelmusekahtlusega helistaja telefoninumber üles märkida, kõne lõpetada ja juhtumist politseid teavitada.

Politseile teadaolevalt pole seekord keegi skeemi ohvriks langenud.

Ilmateenistus prognoosib vastlapäevaks plusskraade

Võrumaa Teataja  FOTO: Aigar NagelIlmateenistus prognoosib sooja talveilma jätkumist vähemalt märtsi alguseni ning ka vastlapäevaks on oodata plusskraade.

Kolmapäeval ulatub Venemaalt kõrgrõhkkonna lääneserv üle Eesti ning ilm on sajuta. Puhub mõõdukas kagutuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -5, päeval 0 kuni +4 kraadi.

Neljapäeval püsib Venemaal kõrgrõhuala, Läänemerele aga laieneb madalrõhkkonna serv. Kohati võib veidi lörtsi tulla. Tuul puhub kagust ja lõunast, on rannikul mõõdukas, sisemaal võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -5 kraadi, päeval on 1-4 kraadi sooja.

Reede öösel sajab madalrõhkkonna mõjul kohati veel lörtsi. Päeval on taas kõrgrõhkkonna mõju tugevam ja ilm on sajuta. Puhub võrdlemisi nõrk kagu- ja lõunatuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -4 kuni +1 kraadi, päeval on 1-5 kraadi sooja.

Laupäeval ja pühapäeval püsib kõrgrõhkkonna ülekaal, lõunakaarest saabuv õhk on aga veidi niiskem. Suuremat sadu küll ei tule, kuid üksikutes kohtades märgi helbeid või vihmapiisku alla tulla võib. Tuul puhub valdavalt kagust ja on sisemaal võrdlemisi nõrk, rannikul mõõduka tugevusega. Õhutemperatuur on öösiti vahemikus -4 kuni +1 kraadi, päeval on sooja 1-4 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäeval liigub Kesk-Euroopast itta madalrõhkkond ja selle äärmine põhjaserv laieneb Balti riikide poole ning toob lörtsi ja vihma, sajuhulk on aga tõenäoliselt väike. Kagu- ja idatuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -2 kuni +3 kraadi, päeval on sooja 1-5 kraadi.

Teisipäeval, vastlapäeval jääb Eesti kõrg- ja madalrõhuala piirimaile. Lõunakaarest lisandub soojemat õhku. Kui ka niiskust juurde tuleb, siis sajab ka vihma. Tuul puhub lõunakaarest ja jääb nõrgemaks. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +3 kraadi, päeval on sooja 2-6 kraadi.

Põllumajandusminister autasustab põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder annab täna kell 14 Põllumajandusministeeriumis Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustab 2013. aasta parimaid karjakasvatajaid.

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias; kokku antakse välja viis hõbemärki ja üks kuldmärk. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel.

Kuldne teenetemärk:

Mart Timmi on Kagu-Eesti suurim köögivilja- ja seakasvataja, edukas ettevõtja, valdkonna arvamusliider ja aktiivne külaelu arendaja. On isiklike investeeringute toel arendanud välja Navi külakeskuse. Oma Jaagumäe talu on ta üles ehitanud terviklikuks tootmiseks, näiteks sealihagi jõuab lõpptarbijani läbi oma poe ja söökla. 2009. aastal pälvis Mart Timmi ka Aasta Põllumehe tiitli.

Hõbedased teenetemärgid:

Aado Kuhlap on MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse asutajaliige ja pikaaegne juhatuse esimees. Ta on infoportaali Kylauudis.ee vabatahtlik päevatoimetaja ja olnud mitmeid kordi Teeme Ära talgupäeva Võru maakonna koordinaator. Projekti „Eesti külad 2013“ elluviimisel kaardistas Võrumaa külasid ja oli mentoriks loodavatele külade koostöökogudele. Alates 2002. aastast on ta Vastseliina vallavolikogu liige.

Urve Laidvee on läbi aastate olnud eeskujuks ja õpetajaks noortele veterinaaridele. 29 aastat on ta muutuvates oludes edendanud ja arendanud mitte ainult Valgamaa veterinaar- ja toidujärelevalvet, vaid ka kohalikku ärksat vaimu. Piiriüleselt on algatanud ja hoidnud head koostööd Läti kolleegidega.

Heino Lõiveke on tunnustatud põllumajandusteadlane nii kodu- kui välismaal. Ta on juhtinud mitmeid Põllumajandusministeeriumi rakendusuuringute ja Haridus- ja Teadusministeeriumi sihtfinantseeritavaid teadusprojekte ja grante, tema uurimisvaldkond ulatub taimekaitsest agroökoloogia ja toiduohutuseni. Ta on andnud suure panuse uute teadmiste viimisesse põllumajandustootjateni ning teaduse populariseerimisse.

Martin Repinskil on üks suuremaid ja parima tehnoloogilise lahendusega kitsefarme. Oma talus on ta arendanud ka turismisuunda, tutvustades lastele ja noortele maaelu ning taluloomi. Ta on Eesti Kitsekasvatajate Liidu juhatuse esimees, Eesti Piimakäitlemistalude Liidu juhatuse liige ja Illuka vallavolikogu liige.

Mati Tuvi töötab alates 1997. aastast AS Rakvere Farmid tootmisdirektorina ja tema vastutada on kogu seakasvatuse tootmisprotsessi juhtimine. AS Rakvere Farmid on suurim seakasvatussüsteem Eestis, mis moodustab rohkem kui kolmandiku kogu Eesti seakasvatusest.

MTA hoiatab libalikvideerijate eest

Võrumaa TeatajaMaksu- ja tolliamet (MTA) hoiatab ettevõtjaid likvideerimisteenust pakkuvate petiste eest, kes on hakanud üha sagedamini saatma oma reklaami otsepostitusena meili teel.

Enamjaolt on tegemist anonüümsete pakkumistega, neid pole võimalik seostada ühegi konkreetse isikuga või on allakirjutanu kodanik, keda reaalselt ei eksisteeri. Pakkumistes küsitav teenustasu jääb enamjaolt vahemikku 300-900 eurot, hind sõltub äriühingu võlakoormast. Maksuhalduri hinnangul võib selliseid libateenuse pakkujaid olla 15 ringis, teatas amet.

Maksu- ja tolliameti sissenõudmise erimenetluse talituse peajurist Triin Kutberg sõnul on üha sagedamini ettevõtjate meilipostkasti hakanud saabuma äriühingute likvideerimisteenuse pakkumise nime all reklaami stiilis "vabane oma probleemist juba täna" või "võtame teie kohustused lõplikult üle".

"Reeglina pole sellise "teenuse" eesmärgiks mitte seadusekohase likvideerimismenetluse läbiviimine, vaid äriühingu võõrandamine ja juhatuse liikmete väljavahetamine tankistide vastu. Sellised pakkumised sisaldavad tihti väära ja eksitavat informatsiooni, mis on suunatud pigem kergeusklike äriühingu juhtide teadmatuselt teenimisele," rääkis Kutberg.

Kutberg märkis, et ametil oli võimalus üht sellist pakkumist päris põhjalikult uurida tänu sellele, et mingil põhjusel saadeti see ka MTA spordiklubile. "Selgus, et kirja saatnud isikut rahvastikuregistris ei eksisteeri ning kodulehel partneritena välja toodud advokaadibüroo ja inkassoettevõte ei teadnud sellisest teenusepakkujast midagi," sõnas ta.

Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et ülalkirjeldatud tankistiteenuse ostmine ei vabasta juhatuse liikmeid maksuõiguslikust vastutusest, sest maksuhaldur koostab maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse äriühingu seaduslikule esindajale, kes vastutab äriühingu maksuvõla tekkimise eest. Sellest tuleneb, et maksumenetlust alustatakse isiku suhtes, kelle juhatuse liikmeks olemise perioodil võlg tekkis. Hilisem juhatuse liikmete muutmine vastutuskohustuse kontekstis tähtsust ei oma. Pigem suurendab arvatava variisiku määramine juhatuse liikmeks äriühingu võimalust sattuda maksu- ja tolliameti huviorbiiti.

Eelmisel aastal väljastas maksuhaldur 26 menetluses vastutusotsuse endisele juhatuse liikmele, mis tähendab, et pärast maksuvõla tekkimist vahetati küll juhatuse liikmed välja uute vastu, kuid maksuõiguslikku vastutust rakendati maksuvõla tekitajate suhtes.

Seega sellise likvideerimisteenuse ostmine loodetud probleemidest ei vabasta, küll aga toob kaasa täiendavaid ja ebavajalikke kulutusi. Lisaks näeb likvideerimismenetlus ühtlasi ette eelduse, et ühingu vara peab ületama kohustusi, vastasel juhul peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse, mille aga enamikud uued tankistidest juhatuse liikmed tegemata jätavad. Selle kohustuse rikkumine võib lõppeda kriminaalvastutusega.

Kutberg rõhutas, et likvideerimisteenus on igati vajalik ja asjakohane juhul, kui seda tehakse kooskõlas seadusega.

"Seega paneme kõigile ettevõtjatele südamele, et enne vastava teenuse ostmist kontrollige teenusepakkuja tausta. Seda saab teha tasuta päringuga äriregistrist, samuti tasub kontakti võtta ettevõtetega, mida väidetavate partneritena esitletakse," ütles Kutberg.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD