Valitsus ei kinnitanud neljapäeval kohalike omavalitsuste teedehoiuks eraldatud raha jaotust ja jätkab sel teemal arutelu järgmisel neljapäeval.

Valitsus arutas neljapäevasel istungil avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud raha jaotust omavalitsusüksuste kaupa 2014. aastal, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

2014. aasta riigieelarve seaduses on avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks ette nähtud 28 miljonit eurot. Sellele summale lisandub avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks 2014. aasta eelarvesse 2013. aastast üle kantud 58 800 eurot. Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks jaotatakse omavalitsusüksuste kaupa 2014. aastal kogusumma 28 071 300 eurot.

Samuti eraldatakse raha mõningatele omavalitsustele, kelle teedele võib suuremat koormust pakkuda sadamatest või riigimaanteedelt tulev liiklus. Tartu , Jõhvi ja Haapsalu linnad saavad üle poole miljoni euro, Võru linn 600 000 eurot, Türi vald 300 000 eurot, Rakvere linn 250 000 eurot ja Hiiu vald 71 000 eurot.

Bussifirma Sebe ja transpordi ametiühing (ETTA) kirjutasid kolmapäeva õhtul alla kollektiivlepingule, millega Sebe bussijuhtide põhitasu tunnipalk tõuseb 10 protsenti 3,3 euroni.

"Ütleme nii, et Sebega sõlmitud palgalepe oli selline nagu me soovime, et kogu riigis sektorileppega sõlmitaks," rääkis BNS-ile ETTA bussijuhtide sektsiooni koordinaator Aare Kübarsepp. "Näiteks kommertsliinidel tõuseb kõigi bussijuhtide palk vähemalt 1000 euroni," lisas ta.

Sebe ja Eesti Bussi bussidel töötab ühtekokku 400-500 inimest, kellest 135 töötab Tartu linnaliinidel ning 100 bussijuhti baseerub Võrus .

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstiabi 4914 inimest, võrreldes nädalataguse ajaga kasvas haigestumine 18 ja gripitaoliste haigestumiste arv 23 protsendi võrra.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 382, teatas terviseamet. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Ida-Virumaal, Narvas, Tartumaal, Viljandimaal ja Läänemaal.

Enim haigestuvad jätkuvalt kuni viieaastased lapsed. Haigestumine kasvas väikelaste hulgas  veidi üle 33 ja  koolilaste hulgas 43 protsenti. Täiskasvanute ja vanemaealiste seas püsis haigestumine stabiilsel tasemel. Lähinädalateks võib prognoosida gripihaigestumiste suuremat tõusu koolilaste, aga ka täiskasvanute hulgas.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 16 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel haiglaravile toimetatud 67 patsienti, neist 20 kuni nelja-aastast, seitse viie- kuni 14-aastast, 19 vanuserühmas 15-64 ning 21 vanemaealiste vanusrühmas.

Hospitaliseerimise sageduse suhe vastava vanusrühma inimeste hulgas näitab, et vanemaealiste haigestunute seas oli hospitaliseerimine 13 korda kõrgem laste hospitaliseerimise sagedusest.

Intensiivravi vajavate gripijuhtude ülevaade põhineb Lääne-Tallinna keskhaigla,  Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Pärnu haigla andmetel. Nimetatud kolme haigla andmeil on alates jaanuarist vajanud  gripi tõttu intensiivravi viis inimest vanuses 55-78 eluaastat, kellest kõik kuulusid riskirühmadesse. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.  

Käesoleva hooaja gripivaktsiin sisaldab komponente mõlema ringluses oleva gripiviiruse vastu.

Sellest nädalast saab grippi haigestumise intensiivsust Eestis hinnata keskmiseks ja gripilevikut laialdaseks. Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 72 protsenti. Lähinädalatel on oodata haigestumise kasvu.

Läinud nädalal kinnitati laboratoorselt 59 gripiviirust, millest kõik olid A-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 42 A-gripi viirust, nendest kaks olid A gripiviiruse alatüübid H3N2 ja ülejäänud 40 A-gripi viirus H1N1, tuntud ka kui seagripp.

Umbes 30 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude hingamisteede viirusnakkusi põhjustavate viirustega. Teistest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli  peaaegu võrdselt 10 protsenti RS- ja paragripi viirused.

Tarbijakaitseamet, maanteeamet ning maksu- ja tolliamet kontrollisid alates 2013. aasta maist kuni 2014. aasta jaanuarini ühiselt kokku 41 kasutatud autode müügiga tegelevat ettevõtet ja 156 sõidukit, üle poolte autode puhul avastasid ametid rikkumisi.

Tarbijakaitseamet ja maanteeamet tuvastasid kokku 263 rikkumist. Mõnel sõidukil oli mitu puudust. Peamised rikkumised seisnesid selles, et läbisõidumõõdiku näit ei vastanud tegelikkusele; autol puudus reklaamitud varustus; auto oli avariiline, kuid selle kohta info puudus ning auto müügikuulutuses oli müüja juriidiline isik, reaalselt müüs autot eraisik, teatas tarbijakaitseamet.

Tarbijakaitseamet on lõpetanud väärteomenetlused 11 ettevõtte suhtes. Need firmad on: A&D Wagen Grupp OÜ, Aare Autod OÜ, Dalinger Auto OÜ, Elma Autoäri OÜ, Komo Auto OÜ, Legria Plus OÜ, Merisaare Autod OÜ, Rovelsten OÜ, Taunex Auto OÜ, Tika Auto OÜ ja VM Motors OÜ.

Seniste ühiskontrollide käigus ei tuvastanud tarbijakaitseamet ja maanteeamet ühtegi tõsisemat puudust vaid nelja automüüja puhul. Need on Rakvere Autoaed OÜ, MDM Auto OÜ, Matafor OÜ ja Juno OÜ.

"Positiivse algatusena oleme täheldanud, et ettevõtjad on klientide usalduse tõstmiseks ja konkurentsieelise loomiseks hakanud tegema müüdava kasutatud auto turvalisuskriitiliste sõlmede eelkontrolli ning hakanud sellest teavitama ka müügiinfos," ütles tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Ta avaldas lootust, et sellist infot saab lähiajal näha ka autode ostu-müügiportaalides. Ta lisas, et ainult ettevõtjatest sõltub see, milliseks kujuneb kasutatud autode turu uus kvaliteet.

Eesti registris olevate sõidukite andmete avalikustamisse on panustanud ka riik. "Alates selle aasta algusest on võimalik maanteeameti kodulehel tasuta tutvuda konkreetse sõiduki tehniliste ja ajaloo andmetega, mis vähendab oluliselt auto ilusamaks rääkimise riski," rääkis maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna. Ta mainis, et päring ei sisalda sõiduki omaniku andmeid, kuid annab ülevaate nii registris tehtud toimingute ja omanike arvust kui ka tehniliste ülevaatuste ajaloost.

Maksu- ja tolliamet alustas ühisprojekti käigus 19 kasutatud autode müügiga tegeleva ettevõtte suhtes maksumenetlust, mille käigus võrdles amet deklaratsioonide järgi kuue kuu keskmisi näitajaid enne ja pärast kontrolli alustamist.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhtivrevidendi Siim Tamme sõnul näitas võrdlus, et 12 ettevõtte maksmisele kuuluva käibemaksu summa tõusis keskmiselt 89 protsenti ning 11 firma tööjõumaksude summa keskmiselt 39 protsenti.

"19 kontrollitud ettevõttest kaheksal kasvas ka töötajate arv. Kontrolli alustamise järgselt kasvas 19 ettevõtte maksude laekumine keskmiselt 40 protsenti. See tulemus näitab ilmekalt, milline maksukäitumine iseloomustab osasid ettevõtteid kasutatud autode müügi sektoris. See valdkond jääb meie kõrgendatud tähelepanu alla ka sel aastal," märkis Tamm.

Kolm ametit on koostanud kasutatud autode müügiga tegelevatele ettevõtjatele juhendi ja meelespea, et selgitada neile seadustest tulenevaid nõudeid. Mõlemad dokumendid on saadetud otsepostiga rohkem kui tuhandele kasutatud autode müügiga tegelevale ettevõttele. Kolme ameti ühisprojekt jätkub ka sel aastal.