EESTI UUDISED BNS

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) riigihankele Võru politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti ühishoone ehitamiseks tuli 11 pakkumust.

"Võru politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti ühishoone ehitustööde hankele laekus tähtajaks 11 pakkumust, sealhulgas neli ühispakkumust, kokku 15 ettevõttelt. Hankekomisjon kontrollib lähiajal nende vastavust hanketingimustele ning edastab seejärel juhatusele ettepaneku hanketulemuste kinnitamiseks," ütle RKAS-i kommunikatsioonijuht Madis Idnurm BNS-ile.

Räpina maantee 20a/20b kinnistule ehitatav siseturvalisuse asutuste hoonekompleks koosneb kesksest kuni kolmekorruselisest hoonest, kuhu tulevad politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti tööruumid ja garaažid, kodakondsus- ja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja, teatas RKAS.

Samuti rajatakse kinnistule päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

Ehitustegevusega alustatakse kevadel ning kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2015. aasta suvel. Ehitustööde esimeses etapis lammutatakse osaliselt olemasolev hoone Räpina maantee 20a kinnistul ning seejärel alustatakse allesjääva hooneosa rekonstrueerimisega ja juurdeehitise rajamisega.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4573 ruutmeetrit ja selles on arvestatud töökohti ligikaudu 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas saab olema 32 kohta kinnipeetavatele. Hoonestuse on projekteerinud Resand AS. Käesolevaks aastaks on ühishoone ehitamiseks riigieelarvest ette nähtud 3,4 miljonit eurot.

Valitsus ei kinnitanud neljapäeval kohalike omavalitsuste teedehoiuks eraldatud raha jaotust ja jätkab sel teemal arutelu järgmisel neljapäeval.

Valitsus arutas neljapäevasel istungil avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud raha jaotust omavalitsusüksuste kaupa 2014. aastal, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

2014. aasta riigieelarve seaduses on avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks ette nähtud 28 miljonit eurot. Sellele summale lisandub avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks 2014. aasta eelarvesse 2013. aastast üle kantud 58 800 eurot. Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks jaotatakse omavalitsusüksuste kaupa 2014. aastal kogusumma 28 071 300 eurot.

Samuti eraldatakse raha mõningatele omavalitsustele, kelle teedele võib suuremat koormust pakkuda sadamatest või riigimaanteedelt tulev liiklus. Tartu , Jõhvi ja Haapsalu linnad saavad üle poole miljoni euro, Võru linn 600 000 eurot, Türi vald 300 000 eurot, Rakvere linn 250 000 eurot ja Hiiu vald 71 000 eurot.

Bussifirma Sebe ja transpordi ametiühing (ETTA) kirjutasid kolmapäeva õhtul alla kollektiivlepingule, millega Sebe bussijuhtide põhitasu tunnipalk tõuseb 10 protsenti 3,3 euroni.

"Ütleme nii, et Sebega sõlmitud palgalepe oli selline nagu me soovime, et kogu riigis sektorileppega sõlmitaks," rääkis BNS-ile ETTA bussijuhtide sektsiooni koordinaator Aare Kübarsepp. "Näiteks kommertsliinidel tõuseb kõigi bussijuhtide palk vähemalt 1000 euroni," lisas ta.

Sebe ja Eesti Bussi bussidel töötab ühtekokku 400-500 inimest, kellest 135 töötab Tartu linnaliinidel ning 100 bussijuhti baseerub Võrus .

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstiabi 4914 inimest, võrreldes nädalataguse ajaga kasvas haigestumine 18 ja gripitaoliste haigestumiste arv 23 protsendi võrra.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 382, teatas terviseamet. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Ida-Virumaal, Narvas, Tartumaal, Viljandimaal ja Läänemaal.

Enim haigestuvad jätkuvalt kuni viieaastased lapsed. Haigestumine kasvas väikelaste hulgas  veidi üle 33 ja  koolilaste hulgas 43 protsenti. Täiskasvanute ja vanemaealiste seas püsis haigestumine stabiilsel tasemel. Lähinädalateks võib prognoosida gripihaigestumiste suuremat tõusu koolilaste, aga ka täiskasvanute hulgas.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 16 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel haiglaravile toimetatud 67 patsienti, neist 20 kuni nelja-aastast, seitse viie- kuni 14-aastast, 19 vanuserühmas 15-64 ning 21 vanemaealiste vanusrühmas.

Hospitaliseerimise sageduse suhe vastava vanusrühma inimeste hulgas näitab, et vanemaealiste haigestunute seas oli hospitaliseerimine 13 korda kõrgem laste hospitaliseerimise sagedusest.

Intensiivravi vajavate gripijuhtude ülevaade põhineb Lääne-Tallinna keskhaigla,  Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Pärnu haigla andmetel. Nimetatud kolme haigla andmeil on alates jaanuarist vajanud  gripi tõttu intensiivravi viis inimest vanuses 55-78 eluaastat, kellest kõik kuulusid riskirühmadesse. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.  

Käesoleva hooaja gripivaktsiin sisaldab komponente mõlema ringluses oleva gripiviiruse vastu.

Sellest nädalast saab grippi haigestumise intensiivsust Eestis hinnata keskmiseks ja gripilevikut laialdaseks. Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 72 protsenti. Lähinädalatel on oodata haigestumise kasvu.

Läinud nädalal kinnitati laboratoorselt 59 gripiviirust, millest kõik olid A-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 42 A-gripi viirust, nendest kaks olid A gripiviiruse alatüübid H3N2 ja ülejäänud 40 A-gripi viirus H1N1, tuntud ka kui seagripp.

Umbes 30 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude hingamisteede viirusnakkusi põhjustavate viirustega. Teistest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli  peaaegu võrdselt 10 protsenti RS- ja paragripi viirused.