Terviseameti andmetel ei ole Eestis olnud sellel aastal gripisurmasid

Eesti Terviseameti andmetel ei ole sellel aastal Eestis grippi surnud ükski inimene, Rootsis on sellel gripihooajal rahvasuus seagripiks kutsutava viiruse H1N1 ja selle alatüübi H3N2 tõttu surnud kuus ja Soomes samuti kuus inimest.

Veebruari esimesel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4173 haigestunut, neist 49 protsenti olid lapsed, märkis terviseamet oma koduleheküljel. Neljakordistus laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv, kinnituse sai 18 H1N1 ehk seagripi ja kolm sama viiruse alatüübi H3N2 analüüsi.

E-Tervise sihtasutuse esialgsetel andmetel on alates hooaja algusest vajanud haiglaravi 42 gripiviirusega patsienti, neist 14 lisandusid eelmisel nädalal. Haiglaravi vajanute hulgas kasvab vanemaealiste inimeste osakaal, kuid suhteliselt kõrge on haiglasse sattumise sagedus ka täiskasvanute kuni 65. aastaste vanusrühmas, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.

Terviseamet juhib elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Terviseamet soovitab gripileviku kõrgajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise ennetamiseks tuleks vältida rahvarohkeid kohti, pesta tihti käsi, aevastades ja köhides kata suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga.