Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks eelnõu, mille kohaselt tuleb alates 2015. aastast autode uutesse mudelitesse paigaldada hädaabikõne süsteem.

Kolmapäeva Euroopa Parlamendis heaks kiidetud eelnõu kohaselt peaks Euroopa Liidus alates 2015. aasta oktoobrist olema paigaldatud kõikide autode ja väikeste tarbesõidukite uutesse mudelitesse hädaabikõnesüsteem eCall, mis raske õnnetuse korral teavitab automaatselt häirekeskust. Samas jättis parlament avatuks võimaluse tähtaega pikendada, tulles nii vastu autotootjate soovile saada rohkem aega süsteemi arendamiseks ja testimiseks.

"Üldise hädaabikõnesüsteemi kasutuselevõtt kogu EL-is on väga oluline saavutus Euroopa liiklejate ohutuse jaoks. Igal aastal on võimalik Euroopas päästa ligikaudu 2500 inimelu ja kümnetel tuhandetel juhtudel vähendada vigastuste raskusastet. eCall ei hakka midagi maksma, olles seega kasulik kõikidele Euroopa juhtidele sõltumata nende autost," ütles raportöör Olga Sehnalova.

Sõidukisse paigaldatav eCall-süsteem annab hädaabinumbrile 112 helistades häirekeskusele automaatselt teada tõsistest liiklusõnnetustest. Õnnetuse täpse asukoha edastav eCall aitab sel viisil päästjatel jõuda kiiremini sündmuskohale.

Saadikud tugevdasid andmekaitseklauslit, millega tagatakse, et eCall-süsteemiga varustatud sõidukeid ei jälgita pidevalt. Kui õnnetus käivitab eCall-süsteemi, siis peavad automaatselt häirekeskusele saadetavad andmed piirduma hädaabikõne käitlemiseks vajaliku teabega, sealhulgas sõiduki klass, kasutatav kütus, õnnetuse aeg, sõiduki täpne asukoht, sõidusuund ja kinnitatud turvavööde arv, seisab parlamendi sisseviidud muudatuses.

Euroopa Komisjoni hinnangute järgi maksab iga eCall-süsteem ligikaudu 100 eurot, kui seade paigaldada kõikidesse sõidukitesse.

Määrus sai heakskiidu esimesel lugemisel. Selle vastuvõtmise poolt hääletas 485, vastu 151 ning erapooletuks jäi 32 saadikut.

Terviseameti andmeil kasvas möödunud nädalal grippi haigestumine nädal varasemaga võrreldes 69 protsenti.

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstiabi 5002 inimest ja arstide poole pöördunute üldarv eelneva nädalaga võrreldes märkimisväärselt ei kasvanud.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 388. Eesti keskmisest oluliselt  suurem oli viirusnakkustesse haigestumine Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Jõgevamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal ja Viljandimaal.

Enim haigestuvad kuni viieaastased lapsed, kuid haigestunute üldarv selles vanusegrupis ei kasvanud, seevastu koolilaste seas täheldati haigestumuse 43-protsendilist tõusu. Vanemaealiste ehk 65-aastaste vanem hulgas kasvas haigestumus 40 ja täiskasvanute seas 17 protsenti.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 11 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel  hospitaliseeritud 93 patsienti, neist 65 protsenti olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.  Vanemealiste haigestunute hospitaliseerimise sagedus oli 24 korda kõrgem võrreldes laste hospitaliseerimise sagedusega.

Nelja haigla andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 19 patsienti, neist 11 olid vanuses 65 ja enam.

Möödunud nädalal said laboratoorse kinnituse 93 gripiviirust, millest kõik olid A-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 30 A-gripi viirust, nendest 27 olid A-gripi viiruse alatüübid H1N1 ehk seagripp ja kolm H3N2. Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 78 protsendini.

Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtu alla Võru ööklubi turvamehe, kes uurimisandmete oli vastutav selle eest, üleriieteta ööklubist lahkunud neiu külmus surnuks.

2012. aasta lõpus Võrus 18-aastase Tairi Kalbergiga aset leidnud juhtum pälvis toona avalikkuse suurt tähelepanu. Nimelt selgus, et neiu oli detsembris Võrus ööklubis pidutsenud ning seejärel segastel asjaoludel üleriieteta klubist väljunud. Politsei kuulutas neiu tagaotsitavaks ning peagi leiti tema surnukeha Koreli oja lähistelt Tartu tänavalt. Ekspertiis selgitas, et neiule oli saanud saatuslikuks alajahtumine.

Kui algselt teatas politsei, et ööklubi turvalintide läbivaatamine näitas, et neiu lahkus ööklubist omal soovil ja üksi, siis hilisem uurimine tuvastas siiski, et juhtunu eest lasub vastutus ööklubi turvamehel, 1978. aastal sündinud Markol. Süüasja kohtueelse uurimise lõppedes sai mees süüdistuse surma põhjustamises ettevaatamatusest ning Tartu maakohus peab tema süüasjas neljapäeval eelistungi.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja kinnitas BNS-ile antud süüasja kohtusse jõudmist, kuid ei soovinud enne süüdistuse kohtus avaldamist toimunu üksikasju kommenteerida.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.

Möödunud aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 320 000. Seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel väheneb rahvastik keskmiselt 4800 inimese võrra aastas, teatas statistikaamet BNS-ile. Välisränne ja loomulik iive mõjutavad rahvaarvu vähenemist enam-vähem võrdses mahus.

2040. aastaks rahvastiku soo-vanuskoosseis muutub. Naiste ja meeste osatähtsuste erinevus väheneb, ühelt poolt seetõttu, et meeste oodatav eluiga kasvab, teiselt poolt naiste jätkuvalt aktiivsema väljarände tagajärjel. Peamine tulemus on see, et rahvastik vananeb tunduvalt. Pensioniealiste osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt 18 protsendilt 2040. aastaks 27,6 protsendini. Laste osatähtsus väheneb 15,5 protsendilt 13,6 protsendini. Kokku tõuseb ülalpeetavate määr osatähtsus tööealistega võrreldes 50,9 protsendilt 70,2 protsendile, mis tähendab, et kui praegu on iga ülalpeetava kohta kaks tööealist, siis 2040. aastal on kahe ülalpeetava kohta kolm tööealist.

Rahvastikuprognoos valmis koostöös Tartu Ülikooli teadlastega. Prognoos põhineb sündimuse, suremuse ja rände mudelitel, mille aluseks võeti 2012. aasta täpsustatud andmed ja eeldati viimaste aastate rahvastikutrendide jätkumist.

Prognoosi koostamise eeldusteks oli, et inimeste oodatava eluea pikenemine jätkub kuni tasemeni, mis praegu on kõrgharitud inimestel, kusjuures meeste-naiste oodatava eluea erinevus väheneb, et sündimuse kasvutrend laste arvu osas naise kohta kasvab õige pisut ja välisrände saldo jääb proportsionaalselt samaks, mis on olnud viimastel aastatel.

Absoluutarvudes toob trendide jätkamine siiski muutusi, kuna vanuserühmade vahekorrad muutvad: 20-ndatesse eluaastatesse on jõudmas 1990ndate teisel poolel ja sajandivahetusel sündinud väiksemad põlvkonnad. Selle tulemusel väheneb absoluutarvudes väljaränne, aga ka sündimus. Lisaks on Eesti rahvastikku peamiselt mõjutavad protsessid – sündimus ja välisränne – tugevas koosmõjus: välisränne vähendab viljakas eas naiste arvu.