Kui siiani on Eesti euroraha investeeritud suuresti baastaristusse - teedesse, hoonetesse ja torudesse, siis uues eelarveperioodist on rahandusministeeriumi teatel keskmes inimeste heaolu ja konkurentsivõime tõstmine tööturul osalemiseks ja tark majanduskasv.

"34 protsenti toetustest investeerime inimestesse: haridusse, tööhõivesse, tervisesse ja sotsiaalsesse kaasatusse ning 30 protsenti teadus-arendustegevusse, innovatsiooni ja ettevõtluse konkurentsivõime arendamisse," rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk esmaspäeval euroraha kasutamise strateegiat tutvustanud seminaril.

"Euroraha peab minema ettevõtmisteks, mis annavad Eestile arengutõuke. Raha kasutamine peab kaasa aitama valdkondade suurte eesmärkide elluviimisele, mitte muutuma pelgalt selle iga hinna eest ärakasutamiseks," lisas Sikk.

Struktuurifondide rakenduskava ja partnerlusleppe eelhindamist vedanud mõttekoja Praxis juht Annika Uudelepp märkis, et strateegilisel tasandil on tehtud mõistlikud plaanid, kuid loodetava mõju saavutamine sõltub suurel määral edasisest tööst. "Näiteks meetmete sisukas ettevalmistamine ja tulemuslik töölepanek eeldab mitmel pool veel sügavat analüüsi ning kvalitatiivselt uuel tasemel koostööd erinevate osapooltega," ütles Uudelepp. "Kaalul on väga palju ja väga suur töö on veel ees, et plaanitud arenguhüpped teoks teha," lisas ta.

Eestil on 2014–2020 eurotoetusteks kokku 5,9 miljardit eurot. Sellest 3,5 miljardit eurot on struktuuritoetusi, mis suunatakse kuue prioriteedi - haridus, majandus, keskkond, energeetika, transport ja infotehnoloogia - arendamisse.

Euroraha planeerimisse on kaasatud kõik ministeeriumid, 12 katusorganisatsiooni, Praxis, Arengufond ja teised eksperdid. Meetmete väljakujundamisse on kaasatud üle 200 partneri. Euroraha partnerluslepe ja rakenduskava on saadetud Euroopa Komisjonile. Esimesed taotlusvoorud loodetakse avada 2014. aasta sügisel.

Rahandusministeerium tutvustab esmaspäevasel seminaril koos asjaosaliste ministeeriumidega kohalikele omavalitsustele, vabaühendustele, erialaorganisatsioonidele ja teistele partneritele valitsuses heaks kiidetud euroraha kasutamise strateegiat – partnerluslepet ja struktuurifondide rakenduskava.

Kui 2004. aastal oli kõrvaltööga hõivatud 21 000 inimest, siis mullu oli neid juba poole rohkem ehk 32 600. Nad moodustavad hõivatutest 5,25 protsenti, mida on rohkem kui Euroopas keskmiselt, kuid oluliselt vähem kui Põhjamaades ja Hollandis, kirjutab Eesti Päevaleht esmaspäeval.

Palgainfo agentuuri andmetel tegid töötajate ja tööotsijate küsitluses osalenutest peale põhitöö kõrvaltööd isegi 7,8 protsenti vastanuid.

"Kõrvaltöö tegijate seas on keskmisest rohkem kõige madalama palgatasemega töötajaid, kuid ka tippusid on suhteliselt rohkem kui majanduses tervikuna," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüsitalituse ekspert Mario Lambing lehele.

Lambingu sõnul on üks peamisi kõrvaltöö tegemise põhjuseid majanduslik vajadus. Erinevalt Põhjamaadest, kus kõrvaltööga hõivatud töötavad ka põhikohal osalise ajaga, tähendab Eestis kõrvaltöö lihtsalt lisakoormust. Statistikaameti 2012. aasta uuringu põhjal töötas veerand kõrvaltöö tegijaid põhitööl osa tööajaga.

"Mitmel töökohal töötavad suurema tõenäosusega kõrgharidusega inimesed ning töötavate naiste ja meeste võrdluses on tõenäosus mitmel kohal töötada suurem naiste puhul," rääkis lehele Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar, kelle sõnul on kõrvaltöö pakkumine oluline ettevõtetele, kelle pakutav palk jääb alla miinimumpalga selleks, et vältida minimaalse sotsiaalmaksu maksmise nõuet.

Lotomängijad jätsid möödunud aastal välja võtmata enam kui 300 000 euro väärtuses võite, selgub Eesti Loto statistikast.

AS-i Eesti Loto turundus- ja müügidirektori Annely Luikmeli sõnul maksis ettevõte eelmisel aastal lotomängijatele võitudena välja 21,5 miljonit eurot, 312 260 euro ulatuses võite on aga praeguseks aegunud. "Sealhulgas on suurimate väljavõtmata jäänud võitudena mullu 30. jaanuaril ja 29. mail väljaloositud Bingo Loto täismängud, mõlemad summas ligi 20 000 eurot," rääkis Luikmel BNS-ile.

Tema sõnul jäi suurematest võitudest eelmisel aastal vormistamata ka Bingo Loto Puhkuseloosi üks kolmest peavõidust rahalises väärtuses 17 780 eurot. 

Viking Lotto viimase Aastaloosi puhul leidsid omaniku kõik kolm peavõitu ehk sõiduautod väärtuses 34 990 eurot, kuigi veel veebruari alguses otsis Eesti Loto taga üht autovõitjat.  "Välja jäi võtmata üks kahest 10 000-eurosest võidust ning üks 2 000 euro suurune võit. Kokku oli Aastaloosi võidufond 172 350 eurot," ütles Luikmel.

Alates 2013. aasta algusest ei lähe aegunud võidud enam Eesti Loto tuludesse, vaid reservfondi. Reservfondi laekumiste arvelt korraldatakse lisaloosimisi, seega jõuavad kõik väljavõtmata võidud lisaloosimiste kaudu ikkagi lotomängijatele tagasi.  "Aasta-aastalt on väljavõtmata võitude hulk vähenenud, kindlasti osalt ka tänu sellele, et internetist pileti ostjate osakaal pidevalt kasvab," lisas Luikmel.

Kuigi seaduse järgi on alates laupäevast lubatud sõidukitel kasutada suverehve, ei soovita politsei sellega kiirustada.

Politsei- ja piirivalveameti komissari Riho Tänaku sõnul on ilmaolud jätkuvalt talvised ning seetõttu oleks suverehvide autodele allapanemine praegu ennatlik. "Sõidukijuhtidel tuleb tegutseda ilmaoludest lähtuvalt. Tegelikult on õigus naastrehve kasutada kuni aprilli lõpuni, kui teeolud seda nõuavad," ütles Tänak BNS-ile.

Eestis on talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

2010. aastal hakkas kehtima majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mille järgi võib sõidukitel kasutada naastrehve 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75-3,5-tonnise registrimassiga haagistel.

Talverehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit.

Naastrehvidega sõitmisel peavad need olema kõigil ratastel. Rehvi purunemise korral võib kasutada varurattana harilikku rehvi.