Peaminister Andrus Ansip kinnitas ametlikult tagasiastumist

Peaminister Andrus Ansip teatas pühapäeval ametlikult oma tagasiastumisest ja kinnitas, et see otsus on kantud tema isiklikest veendumustest.

“Siinsamas Vanemuise kontserdisaalis teatasin kaks aastat tagasi, et see valitsus jääb viimaseks, mida juhin. Öeldu tähendas, et uut valimiskampaaniat mina peaministrikandidaadina enam ei alusta. Nii ongi,” ütles Reformierakonna esimees Ansip Eesti sünnipäeva eelõhtul peetud kõnes.

Ta kinnitas, et esitab 4. märtsil presidendile ametliku lahkumispalve.

2012. aastal ütles Ansip Tartus peetud kõnes, et ei kavatse uuesti peaministriks kandideerida. “See, kaks aastat tagasi langetatud otsus oli kantud mu enda veendumusest, et igaks asjaks siin elus on mõistlik aeg, et igal asjal on algus ja lõpp. Ning iga lõpp võib olla millegi uue algus. See otsus ei sündinud kellegi survel. Nii palju kui on survestajaid, nii palju on ka toetajaid. See on poliitika reaalsus, võiks isegi öelda – rutiin,” rääkis Ansip pühapäeval. “Nõnda siis – joon alla,” lisas ta.

Ansipi sõnul peab ta mõistlikuks anda peaministri amet üle juba praegu, sest “ainult sel juhul on inimestel võimalus 2015. aastal valida senise poliitika jätkumise poolt või vastu”.

“ Muidugi otsustab seda, kellele usaldada valitsuse moodustamine, president. Reformierakonna esimehena kinnitan, et meil on kandidaate, kes saaksid valitsusjuhi ametis hästi hakkama. Ja me oleme jätkuvalt valmis valitsust moodustama, et edaspidigi hoida Eestit elamisväärse paigana, edendada liberaalset majanduskeskkonda, kaitsta vaba sõna ja vaba turgu, rahvuslikku meelsust ja üha tervemat Eestit. Kõike seda head, mille eest ka minu juhitud valitsused on seisnud,” rääkis Ansip.

Reedel otsustas valitsuspartei Reformierakonna juhatus, et esitab peaministri kandidaadiks partei asutajaliikme, praeguse Euroopa Komisjoni transpordiviloiniku ja komisjoni asepresidendi Siim Kallase.

Lahkuva peaministri Ansipi sõnul on ta uhke, et töötas valitsusjuhina rohkem kui kolmandiku taasiseseisvunud Eesti riigi elueast. “Ma pean seda rahva usalduse märgiks, mille eest olen südamest tänulik. Pean seda erakonnakaaslaste toetuse, koalitsioonipartnerite koostöötahte ja ka opositsiooni respekti märgiks,” sõnas Ansip.

Ta nimetas oma peaministriks oleku aega aastatel 2005-2014 “tõsise pühendumise aastateks” ning kiitis Eesti valitsussektori väikest võlakoormust, riigi korras rahandussüsteemi ning Eesti atraktiivsust välisinvestoritele.

“Isegi need pahatahtlikud oponendid, kes peavad Eesti riigi korraldust ebaõnnestunuks ja tema valitsust nurjunuks, ei saa üle ega ümber faktidest,” rääkis Ansip. “Eesti on jätkuvalt atraktiivne välisinvestoritele. Rahvusvahelise Valuutafondi klassifikatsiooni järgi kuuluvad postsotsialistlikest riikidest ainult Sloveenia, Tšehhi, Slovakkia ja Eesti arenenud majandusega riikide hulka. 2013. aasta Inimarengu Aruande järgi edestavad Eestit postsotsialistlike riikide seas inimarengu indeksi väärtuselt ainult Sloveenia ja Tšehhi,” lisas ta.

Peaminister juhtis tähelepanu eesti suurenenud julgeolekule, mille üheks tagatiseks on kaitsekulude kaheprotsendiline eraldamine sisemajanduse kogutoodangust ning investeeringud energeetikasse ja infotehnoloogiasse.

“Eestis on praeguseks antud ligi 150 miljonit digitaalallkirja, aastas lisandub umbes 40 miljonit allkirja. Võrdluseks: Leedus on üldse antud 10 ja Lätis 3 miljonit allkirja,” rääkis lahkuv valitsusjuht. “Isegi innovatsiooni poolest tuntud Põhjamaades ei ole digiallkiri veel omaks võetud. Eesti inimesed, kes töötavad ametites ja ettevõtetes või kes ka eraisikutena puutuvad sageli kokku dokumentidega, teavad, millise tohutu aja- ja paberisäästu annab digiallkiri.”

Ansip tänas kõiki praeguse valitsuse liikmeid Reformierakonnast ning Isamaa ja Res Publica Liidust. Lisaks tänas ametist lahkuv Ansip oma perekonda ja abikaasat.