Terviseameti andmeil kasvas möödunud nädalal grippi haigestumine nädal varasemaga võrreldes 69 protsenti.
Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstiabi 5002 inimest ja arstide poole pöördunute üldarv eelneva nädalaga võrreldes märkimisväärselt ei kasvanud.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 388. Eesti keskmisest oluliselt suurem oli viirusnakkustesse haigestumine Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Jõgevamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal ja Viljandimaal.
Enim haigestuvad kuni viieaastased lapsed, kuid haigestunute üldarv selles vanusegrupis ei kasvanud, seevastu koolilaste seas täheldati haigestumuse 43-protsendilist tõusu. Vanemaealiste ehk 65-aastaste vanem hulgas kasvas haigestumus 40 ja täiskasvanute seas 17 protsenti.
E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 11 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 93 patsienti, neist 65 protsenti olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid. Vanemealiste haigestunute hospitaliseerimise sagedus oli 24 korda kõrgem võrreldes laste hospitaliseerimise sagedusega.
Nelja haigla andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 19 patsienti, neist 11 olid vanuses 65 ja enam.
Möödunud nädalal said laboratoorse kinnituse 93 gripiviirust, millest kõik olid A-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 30 A-gripi viirust, nendest 27 olid A-gripi viiruse alatüübid H1N1 ehk seagripp ja kolm H3N2. Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 78 protsendini.