EESTI UUDISED BNS

Ilmateenistuse prognoosi järgi jätkub sooja, plusskraadidega talveilma vähemalt järgmise nädala lõpuni, kusjuures reedel võib tulla kohati koguni kuni seitse kraadi sooja.

Pühapäeval ulatub idapoolne kõrgrõhuala ikka Eestini, kuid õhuvool pöördub edelasse ja toob mõnevõrra niiskemat õhku. Kohati võib veidi lörtsi ja vihma sadada ning kagutuul annab pisut järele. Õhutemperatuur on öösel -3 kuni +2 kraadi, päeval tuleb sooja 1-5 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäeval on suurema mõjuga ikka idapoolne kõrgrõhuala. Briti saartele jõuab järjekordne äge madalrõhkkond Atlandilt ja selle serv laieneb üle Skandinaavia Läänemerele. Päeval võib eelkõige läänepoolsemates maakondades nõrka lörtsi ja vihma sadada. Kagutuul taas veidi tugevneb. Õhutemperatuur on öösel -3 kuni +1 kraadi, päeval on sooja 1-4 kraadi.

Teisipäeval jääb Eesti kõrg- ja madalrõhuala piirimaile. Ilm on suurema sajuta ja ka pilved võivad laiguti hõreneda. Tuul puhub kagust. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -2 kuni +2 kraadi, päeval on sooja 1-5 kraadi.

Kolmapäeval lisandub kõrgrõhkkonna serva mööda mõnevõrra niiskemat õhku. Taas on pilvkate ühtlasem ja kohati võib ka veidi lörtsi ja vihma sadada. Puhub mõõdukas kagu- ja idatuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -3 kuni +1 kraadi, päeval on sooja 1-4 kraadi.

Neljapäeval kaugeneb kõrgrõhuala Venemaale, sest Norra merele jõuab väga aktiivne madalrõhkkond ja selle serv laieneb üle Läänemere. Öö on veel suurema sajuta ja puhub nõrk lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on -1 kuni +2 kraadi. Päeval sajab kohati veidi lörtsi ja vihma. Tuul pöördub edelasse ja tugevneb. Sooja on 1-4 kraadi.

Reedel püsib Norra merel madalrõhkkond väga aktiivsena ja selle kaguserv ulatub üle Eesti, sealjuures lisandub niiskust. Praeguse prognoosi kohaselt on tihedamat lörtsi ja vihma päeva peale oodata. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +3 kraadi, päeval on sooja koguni 2-7 kraadi.

Üheksa maakooli juhti asutasid reedel mittetulundusühingu Eesti Maakoolide Ühendus, selgus vastse MTÜ pressiteatest.

Ühenduse loomise tingis vajadus teadvustada ja kaitsta seisukohti, mis on olulised kogu Eesti, aga eelkõige maapiirkondade, arengut silmas pidades. Ühenduse loomise mõttega ühines ligi 40 koolijuhti.

Asutamiskoosolekul Võrumaal Kuutsi külas Mõniste koolis osalesid Enn Siimer (Kildu põhikool), Maiu Plumer (Pikavere kool), Urmas Veeroja (Haanja kool), Ale Sprenk (Krabi põhikool ja Varstu keskkool), Maarika Niidumaa (Mõniste kool), Mainer Järvelill (Meremäe põhikool), Tiit Lepp (Lüllemäe põhikool), Igmar Matto (Kääpa põhikool) ja Hannes Vald (Kaiu põhikool). Valiti viieliikmeline juhatus ja juhatuse esimehek s Mõniste kooli direktor Maarika Niidumaa.

Ühenduse põhikirjalisteks eesmärkideks on Eestis tegutsevate maakoolide ühiste väärtuste ja eesmärkide teadvustamine ja väljendamine; liikmete esindamine ja huvide kaitsmine; maakoolide regionaalse ja sotsiaalse eripära teadvustamine; maakooli kui kogukonnakeskuse väärtustamine; juhtimise ja õppekasvatustöö kogemuste jagamine ja vahetamine ning liikmeskoolidele seadusega pandud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.

"Maakool ei ole kindlasti pelgalt paik, kus lastele tarkust jagatakse. Kodulähedane maakool on järjest enam paikkondliku arengu ja kogukonna keskus, kus toimuv mitmekülgne tegevus ühendab lapsi ja täiskasvanuid kogukondliku arengu huvides," lisas vastse ühenduse juhatuse liige Enn Siimer Kildu põhikoolist.

"Eriti aktuaalseks on muutunud maakoole ühendava organisatsiooni loomine viimase kümnekonna aasta jooksul toimunud maapiirkondade ja ka koolide tühjenemise ning käesolevast aastast rakendunud uue haridustoetuse jaotuspõhimõtete olulise muutuse tõttu," lisas juhatuse liige, Lüllemäe põhikooli direktor Tiit Lepp.

Ühendus on avatud uutele liikmetele, kes on huvitatud maakoolide elujõulisusest ja erakonnaülesest hariduspoliitikast.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas seitsme linna tänavavalgustuse projektis välja materjalihanke, mis on esimene kümnest ehitustöödega seotud hankest.

Hankega otsib KIK pakkujaid, kes suudaksid projekti varustada ligi 6500 masti ning masti vundamendiga, teatas sihtasutus.

Kolme järgmise kuu jooksul on KIK-il plaanis viia läbi 10 hanget, millest esimesed kaks on seotud tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks vajalike materjalide hankimisega. Valgustite masti ja jalandi hankele järgneb peagi valgustite ja juhtimissüsteemi hange.

KIK-is tänavavalgustuse projekti juhtiv Tõnis Kurrik tõdes, et kuigi üldjuhul vastutab projektides materjalide eest ehitaja, siis antud valgustusprojektis on oluline, et enne ehitustööde algust oleksid materjalid juba olemas.

"Projekti mahud on Eesti mastaapides suured ning laovarusid sellistes kogustes ei hoita. Kui laseksime materjalid hankida iga linna ehitajatel, siis halvimal juhul võib materjalipuuduse tõttu mõnes linnas tööde algus oluliselt viibida," ütles ta.

Peale materjalihankeid kuulutatakse välja 7 ehitushanget ehk projekti iga linna kohta üks. Samuti hangitakse ehitustööde teostamise ajaks omanikujärelvalve ja insener. Plaani kohaselt alustatakse linnades ehitustöödega käesoleval suvel.

KIK alustas linnade tänavavalgustuse programmi ettevalmistamist 2012. aasta septembris. Projekti raames saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Paide, Kuressaare, Valga ja Võru energiasäästliku tänavavalgustuse terviklahenduse.

Kokku vahetatakse linnades uute leedvalgustite vastu välja ligi 11 000 iganenud valgustit.

Tänavavalgustuse arendamise programmi eesmärgiks on luua Eesti linnadesse tänapäeva parimaid tehnoloogilisi võimalusi kasutav säästlik välisvalgustuse lahendus. Laiem eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste tarbimisest tulenevat süsinikdioksiidi heitmete hulka. Arvutuste kohaselt on kokkuhoid vähemalt 24 000 tonni heitmeid aastas.

Narvas ja Võrus pole alates märtsist enam töövaidluskomisjone ja nende linnade töövaidlusi hakkavad lahendama vastavalt Jõhvi ja Tartu komisjonid, kes sõidavad kohapeale istungeid pidama.

Tööinspektsiooni pressiesindaja teatas BNS-ile, et töövaidluskomisjonid peavad ka mujal Eestis väljasõiduistungeid ja sarnane süsteem toimib edukalt juba hulk aastaid Rakveres, Paides, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Jõgeval, Põlvas, Viljandis ja Valgas.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul täpset ajaplaani väljasõiduistungiteks ei saa koostada, vaid see oleneb laekunud avalduste arvust ning kavandatavate istungite aegadest. "Näiteks Hiiumaal käis alaliselt Saaremaal asuv töövaidluskomisjon eelmisel aastal istungeid pidamas vaid neljal päeval,“ lisas ta.

Töövaidluste lahendamise kättesaadavus pressiesindaja teatel ei vähene. Paberil avaldusi on nii Narvas kui ka Võrus võimalik esitada inspektsiooni kohalikes esindustes. Dokumente on võimalik saata ka postiga tähtkirjana töövaidluskomisjoni asukohta või elektrooniliselt, digitaalselt allkirjastatuna. Küsimuste tekkimisel saab suhelda ka telefoniga.

Ümberkorralduse eesmärk on olemasolevaid ressursse võimalikult efektiivselt kasutada ning luua viies töövaidluskomisjon Tallinna, kus vaidluste arv on 2013. aastal kasvanud 17,5 protsenti võrreldes 2012. aastaga. Samal perioodil on Ida- ja Lääne-Virumaa piirkonnas  töövaidluste arv langenud 24,4 protsenti ja Lõuna-Eestis 22,4 protsenti.

Kokku lahendasid möödunud aastal töövaidluskomisjonid üle Eesti 2965 töövaidlust.