Ameerika Ühendriikide president Barack Obama saatis Eesti riigipeale Toomas Hendrik Ilvesele õnnitluse Eesti 96. sünnipäeva puhul, mainides Eesti panust NATO operatsioonidel ja demokraatia edukat arengut taasiiseseisvumise järel.

„Me hindame Eesti panust NATO missioonil Afganistanis ja mujal ning tervitame Eesti juhtivat rolli üldise turvalisuse tagamisel,“ kirjutas Obama läkituses, mille Ilves avaldas oma leheküljel sotsiaalvõrgustikus

USA president mainis eraldi Eesti kaheprotsendilist panust oma siseriiklikust kogutulust NATO kaitse-eelarvesse.

Obama sõnul on märkimisväärne Eesti juhtiv roll küberkaitse ja internetivabaduse arendamisel.

Ka Põllumeeste Keskliit protestib rahandusministeeriumi ettepanekute vastu maaelu arengukava 2014-2020 eelarve vähendamiseks riigipoolse kaasfinantseerimise kärpimise kaudu.

Reedel avaldas oma nördimust ka põllumajandus-kaubanduskoda.

Euroopa Liidu määruse kohaselt on ühenduse minimaalne panus maaelu arengukavade finantseerimisel 20 protsenti ja liikmesriikidel on võimalus panustada kuni 80 protsenti.

Kuna Euroopa Komisjoni otsusega võib liikmesriikide omaosalust maaelu arengukavas (MAK) vähendada 25 protsendilt 15 protsendile, võib riigipoolse kärpimise tagajärjel MAK sellel eelarveperioodil väheneda kuni 114 miljoni euro võrra, sest Euroopa Liidu summad enam ei muutu.

"Rahandusministeerium teatas kaks kuud pärast maaelu arengukava 2014-2020 kooskõlastuse tähtaega, et ei kiida eelnõud ikkagi heaks ja vähendaks riigipoolset osalust 25 protsendilt 15 protsendile. Sellega väheneks maaelu arengukava maht 114 miljoni euro võrra," öeldi BNS-ile põllumajandusministeeriumist.

Kuna Euroopa Komisjoni otsusega võib liikmesriikide omaosalust maaelu arengukavas (MAK) vähendada 25 protsendilt 15 protsendile, võib riigipoolse kärpimise tagajärjel MAK sellel eelarveperioodil väheneda kuni 114 miljoni euro võrra, sest Euroopa Liidu summad enam ei muutu.

"Rahandusministeerium teatas kaks kuud pärast maaelu arengukava 2014-2020 kooskõlastuse tähtaega, et ei kiida eelnõud ikkagi heaks ja vähendaks riigipoolset osalust 25 protsendilt 15 protsendile. Sellega väheneks maaelu arengukava maht 114 miljoni euro võrra," öeldi BNS-ile põllumajandusministeeriumist.

Kaasfinantseerimise vähendamine võtaks toidutootjate, keskkonna ja Eesti maaelu investeeringutest 114 miljonit eurot, vähendades sellega Eesti põllumajanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et maaelu arengukava riigipoolne rahastamine peab olema vähemalt 25 protsenti, et tagada põllumajanduse ja maaelu jätkusuutlik areng.

Eesti Päevalehele ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et rahandusministrina tuleb tal kohelda kõiki valdkondi võrdselt ja sellist ülejääki ta ühe ministeeriumi haldusalasse vabalt kasutamiseks jätta ei saa. Järgmisel teisipäeval toimub valitsuse istung, kus maaelu välisvahendid ja Eesti riigi omaosalus jutuks tulevad. Ehkki praegu ei ole teada, kui suurel määral riik maaelu arendamist lähiaastatel toetab ja kui suureks kujuneb seetõttu ülejääk, avaldas Ligi lootust, et seda summat kasutatakse muuks otstarbeks.

Seeder selgitas lehele, et arusaamatus tekkis ootamatu otsuse tõttu, mille Euroopa nõukogu tegi koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga alles novembri lõpus. Enam-vähem samal ajal saatis ministeerium maaelu arengukava kooskõlastamiseks laiali teistesse ministeeriumidesse. Kuna 25-protsendilist riigi osalust oli planeeritud juba kaks aastat ja mitu korda isegi valitsuses arutatud, jäi see niisugusel kujul ka arengukavasse sisse.

Seeder rõhutas sedagi, et rahandusministeeriumi arvutuskäigus on tehtud ilmselge viga, sest näiteks kliima ja keskkonna alal kehtib jätkuvalt 25-protsendiline omaosalus ja ülejääk ei saa seetõttu olla rohkem kui 64 miljonit eurot.

Maaelu arengu poliitikat rahastatakse programmperioodil 2014–2020 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) summas ligi 726 miljonit eurot, millele lisandub Eesti poolne rahastus, kokku peaks see kuue aasta jooksul moodustama 1,007 miljardit eurot.

Eesti eraldab lisaraha Ukraina rahutustes kannatada saanute ravimiseks katmiseks ning suurendab ka Ukraina tudengitele antavate stipendiumite arvu Eesti ülikoolides õppimiseks.

Välisminister Urmas Paet kohtus reedel Eesti Ukrainlaste Kongressi esindaja Vira Konõki ja Ukraina kultuurikeskuse juhatuse liikme Bogdan Lutjukiga, ministri sõnul eraldab Eesti täiendavalt 50 000 eurot Ukraina rahutustes kannatada saanud inimeste ravikulude katmiseks ning suurendab samuti Ukrainast pärit üliõpilastele antavate stipendiumite arvu Eesti ülikoolides õppimiseks, teatas BNS-ile välisministeerium.

Paet märkis, et EL-i välisministrid otsustasid kehestada Ukraina vägivalla eest vastutajate suhtes sanktsioonid. EL-i välisministrid on seisukohal, et õigusemõistmise ette tuleb viia kõik, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste eest Ukrainas. "Verevalamise koheseks lõpetamiseks ja püsiva lahenduse leidmiseks on oluline jätkata kõnelustega Kiievis, millel osalevad ka Euroopa Liidu esindajad,“ ütles Paet.

Paeti sõnul on nii Eesti kui EL seisukohal, et konfliktiolukorrale lahenduse leidmiseks ja usalduse taastamiseks on vajalik Ukraina põhiseaduse reform, uue kaasava valitsuse moodustamine ning tingimuste loomine demokraatlike valimiste korraldamiseks.

Eesti on juba varem toetanud tänavarahutustes kannatada saanud ukrainlastele arstiabi andmist 50 000 euroga heategevusliku valitsusvälise sihtasutuse Rahvusvahelise Renessansi Fondi( International Renaissance Foundation) vahendusel.