Kohalike omavalitsuste esialgsete raamatupidamisandmete järgi tõusis eelmise aasta lõpuks õpetaja keskmine palk üle Eesti 936 euroni, mis on 15 protsenti kõrgem kui aastal 2012, kui õpetaja palk oli keskmiselt 814 eurot kuus.

Haridus- ja teadusministeerium teatas kolmapäeval BNS-ile, et mullu jaanuaris muutus õpetajate palgatoetus selgelt sihtotstarbeliseks, mistõttu paranes ka toetuse kasutamine – kui 2012. aastal jõudis õpetajate palgatoetusest õpetajate palka 96,3 protsenti, siis mullu 101,4 protsenti, ehk tõus oli 5,3 protsenti.

Enim panustasid õpetajate palka juurde vallad, kus maksti õpetajate palkadeks välja riigi toetusest keskmiselt 5,7 protsenti rohkem. Kõige visamalt jõudis palgatoetus õpetajateni viies suuremas linnas, kus aasta lõpuks oli kasutatud keskmiselt 98,5 protsenti õpetajate palgatoetusest.

Ministeeriumi teatel ületas õpetaja palk tuhande euro piiri 17 omavalitsuses. Kõrgeim keskmine palk oli Mäetaguse ja Sauga vallas ning Jõgeva linnas, ulatudes 1100 kuni 1300 euroni. Kõige enam panustas omalt poolt juurde Mäetaguse vald, kes ühes kuus maksis õpetaja ametikoha kohta ise juurde 779 eurot. Suurimad juurde maksjad olid veel Illuka, Rakvere ja Mikitamäe vallad. Madalaim keskmine töötasu oli Tootsi vallas, 729 eurot. Kõige vähem õpetajatele eraldatud palgarahast kasutati ära Halliste ja Õru vallas.

Õpetajate miinimumpalk oli eelmisel aastal 715 eurot ja riiklikku palgatoetust said omavalitsused keskmiselt enam kui 25 protsenti rohkem.

Minister Jaak Aaviksoo rääkis, et märkimisväärne samm on tehtud, kuid riigi eesmärk on õpetaja keskmine palk, mis on Eesti keskmisest 20 protsenti kõrgem. "Palk peab tõusma ühtlaselt kogu Eestis ning toetuse jagamise põhimõtted peavad seda toetama. Eelmisel aastal võitsid palgatoetuse kasvust enim rikkaimad omavalitsused, kuid samas panustasid omalt poolt enim juurde just kõige väiksemad," ütles Aaviksoo.

Viis suuremat linna said palgatoetust keskmiselt 1005 eurot õpetaja ametikoha kohta, kuid aasta lõikes oli sealne õpetajate keskmine kuupalk 988 eurot ehk keskmiselt 17 eurot vähem kui võimaldanuks riigi toetus. Vallad said toetust keskmiselt 833 eurot õpetaja ametikoha kohta, kuid keskmine palk oli neis 890 eurot. Seega lisasid kõige väiksemad omavalitsused oma eelarvest õpetaja palka keskmiselt 57 eurot kuus.

"2014. aasta haridustoetuse jagamise eelnõus jagatakse 166 miljonit eurot, 9 miljonit rohkem kui mullu, ning meie soov on, et eelistõusu saaksid just rahaliselt nõrgemas seisus olevad kodulähedaste põhikoolidega omavalitsused," rõhutas minister. Eelnõu kohaselt kasvab tänavu 95 omavalitsuses palgatoetus 10-60 protsenti ja teistes kuni 10 protsenti. Näiteks tõuseb Valgjärve valla õpetajate palgatoetus umbes 60 protsenti - seal oli õpetajate keskmine palk mullu 801 eurot ja selle saavutamiseks panustas vald oma eelarvest iga õpetaja kohta 154 eurot kuus.

2013. aasta õpetajate palgaandmeid kohalike omavalitsuste lõikes saab täna lõunast vaadata HaridusSilmast aadressil www.haridussilm.ee.

President Toomas Hendrik Ilves tervitas Eesti-Vene piirilepingute sõlmimist teisipäeval ning kinnitas ühtlasi, et välisminister Urmas Paeti ja tema Vene kolleegi Sergei Lavrovi allkirjad saanud dokumendid ei mõjuta Eesti õiguslikku järjepidevust.

"Tervitan Eesti-Vene piirilepete sõlmimist. Piirileping naaberriikide vahel on Euroopa Liidus tavapärane ja iseenesestmõistetav. Nii on ka normaalne, et Eesti ja Venemaa konsultatsioonid, mis kulgesid professionaalselt ja asjalikult, päädisid täna välisministrite allkirjadega piirilepingutel," ütles Ilves.

President avaldas lootust, et Eesti ja Venemaa parlamendid ratifitseerivad piirilepingud kiiresti ja takistusteta.

Presidendi kantselei teatel ei mõjuta Eesti ja Venemaa piirilepingud Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust ning vastavad Eesti põhiseaduse sättele ja vaimule. "Selle 122. paragrahv ütleb ju selgelt: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega," seisab kantselei teates.

Eesti ja Venemaa vahel teisipäeval sõlmitud piirilepingud suurendavad stabiilsust kogu piirkonnas, ütles peaminister Andrus Ansip, tänades ühtlasi kõiki "selle pika protsessiga seotud olnud inimesi".

"Kahtlemata on reguleeritud piirisuhted naabritega, sealhulgas Venemaaga paremad kui reguleerimata suhted - seda nii Eestile kui tervele Euroopa Liidule," ütles Ansip pressiesindaja vahendusel. "See on strateegiline ja kaugeleulatuv otsus, mis lisab stabiilsust ja tõstab mitte ainult Eesti, vaid kogu regiooni julgeolekut," lisas ta.

Peaminister tunnustas piirilepingu nimel tehtud pikaajalist tööd, tema sõnul on piirilepingu allkirjastamine olnud kõikide Eesti valitsuste eesmärk alates Andres Tarandi juhitud valitsusest kakskümmend aastat tagasi.

"Eesti välisministri allkiri piirilepingul toob lähemale ühe pika, aga olulise protsessi lõpu," sõnas Ansip.

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid teisipäeva hommikul Moskvas Eesti-Vene piirileppe. Nüüd peavad lepped heaks kiitma mõlema riigi parlamendid, piirilepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.  

Venemaa valitsus kiitis Eestiga kavandatava piirileppe lepingute eelnõu heaks möödunud aasta septembri keskel ning Eesti valitsus mais.  

Eesti ja Venemaa vahetavad piirileppe jõustumisel piirijoone korrigeerimisel 128,6 hektarit maad, mõlemad pooled vahetavad piiriäärseid maatükke võrdses ulatuses.  

Piirijoone kulgemises leppisid Eesti ja Venemaa kokku juba 2005. aastal allkirjastatud piirilepetes. Kõik kokkulepped, mis tehti seoses piirijoonega kulgemisega 2005. aastaks, jäävad ka uute lepingute allakirjutamisel piiri kulgemise aluseks.

Eesti välisminister Urmas Paet ja Vene välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid teisipäeva hommikul Moskvas Eesti-Vene piirileppe, teatas Interfax.

Ministrid allkirjastasid piirilepingu ning Narva ja Soome lahel merealade jagamise lepingu, samuti diplomaatilise kinnisvara leppe, mille järgi antakse Eestile üle Moskvas asuv diplomaatilise esinduse hoone ning Venemaale diplomaatilise esinduse hoone Tallinnas.

Piirilepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.  

Venemaa valitsus kiitis Eestiga kavandatava piirileppe lepingute eelnõu heaks möödunud aasta septembri keskel ning Eesti valitsus mais.  

Eesti ja Venemaa vahetavad piirileppe jõustumisel piirijoone korrigeerimisel 128,6 hektarit maad, mõlemad pooled vahetavad piiriäärseid maatükke võrdses ulatuses.  

Piirijoone kulgemises leppisid Eesti ja Venemaa kokku juba 2005. aastal allkirjastatud piirilepetes. Kõik kokkulepped, mis tehti seoses piirijoonega kulgemisega 2005. aastaks, jäävad ka uute lepingute allakirjutamisel piiri kulgemise aluseks. 

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid esmakordselt Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri.

Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega. Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.  

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.