Ilmateenistus prognoosib nädala pärast kätte jõudvaks riigi sünnipäevaks pehmet talveilma ning ka pidupäevale eelnevatel päevadel püsib veebruari kohta soe, paiguti plusskraade toov ilm.

Teisipäeval jääb Eesti eemalduva madalrõhkkonna servaalale. Öö hakul sajab aeg-ajalt lörtsi ja vihma, pärast südaööd jääb sadusid harvemaks. Päeval võib vaid üksikuid lörtsihooge tulla, võimalus on suurem Virumaal. Puhub tugev edela- ja läänetuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -2 kuni +1, päeval +1 kuni +3 kraadi.

Kolmapäevaks kaugeneb vana madalrõhkkond juba Venemaa põhjaaladele, kuid uus madalrõhkkond jõuab Põhjamerele. Eesti jääb nende kahe süsteemi vahele ja saju võimalus on suurem äärealadel. Öösel võib Virumaal lund tulla ja õhtul jõuab Edela-Eestisse lörtsisadu. Puhub mõõdukas läänekaare tuul, õhtul pöördub tuul kagusse ja itta. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -5 kraadi, päev tuleb sajuhoogude ja mõõduka edela- ja läänetuulega ning õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +2 kraadi.

Neljapäeval nihkub madalrõhuvöönd Eesti külje alla ning sajab enamasti lund ja lörtsi. Pole välistatud, et Liivi lahe ääres ja Eesti lõunaservas tuleb ka vihma. Puhub mõõdukas idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -5, päeval -1 kuni +2 kraadi.

Reedene ilm sõltub Atlandi ookeani jõulisusest. Järgmine Atlandi tsükloneist võib taas nii jõuline olla, et suudab Briti saartele jõudes üle Skandinaavia laieneda ning täiendava portsu mahedust Läänemere äärde tuua. Sel juhul tõuseb temperatuur päevaks taas üle 0 kraadi. Kui aga uue tsükloni haare piirdub Põhjamere ümbrusega, siis täiendavat sooja Läänemere äärde ei jõua. Vana madalrõhuvöönd nihkub Eesti lõunapiiri taha ja Eesti jääme pisut külmemasse õhumassi ning valdavaks on väikesed miinuskraadid.

Laupäeval piiripealne olukord püsib. Kui pikka aega välja joonistunud prognoosskeem jätkub, siis nihkub külmem õhumass Soome lahe põhjakaldale ja mahedam õhumass katab Läti. Eesti jääb kahe erineva õhumassi piirimaile ning sajab lund ja lörtsi. Tuul puhub idakaarest. Õhutemperatuur on sel juhul pisut alla 0 kraadi. Kui ülekaal on edelavoolul, siis jõuab Eestisse jätkuvalt mahedamat õhku, sademed tulevad lörtsi ja vihmana ning õhutemperatuur on valdavalt üle 0 kraadi.

Pühapäeval saab mõjusamaks kõrgema rõhuga foon. Öösel sajab siin-seal lund ja lörtsi, päev on suurema sajuta. Tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel alla 0 kraadi, päeval kas 0 kraadi lähedal või pisut üle.

Järgmise nädala esmaspäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval ulatub Eestini nõrk kõrgrõhuväli. Üksikutes kohtades veidi lörtsi võib pudeneda, kuid suuremat sadu ei tule. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -4 kraadi, päeval 0 kuni +2 kraadi.

Pühapäev tõi Eesti eri paigus kaasa kolm tulesurma, alates reedest nõudsid aga tuleõnnetused koguni neli inimelu.

Pühapäeval sai häirekeskus teate esimesest põlengust kell 10.50, kui Võru maakonnas Meremäe vallas Helbi külas võttis tuld elumaja. Päästjate saabudes põles ühekorruseline puidust elumaja lahtise leegiga. Kustutustööde käigus leidsid päästjad majast mehe surnukeha. Hoones puudus suitsuandur. Tulekahju arvatav tekkepõhjus on hooletu suitsetamine. Kustutustööd lõpetati kell 13.45, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Kell 20.52 teatati häirekeskusele tulekahjust Narvas Vestervalli tänaval, kus ühe elumaja teise korruse korteris põles diivan ja tugitool. Kustutustööde käigus leiti mehe ja naise surnukehad. Korteris puudus suitsuandur. Kustutustööd lõpetati kell 21.41.

Traagiline tuleõnnetus juhtus ka reedel kella 14.18 ajal Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Roela alevikus Aida tänaval. Päästjate saabudes põles kahekorruselise elumaja teisel korrusel korter lahtise leegiga. Suitsu täis hoonest aidati välja viis inimest, neist keegi haiglaravi ei vajanud. Kustutustööde käigus leidsid päästjad põlevast korterist mehe surnukeha. Tules hävinud korteris puudus suitsuandur. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel. Kustutustööd lõpetati kell 17.52.

Vangid on hakanud pärast riigikohtu mullust pretsedenti hulganisti esitama pankrotiavaldusi, mille menetlemise kulud teevad meelehärmi pankrotihalduritele, kirjutab Postimees.

Nelja naise vägistamise eest 15-aastase vanglakaristuse saanud Guntars Kaziks taotles mullu enda pankroti väljakuulutamist. Ta põhjendas taotlust sellega, et peab vangis istuma veel 12 aastat ega saa ilma sissetulekuta kuidagi rahuldada kohtutäiturite ja teiste ametiasutuste esitatud nõudeid. Nii Tartu maakohus kui ka Tartu ringkonnakohus jätsid tema pankrotiavalduse menetlusse võtmata.

Riigikohus otsustas aga 2013. aasta 27. veebruaril, et kohtutel polnud õigust keelduda. Enne seda riigikohtu lahendit ei võetud vangide pankrotiavaldusi menetlusse, kuna maa- ja ringkonnakohus leidsid, et kinnipeetava pankroti menetlust ei ole võimalik edukalt teha ega tema taotletavat füüsilise isiku pankrotti välja kuulutada.

Harju maakohtus ametlikku statistikat ei ole, kuid pankrotihaldurite hinnangul on seal käimas 40–50 kinnipeetavate pankrotimenetlust. Viru maakohtule esitasid vangid 2013. aastal 19 avaldust pankroti väljakuulutamiseks, neist viis on rahuldatud, 11 avaldust ei ole menetlusse võetud, ühe avalduse võttis võlgnik tagasi, üks jäeti rahuldamata ja ühes tsiviilasjas menetlus käib.

Tartu maakohus on välja kuulutanud kahe kinnipeetava pankroti ja viit avaldust menetletakse.

"See on natuke nagu pro bono töö, millest saadud tasu ei kata tehtud kulutusi. Me oleks seda valmis tegema inimeste puhul, kes on jäänud elu hammasrataste vahele, aga kui tegemist on vangidega, kes on tahtlikult kahju tekitanud, siis väga soovi nendega tegeleda ei ole," ütles kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Andres Hermet.

Vangidelt pole lootustki oma tasu kätte saada ja halduritel tuleb leppida 397 euro suuruse (miinus maksud) riigi hüvitisega.

Hermeti sõnul raiskavad praegu vangide peale suure hulga aega nii kõrgelt kvalifitseeritud pankrotihaldurid kui ka kohtunikud ning õnnelik on ainult kinnipeetav, kellel piisab vaid avalduse esitamisest ja tema eest tehakse kõik ära.

Kuna vangid on tavaliselt haldurite sõnul korrapäratu elustiiliga, siis on võlgu jäädud igasuguste teenuste kasutamise eest. Pikaajalisi laene neil enamasti võtta ei õnnestu, kuid kiirlaenudega on nad sina peal. Lisanduvad veel riigi määratud advokaadi tasud, mitmesugused trahvid ja kannatanutele välja mõistetud kahjuhüvitised.

Vara, mida pankrotiprotsessi jooksul realiseerida, vangidel aga tavaliselt ei ole, miinimumpalka ületavat sissetulekut samuti mitte. Seega pole võimalust, et menetluse jooksul mingigi osa võlgadest tagasi makstaks.

Pühapäeva lõuna ajal põles Võrumaal Helbi külas elumaja, tulekahjus hukkus mees.

Kell 10:50 teatati häirekeskusele, et Võru maakonnas Helbi külas põleb elumaja, teatas Lõuna päästekeskus BNS-ile. Teate kohaselt võis põlevas majas olla inimene. Kohale saadeti päästjad Värska, Võru, Vastseliina ja Meremäe komandodest.

Päästjate saabudes olid ühekorruselise puidust elumaja katusest leegid väljas. Päästjad alustasid tulekahju kustutamist ja võimaliku kannatanu otsinguid. Peale tulekahju kontrolli alla saamist leiti hoonest hukkunud meesterahvas.

Tulekahju kustutati kell 13:45. Tulekahju tekkepõhjused on selgitamisel.