Siseminister Ken-Marti Vaher sõnas Roomas kohtumisel Itaalia narkopoliitika juhi Giovanni Serpelloniga, et narkomaaniat saab vähendada vaid paljude tegevuste koosmõjul ja tugevas rahvusvahelises koostöös.

"Narkomaania vähendamiseks pole ühte võluvitsa, vaid edu saavutatakse paljude tegevuste üheaegsel elluviimisel. Seda nii uimastikaubitsemise vähendamise, uimastite nõudluse vähendamise ehk ennetuse kui sõltlaste rehabilitatsiooniga. Itaalia pikk kogemus näitab, et selline lähenemine kannab vilja", ütles siseminister siseministeeriumi pressiesindaja teatel.

Itaalia on viimase paarikümne aastaga vähendanud narkosurmade arvu rohkem kui kaks korda. Ligi pool 350 000 narkosõltlasest on saamas või saanud osa ravist ja rehabilitatsioonist ning uimastite tarvitamine noorte seas on vähenemas.

"Narkomaania vähendamise võti on toimivates ja praktilistes lahendustes. Selleks on oluline õppida sealt, kus on saavutatud edu ja teha Euroopas tihedat koostööd, sest narkomaania levikut ei takista piirid ega pikad vahemaad" tõdes siseminister.

Vaher tutvustas Itaalia ekspertidele ka äsja Eesti valitsuse kinnitatud uimastitarvitamise vähendamise valget raamatut, mis seab suunised riigi ühtseks narkopoliitikaks. Itaalia narkopoliitika juht ja neuroteadlane Giovanni Serpelloni selgitas Itaalia narkovastase strateegia elluviimist ja narkopoliitika põhimõtteid, mis on Eestiga sarnased. Ta rõhutas, et nad peavad üheks suuremaks ohuks eriti noortele levitatavat arvamust, et kanep on justkui ohutu uimasti. Uuringute kohaselt muudab kanepi tarvitamine aju vastuvõtlikuks kangetele uimastitele, nagu kokaiin ja heroiin. Itaalia üheks suurimaks prioriteediks on hoida noori eemal kanepi tarvitamisest ja teadvustada ühiskonnas sellega seonduvaid tõsiseid ohte aju arengule.

"Narkomaaniat tuleb käsitleda tervikliku ja laiaulatusliku ühiskondliku probleemina. Kui tahame, et tulevikus oleks vähem uimastisõltuvust, peame koos lapsevanematega tagama, et noored teadvustaksid kõikide uimastitega seonduvaid ohte ega satuks riskigruppi," selgitas Vaher.

Itaalia uimastiennetussüsteemi alustalaks on tihe ennetuskoostöö lastevanematega. Igas regioonis on tugevad perele ja vanemaharidusele suunatud programmid ning süsteemselt koolitatakse laste ja noortega kokku puutuvat personali. Levinud on ka Strengthening Families Program (SFP), kus pere, haridusasutus ja kohalik tasand töötavad koos, et vähendada laste riskitegureid ja parandada vanemlikke oskusi.

Vaher kohtus visiidil ka Itaalia kriminaaltulu haldamise agentuuri juhiga ja külastas Euroopa üheks parimaks peetavat San Patrignano uimastivõõrutus- ja ennetuskeskust.

Võru maakonnas on laupäeval ralli tõttu liiklus häiritud ja pühapäeval on samad lõigud liikluseks täielikult suletud.

Pühapäeval kella 7-11 on liikluseks suletud Rõuge-Vastseliina tee kilomeetrid 1,9-7,2, kella 7.40-13.20 Saarlasõ-Kääraku tee kilometrid 3,4-7,6, Käätso-Rõuge-Luutsniku tee kilomeetrid 15,5-18,7, Palli-Ruusmäe tee kuni kilomeetrini 3,5 ja Luutsniku-Plaani tee kilomeetrid 3,6-7,6, teatas maanteeinfokeskus BNS-ile.

Kella10.30-16.20 on suletud Siksälä-Kiviora tee kilomeetrini 3,4, Missoküla-Laura tee kilomeetrid 3,6-5,6 ja Määsi-Kiviora tee kilomeetrini 10,9.

Kella 14.00-18.30 on liiklusele suletud Haanja - Vaskna - Uue-Saaluse tee kilomeetritel 1,4-3,1, Vakari-Pari-Tsiistre tee kilomeetrid 2,5-11,0, Plaani-Pari-Kündja tee kilomeetrid 3,0-5,0 ja Puspuri-Hulaku tee kilomeetrini 4,4

Kella 16.30-19.20 on suletud Räpo - Uue-Saaluse tee kilomeetrini 1,6 ja Tootsi-Kasaritsa tee kilomeetrid 1,3-5,3.

Eesti Terviseameti andmetel ei ole sellel aastal Eestis grippi surnud ükski inimene, Rootsis on sellel gripihooajal rahvasuus seagripiks kutsutava viiruse H1N1 ja selle alatüübi H3N2 tõttu surnud kuus ja Soomes samuti kuus inimest.

Veebruari esimesel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4173 haigestunut, neist 49 protsenti olid lapsed, märkis terviseamet oma koduleheküljel. Neljakordistus laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv, kinnituse sai 18 H1N1 ehk seagripi ja kolm sama viiruse alatüübi H3N2 analüüsi.

E-Tervise sihtasutuse esialgsetel andmetel on alates hooaja algusest vajanud haiglaravi 42 gripiviirusega patsienti, neist 14 lisandusid eelmisel nädalal. Haiglaravi vajanute hulgas kasvab vanemaealiste inimeste osakaal, kuid suhteliselt kõrge on haiglasse sattumise sagedus ka täiskasvanute kuni 65. aastaste vanusrühmas, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.

Terviseamet juhib elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Terviseamet soovitab gripileviku kõrgajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise ennetamiseks tuleks vältida rahvarohkeid kohti, pesta tihti käsi, aevastades ja köhides kata suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga.

Täpselt 100 päeva pärast 25. mail valivad 400 miljonit inimest 28 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis järgmise Euroopa Parlamendi koosseisu.

Juulis ametisse asuvad 751 Euroopa Parlamendi liiget mitte ainult ei määra Euroopa poliitikameetmete suuna järgmisel viiel aastal, vaid ka valivad EL-i täitevorgani juhi, kelleks on Euroopa Komisjon president, teatas Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis BNS-ile.

Esimest korda määrab uue Euroopa Parlamendi koosseis selle, kes juhib EL-i täitevorganit Euroopa Komisjoni, kes algatab õigusaktide koostamist ja teostab järelevalvet nende rakendamise üle. Uute reeglite kohaselt peavad EL-i valitsusjuhid, kes esitavad komisjoni tulevase presidendi kandidaadi, lähtuma valimistulemustest. Euroopa Parlament valib komisjoni uue presidendi liikmete häälteenamusega, mis tähendab, et vähemalt pooled ehk 376 valitavast 751 parlamendiliikmest peavad olema poolt. Seetõttu esitavad või on juba esitanud Euroopa erakonnad oma kandidaadid sellele EL-i juhtivale ametikohale enne Euroopa Parlamendi valimisi.

Parlamendis on praegu seitse fraktsiooni, mis esindavad rohkem kui 160 riigisisest erakonda. Vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorrale peavad ühe fraktsiooni liikmetel olema sarnased poliitilised vaated ning fraktsioonis peab olema vähemalt 25 liiget vähemalt veerandist liikmesriikidest ehk praegu vähemalt seitsmest liikmesriigist. Liikmeid, kes ei taha olla seotud või keda ei ole võimalik seostada ühegi fraktsiooniga, nimetatakse fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeteks.

Valimiste suhtes kehtivad küll ühised EL-i eeskirjad, ent suures osas korraldatakse valimised kooskõlas riigisiseste traditsioonide ja seadustega. Näiteks võib iga liikmesriik ise otsustada, kas kasutatakse avatud või suletud nimekirjade süsteemi või konkreetset lävendit tingimusel, et see ei ole kõrgem kui viis protsenti. Eesti kasutab sel korral Euroopa Parlamendi valimistel avatud nimekirjade süsteemi. Minimaalne valimisõiguslik vanus on 18 aastat kõikides riikides peale Austria, kus see on 16 aastat. Valimiskandidaatide minimaalne vanus on riigiti erinev, ent enamasti siiski samuti 18 aastat. Valimistel osalemine on kohustuslik Belgias, Küprosel, Kreekas ja Luksemburgis.