Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tegi rahastasmisotsused, mille tulemusena ehitatakse 500 kilomeetrit kiire internetiühendusega baasvõrku parandamaks maapiirkondade veebiühendust.

Rahastatud projektide elluviimisel suurenevad kiire interneti võimalused peamiselt Kagu-Eesti maakondades ning Tartumaal, teatas EAS BNS-ile. Positiivse otsuse saanud projektidele hakatakse ette valmistama põhitaotlusi ning projektid viiakse ellu 2015. aastal. Internetiühenduste arendamise meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

EAS-i Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankovi sõnul on toetuse eesmärk internetiühenduste kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus infrastruktuuri puudumise tõttu ei ole kiire internetiteenus lõppkasutajatele kättesaadav. Toetuse abiga saab kiire valguskaablitel põhineva baasvõrgu rajada vähemalt 1,5 kilomeetri kaugusele lõpptarbijatest – elanikest, ettevõtetest, asutustest. Hankovi hinnangul on see kulukaim osa kiire internetiühenduse tagamiseks vajalikust investeeringust. „Kui baasvõrk on toetuse abiga välja ehitatud, saavad juurdepääsu tarbijateni edasi rajada juba sideettevõtted turukonkurentsi tingimustel,“ rääkis Hankov.

Rahastamisotsused tehti kokku 12 projektile kogumahus 4,9 miljonit eurot. Kokku laekus taotlusi 30. EAS-i esindaja selgitas, et positiivse tulemuse said küll 25 taotlust mahus 9,5 miljonit eurot, kuid taotlusvooru eelarve ületamise tõttu ei ole võimalik kõiki rahastada. Kui taotlusvooru eelarvesse lisandub täiendavaid rahalisi vahendeid, siis on saab ka esialgu rahaliste vahendite puudumise tõttu rahastamata jäänud taotlused täielikult või osaliselt rahastada.

„Regionaalpoliitika eesmärk on anda inimestele võimalus elada seal, kus nad soovivad ja teha sellist tööd nagu neile meeldib. Selle üheks eelduseks on korraliku netiühenduse olemasolu,“ kommenteeris regionaalminister Siim Kiisler. 

Toetust said taotleda sihtasutused ja mittetulundusühingud. Seda juhul kui nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub valguskaablitel põhineva elektroonilise side baasvõrgu rajamine koos vajalike rajatistega. Toetuse maksimaalne lubatud suurus projekti kohta on 639 116 eurot ning toetus võib katta kuni 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

Meetme esimese taotlusvoorus 2011. aastal rahastati 28 projekti kogumahus 11,6 miljonit eurot. Kõik toonased projektid on praeguseks ellu viidud. Selle tulemusena on rajatud ligi 1200 kilomeetrit baasvõrku.

Meetme “Internetiühenduste kättesaadavuse parandamise uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kasutuselevõtuga piirkondades” maht on ligi 16,6 miljonit eurot. Meetme rakendajateks on regionaalministri valitsemisala ja EAS.

Toetuse saajateks on Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus ja Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk.

Eesti on rahvusvahelise organisatsiooni Piirideta Reporterid (Reporters Sans Frontières) koostatud maailma pressivabaduse edetabelis 180 riigi seas endiselt 11. kohal, millele langes mullu 2011.-2012. aasta kolmandalt-neljandalt kohalt, kirjutab rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Pariisis tegutseva ajakirjandus- ja infovabaduse eest seisva rahvusvahelise organisatsiooni hinnangul on maailma suurima pressivabadusega riik,endiselt Soome. Nagu mullugi, järgnevad Holland, Norra, Luksemburg ja Andorra.

Eestist on tabelis eespool veel Liechtenstein, Taani, Island, Uus-Meremaa ja Rootsi. Võrreldes möödunud aastaga ei ole esikümnes olulisi muutusi.

Leedu on endiselt 32. kohal, Läti aga on tõusnud 39. kohalt 37. kohale. Venemaa 148. koht ei ole võrreldes mullusega muutunud.

Saksamaa on 14., Suurbritannia 33., Prantsusmaa 39. ja  Ameerika Ühendriigid 46..

175. positsioonil olevale Hiinale järgnevad viis viimast on Somaalia, Süüria, Türkmenistan, Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Eritrea.

Maksu- ja tolliamet (MTA) soovib loobuda tolliametnike isiklike pitsatite kasutamisest, kuna enamus dokumente vormistatakse elektrooniliselt.

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusele määruse eelnõu, millega MTA loobub tolliametnike isiklike pitsatite kasutamisest, selgub eelnõude infosüsteemis avaldatud dokumendist.

Eelnõu seletuskiri põhjendab pitsatitest loobumist asjaoluga, et enamus tollideklaratsioone ja -dokumente vormistatakse elektrooniliselt ning isiklike pitsatite kasutamine on muutunud marginaalseks. Mõnel juhul, nagu näiteks tollitõkendi eemaldamiseks loa andmisel, on kavas üldse pitsati kasutamisest loobuda, sest toimingu tegijast jääb tuvastatav jälg infotöötlussüsteemi.

Samas on pitsati kasutamine siiski jätkuvalt vajalik üksikute sertifikaatide, erilubade ja paberkandjal deklaratsioonide korral. Nende kinnitamiseks hakatakse edaspidi kasutama tolliasutuse pitsatit, mis on tolliasutustes juba olemas. Tolliasutuse pitsati jäljendi juurde lisatakse toimingu teinud ametniku nimi ja allkiri.

Eelnõu seletuskirja kohaselt hoiaks MTA isiklikest pitsatitest loobumisega kokku nii pitsatite administreerimiseks kuluvat aega kui raha.

Praegu on aktiivses kasutuses umbes isiklikku pitsatit, mis aga oleks kasutamise jätkamiseks vaja kahe aasta jooksul välja vahetada.

MTA hinnangul on uute pitsatite ning neile kuluva spetsiaalse templivärvi kulu aastas kuni 6700 eurot.

Määruse jõustudes peab MTA hävitama seni kasutusel olnud isiklikud pitsatid.

Siim Kallas saatis Reformierakonna juhtidele eelmise nädala reedel kirja, et ta on valmis juhtima Eesti valitsust ning kinnitas, et ei soovi saada presidendiks, kirjutab Postimehe võrguväljaanne.

"Kui erakond [Reformierakond] peab täna mind sobivaks peaministrikandidaadiks, siis lähen valimistele eesmärgiga need võita ja jätkata peaministrina vähemalt 2018. aastani ja olla selles rollis EL-i eesistumise ajal," seisab kirjas, mille Postimees avaldas. "Minu motiiviks ei ole asumine Vabariigi Presidendi ametisse aastal 2016, kui visalt ka sellesuunalisi kuulujutte ei levitataks. Mul on ükskõik, kuhu mind Metsakalmistul või kusagil mujal maetakse," kirjutas Kallas.

Kallas märkis, et teda isiklikult motiveerib Eesti eesistumine Euroopa Liidus aastal 2018. "See on võimalus näidata nn vanale Euroopale, kui palju me nendest tegelikult paremad oleme," kirjutab Kallas.

Kallase sõnul soovib ta, et Reformierakond oleks juhtrollis väitlustes poliitika korraldamise ja majanduse tuleviku üle. "Ma tahan, et meid usuks Eesti rahva enamik, et meie mõistame kõige paremini rahva muresid ja ootusi. Et meiega oleks ärimaailm ja intellektuaalid. Ei saa jätta suurt vaimset tegevusvälja inimestele, kes suuga teevad suure linna, käega ei kärbse pesagi, nagu rahvatarkus on täheldanud," seisab kirjas.

Ka kirjutas Kallas, et ta on valmis esitama üksikasjalikuma tegevuskava programmkõnes erakonna üldkogul juhul, kui selleks tekib vajadus. "Kõik, kes on valmis aerutama, on minu paati oodatud," seisab kirjas.

"Kõiki muid keerukaid küsimusi, nagu võimalik koalitsioon ja ametikohtade jaotus, saab arutada hiljem, kui erakonna juhatus ja fraktsioon on selgesti otsustanud, kas soovitakse mind näha erakonna peaministrikandidaadina, juhul kui Andrus Ansip otsustab ametist lahkuda," seisab kirjas.

Kallas märkis ka, et Ansip küsis temalt möödunud aasta lõpus, kas Kallas oleksin valmis pürgima valitsusjuhiks juhul, kui peaminister soovib ametist lahkuda varem kui 2015. aasta valimiste järel.