Eesti toetab Süüria pagulaste olukorra leevendamist Jordaanias ja Liibanonis 200 000 euroga.

ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) kaudu aitab Eesti Süüria pagulasi Jordaanias 100 000 euroga ning ÜRO lastefondi (UNICEF) kaudu Süüria pagulaslaste hariduse jätkamist Liibanonis samuti 100 000 euroga.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on 2011. aasta kevadel alguse saanud Süüria relvakonfliktist tingitud humanitaarkriis kasvanud tänapäeva üheks suuremaks ja laiaulatuslikumaks piirkondlikuks humanitaarkatastroofiks. „Süüria on muutunud humanitaarabist täielikult sõltuvaks riigiks, kelle vajadused aina kasvavad. Ilma poliitilise kokkuleppeta ei leia lahendust ka humanitaarkriis,“ ütles välisminister. „Vaid konflikti kõiki osalisi kaasav läbirääkimiste jätkamine annab võimaluse järk-järgult liikuda ühisosa leidmise ning konfliktipingete maandamise poole,“ lisas ta.

Paet rõhutas vajadust jätkata Süüria pagulasi vastuvõtvate naaberriikide toetamist. „Süüria naaberriikidesse on ümber asunud enamik põgenikest ning nende riikide koormus kriisi jätkudes aina kasvab, millel aga omakorda võivad olla soovimatud majanduslikud ja poliitilised tagajärjed neis riikides,” märkis ta.

Välisminister lisas, et rahvusvaheline üldsus peab jätkama surve avaldamist mõlemale konflikti osapoolele humanitaarabi ja humanitaarabi töötajate ligipääsu võimaldamiseks Süürias.

Kriisist on mõjutatud Süüria-siseselt 9,3 miljonit inimest. Süüria sisepõgenike arv on kasvanud 6,5 miljonini ning pagulaste arv naaberriikides on hinnanguliselt kolm miljonit. Ametlikel andmetel on Süüria pagulasi Jordaanias praegu juba üle 590 000 ning Liibanonis üle 900 000. Kriisi tõttu kannatavad 5,5 miljonit Süüria last, kellest 4,3 miljonit on Süürias ning 1,2 miljonit väljaspool.

Eesti on möödunud aastatel Süüria pagulaste humanitaarolukorra leevendamist toetanud ligi miljoni euroga, sellest 150 000 euroga abistanud ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti kaudu Süüria pagulasi Jordaanias ning 100 000 euroga toetanud ÜRO lastefondi vahendusel Süüria pagulaslaste hariduse jätkamist Liibanonis. Viimati toetas Eesti möödunud aasta detsembris 100 000 euroga Maailma Terviseorganisatsiooni tegevust lastehalvatuse leviku tõkestamiseks Süürias ning piirkonnas laiemalt.

Alates reedest, 7. veebruarist lülitatakse Võru linnas Jüri ja Vabaduse tänavate ristmikul liiklust reguleerivad valgusfoorid alates kella 23.00-6.00 ümber öisele  režiimile. See tähendab, et öisel ajal hakkavad foorides põlema vilkuvad kollased tuled.

Muudatus liikluskorralduses tehakse linnakodanike tungival soovil ja liikluskomisjoni soovitusel. „Liiklusvoog on rahunenud. Kui ei teki anomaaliaid, peaks nii jääma püsivalt, fooride kasutamine öisel ajal pole otstarbekas,“ põhjendas linnahoolduse vanemspetsialist Risto Aim.

Seoses liikluskorralduse muutusega öisel ajal palub linnavalitsus olla tähelepanelik ja jälgida liiklusmärke.

Alates kolmapäevast kuni reedeni saavad kliendid e-maksuametis vaadata maksu- ja tolliametile teadaolevaid andmeid oma kulude ja tulude kohta, mis kantakse eeltäidetud tuludeklaratsioonile

Andmeid saab vaadata e-maksuametis eraldi rubriigis "2013. aasta tuludeklaratsiooni MTA andmed".

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde soovitab selleks, et tulude deklareerimine oleks lihtne ja kiire, esitatud andmeid eelnevalt kontrollida ning võimalikud vead kohe kõrvaldada. "Andmete parandamine enne tuludeklaratsiooni täitmist on kiire ja sujuva tulude deklareerimise eeldus," ütles ta ameti teates.

"Juhul, kui e-maksuameti infolehel mingid andmed puuduvad või need erinevad kliendile teadaolevatest, palume pöörduda väljamakse tegija või kulu saaja poole palvega puuduvad andmed maksuhaldurile elektrooniliselt esitada või esitatud andmed parandada," lisas Udde.

Udde lisas, et kui puuduvad andmed aegsasti esitada ja vead korrigeerida, siis on ka ametil võimalik enammakstud tulumaksu kiiremini tagastada. "Hilisemad parandused tuleb kõik ükshaaval läbi töötada ning selle võrra viibib ka enammakstud tulumaksu tagastus."

Kui tööandjad, koolitusasutused või teised asutused ei saa andmeid elektrooniliselt esitada või neid parandada, peab tulu deklareerija andmed tuludeklaratsioonil ise parandama ning esitama ka kulu tegemist tõendavad dokumendid.

Laenuintresside andmeid saab oma eeltäidetud tuludeklaratsiooni jaoks edastada elektrooniliselt läbi internetipankade. Täiendavat infot intresside kohta saab klient oma pangast.

Käesoleval aastal kontrollib maksuhaldur 2013. aastal võetud eluasemelaenude puhul laenuintresside õiget deklareerimist ja laenu sihtotstarbelist kasutamist, et tagada õige deklareerimine kohe esimesel aastal.

Udde sõnul on amet e-teenuste kättesaadavust nutiseadmetes jõudsalt edasi arendanud. "Juba eelmisel aastal sai tuludeklaratsiooni teatud juhtudel esitada nutitelefoniga, kuid tänavu pakume lisaks võimalust vaadata juba tuludeklaratsiooni eelvaadet nutiversioonis," ütles Udde.

Samuti on avatud mugav võimalus investeerimiskonto kasutajatele, kes ei pea andmeid ise käsitsi tuludeklaratsioonile kandma, vaid saavad seda teha elektroonselt saates need oma internetipangast otse tuludeklaratsioonile.

E-maksuametis ja e-tollis saab tuludeklaratsiooni esitada alates 15. veebruarist.

Võru maavanem Andres Kõiv ja Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Britt Vahter  tutvustasid Võrumaad külastanud Pihkva administratsiooni ametnikele võimalusi majanduskoostööks ja investeeringuteks Võrumaale.

Maakonda külastasid Pihkva administratsiooni arenguosakonna juht Andrei Mikhejev ning välismajandusosakonna spetsialistid Natalia Goleva ning Maria Bulatova.

Külalistele näidati, kuidas aktsiaselts Nauta MV valmistab merekaatreid ning tutvustati ka kutsehariduskeskuse õppe- ja praktikavõimalusi. 

Lisaks toimusid arutelud koostöövõimaluste leidmiseks, mille käigus kaardistati ühiseid huve ning kavandati Eesti- Vene piiriüleste projektide tulevikku.

Maavanem Andres Kõivu sõnul on võimalik piiriüleste projektide raames „tarkade tegevuste“ tarbeks taotleda Euroopa vahendeid, mis toetavad piirialade majanduslikku arengut.

„Praegu on õige aeg otsida võimalikke koostööpartnereid, kellega tulevikku silmas pidades teha ühisprojekte ja viia ellu konkreetseid plaane,“ sõnas arengu ja planeeringuosakonna juhataja Britt Vahter.

Maavanema sõnul valmistatakse praegu ette Võrumaa kuues omavalitsuses loodavate tööstusalade rajamist – tänavuse aasta lõpuks on ettevalmistavad tegevused tehtud ja järgmise sammuna plaanitakse esitleda taotlus tööstusalade järk-järguliseks valmisehitamiseks.

Pihkva administratsiooni esindajad on majandusalasest koostööst huvitatud, maavanema hinnangul on kasu mõlemapoolne, meie huvi on Võrumaale läbi ettevõtluse tekkivad töökohad.

„Koostöö jätkamiseks võimalusi on piisavalt, see annab lootust, et põhjusi, miks inimesed Võrumaale tahaksid tulla, on üha rohkem,“ lausus Vaher

Kõivu hinnangul on praegu maavalitsuse peamiseks ülesandeks inimeste väljarände pidurdamine ja selleks püsivate sammude astumine, milline on ka koostöö Pihkvaga.