Ajakirjanik Anvar Samost kogub internetis allkirju petitsioonile, mis peaks aitama peaminister Andrus Ansipil loobuda Sotši taliolumpiamängudele minekust.

"Sotši olümpiamänge ei lähe vaatama Barack Obama, Angela Merkel, François Hollande, Viviane Reding, Toomas Hendrik Ilves, Dalia Grybauskaite, Donald Tusk, Frederik Reinfeldt. See pole juhus. Need riigijuhid ei taha toetada režiimi, mille ideaaliks on Nõukogude Liit," seisab petitsioonis, millele pühapäeval kell 17.50 oli kogunenud juba ligi sada häält.

"See-eest läheb Sotši Edgar Savisaar. Samuti on kohal Viktor Janukovitš, Nursultan Nazarbajev ja Aleksander Lukašenko. Ja meie Andrus Ansip. Eesti peaminister on teatanud, et läheb olümpiamängudele eraisikuna, kuid osaleb siiski avatseremoonial," seisab petitsioonis.

"On raske näha, kuidas saaks peaminister sellisel üritusel olla lihtsalt eraisik – eriti kui temaga koos reisib välisminister. Ka eraisikuna peaks valitsuserakonna esimees ning valitsuse juht sõnas ja teos toetama Eestile olulisi väärtusi: demokraatiat, õigusriiki, kodaniku- ja inimõigusi," kirjutab Samost petitsioonis. "Peaminister on tuntud kui aktiivne tervisesportlane ja spordisõber. Me usume, et Eesti talisport vajab praegu väga eetilist eeskuju. Andrus Ansipil on suurepärane võimalus seda eeskuju pakkuda, jättes osalemata olümpiamängudel, mille eesmärgiks on ilustada Vladimir Putini tegevust kodanikuõiguste, sõnavabaduse ning õigusriigi piiramisel."

Petitsioon lõpeb üleskutsega anda sellele allkiri, mis peaks aitama Ansipil teha õige otsus.

Samost kirjutas enda Facebooki kontol, et tegemist pole väiklase norimisega peaministri kallal. "Minu kriitika ei ole suunatud ühegi erakonna või maailmavaate vastu, see on suunatud maailmavaate puudumise vastu, stagnatsiooni vastu. Minul on mõõt ammu täis," kirjutas Samost.

Välisminister Urmas Paet ütles pühapäeval Tartu rahu 94. aastapäeval Nõmme Rahu kirikus, et Eesti ei tohi enam kunagi üksi jääda, teatas välisministeerium pressiteates.

Paeti sõnul on Eesti praeguseks "muu maailmaga kõige tugevamalt integreeritud Põhja-Euroopa riik".

Välisministri väitel on Tartu rahuleping Eesti esimene välisleping ning ühtlasi rajajoon Eesti ajaloo kahe suure perioodi vahel. Rahulepe andis Eestile võimaluse esimest korda ajaloos ise riigina tegutseda, sõnas ta.

"Muutub maailm ja selle nõudmised, kuid Eesti on sama riik, mis 94 aasta eest Tartu rahu sõlmimisel. Selles riigis võime täna tunda ennast kindlamalt ja julgemalt kui kunagi varem," rääkis välisminister.

Paet hoiatas samas hooletuks muutumise eest. Tema hinnangul tuleb julgeoleku ja heaolu kasvu nimel tegutseda pidevalt.

Välisministri sõnul tegutseb Eesti selle nimel, et tugevneks ja laieneks demokraatlikke vabadusi ning inimõigusi austav väärtusruum.

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati kindlaks Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Võrumaal hukkus pühapäeva ennelõunal hooletust suitsetamisest alanud korteripõlengus kolm keskealist meest.

Kell 10.47 sai häirekeskus teate, et Sõmerpalu vallas Sõmerpalu külas Karja tänaval asuvast kahekordsest kortermajast tuleb suitsu ja korteris võib olla inimesi, teatas BNS-ile Lõuna päästekeskuse pressiesindaja. Kohale sõitsid Võru ja Antsla päästjad, töid asus juhtima Võrumaa operatiivkorrapidaja.

Päästjate saabudes oli kortermaja välisuks paokil ja sealt tuli suitsu. Koheselt sisenesid kaitsevarustuses päästetöötajad maja esimesel korrusel asuvasse korterisse, kust leiti keskealise mehe surnukeha. Edasiste otsingute ja kustutustööde käigus leiti korterist veel kaks hukkunud meest.

Päästjad said põleng saadi kontrolli alla kell 11.16. Tulekahju tagajärjel sai tule- ning suitsukahjustusi kogu ühetoaline korter.

Lõuna päästekeskuse menetlusinspektori hinnangul põhjustas tulekahju hooletu suitsetamine. Kuigi teadaolevalt oli korterisse Sõmerpalu valla poolt kolme päeva eest paigaldatud ka suitsuandur, siis päästjad seda ei leidnud.

Päästjad juhivad tähelepanu, et paljud surmaga lõppevatest tulekahjudest saavad alguse hooletust suitsetamisest või suitsuga magama jäämisest. Suitsetada on ohutum elamust väljas, suitsuga tugitooli või voodisse pikali heita on eluohtlik. Samuti aitab elusid päästa kohustuslik suitsuandur, mis annab toimunud tulekahjust teada sellises faasis, kus on võimalik veel vältida raskeid tagajärgi.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) andis Tamula järve heakorra säilitamiseks keskkonnaprogrammist 56 000 eurot, mis aitab Võrul hoida Natura 2000 kaitsealuse järve veekvaliteeti ning vältida veekogu kasutuskõlbmatuks muutumist nii kaladele kui ka inimestele.

Projekt hõlmab Juudi pargi ja Võlsi teega piirnevat rannaala. Tamula järve linnapoolse kalda tervendamiseks rajatakse Niidu tänava pikendusele kanali süvend ning paigaldatakse sinna liiva– ja mudapüünis, teatas KIK-i pressiesindaja BNS-ile.

Projekti tegevused põhinevad KIK-i rahastatud uuringul "Tamula järve hea seisundi säilitamiseks vajalikud uuringud ja tegevused". Uuring valmis 2013. aasta kevadel ning tõi välja survetegurid, mis mõjutavad Tamula järve ning tegevused, mis on vajalikud järve seisundi säilitamiseks. Uuringuga saab tutvuda Võru linnavalitsuses.

"Tamulaga peab tegelema pidevalt, et vähendada ümbritsevatest elamukvartalitest tulenevat mõju," rääkis KIK-i Võru maakonnaspetsialist Reet Utsu.

Viimane Tamulaga seotud projekt valmis sügisel. Siis puhastati setetest järve suunduv Vana-Võhandu kanal. Tänu töödele paranes Tamula järve veevahetus ning vähenes üleujutusoht ja üleujutusest tingitud reostus. Samuti loodi projektiga juurde kalade kudemiskohti.

Keskkonnaprogrammist on Tamula heakorra parandamiseks antud kokku toetust 408 000 eurot. Koos Euroopa Liidu toetustega on KIK viimase kümne aasta jooksul Tamula heakorra hoidmiseks suunanud 1,15 miljonit eurot.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIK-ist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.