Lähipäevil püsib pakaseline ilm ning öösiti võib külma olla 20 kraadi ja ka rohkemgi, prognoosib ilmateenistus.

Pühapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagutuul 5-10, hommikul rannikul puhanguti 14 m/s. Külma on 13-18, kohati 20 kraadi, saarte rannikul kohati 8 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagutuul 5-10, rannikul puhanguti 14, õhtul saartel 17 m/s. Külma on 10-14, saarte rannikul kohati 7 kraadi.

Teisipäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagutuul 5-10, saartel ja rannikul puhanguti 14-17 m/s. Külma on 13-18, kohati 20 kraadi, saarte rannikul kohati 8 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagutuul 5-10, saartel ja rannikul puhanguti 14-17 m/s. Külma on 10-14, saarte rannikul kohati 7 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagutuul 5-10, saartel puhanguti 14-17 m/s. Külma on 14-20, kohati 23 kraadi, saarte rannikul kohati 8 kraadi. Päeval on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagutuul 5-10, saartel puhanguti 14-17 m/s. Külma on 10-15, saarte rannikul kohati 7 kraadi.

22. jaanuar 2014 määrati viiepäevane arest mehele, kes alkoholijoobes olekus helistas politsei hädaabinumbril ja tegi Põlva politseinikele äreva valeväljakutse.

Möödunud aasta 17. novembri õhtul tarvitasid kolm Põlva politseile juba varasemast ajast tuttavat meest Hurda tänaval asuvas majas ühiselt alkohoolseid jooke. Vägijookide tarvitamise käigus hakkasid mehed erinevate küsimustega politsei hädaabiliini tööd segama. Purjutanud peoseltskond ei allunud juhtimiskeskuse töötajate korraldustele hädaabiliini kinni hoidmine lõpetada ning jätkasid järjepidevalt tühikõnede tegemist. Ühtekokku helistasid mehed juhtimiskeskusele viiel järjestikusel korral.

Ühel hetkel muutus aga politseile laekunud kõne sisu ärevaks, mil 22-aastane Taavi teatas, et Põlva linnas Hurda tänaval asuvas majas on põrandal kellegi pea ja kõik kohad on verd täis.

Äreva väljakutse peale sündmuskohale jõudnud politseinikud avastasid korterist eest kolm alkoholi tarvitanud meest. Politseinikud selgitasid välja, et 22-aastase mehe kirjeldatud olustikku Hurda tänava korteris ei olnud ning tegemist oli valeväljakutsega. Põlva politsei alustas 22-aastase Taavi suhtes väärteomenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb politsei valet väljakutsumist.

22. jaanuaril seisis Taavi Põlva kohtumajas ning ootas oma karistust. Kohtuistungil määrati Taavile operatiivsõiduki valeväljasõidu põhjustamise eest karistuseks viis päeva aresti. Väärteootsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul selle teatavakstegemisest.

Põlva patrullteenistuse vanem Arvo Turba taunib meeste teguviisi ning selgitab, et hädaabiliini kinni hoides ja valeväljakutseid tehes võivad abita jääda reaalsed hädasolijad.

„Politseipatrulli saabumine tegeliku abivajajani võib viibida, kuna lähim piirkonnas olev patrull saadeti valeväljakutsele. Seepärast selgitab politsei välja ja suhtub rangelt kõikidesse nendesse, kes tühikõnedega hädaabiliin kinni hoides või valeväljakutseid tehes politseitööd plaanitsetult segavad ja teisi abivajajaid selliselt ohtu seavad,“ rõhutas ta.

Sel nädalal süttisid Viljandis ja Elvas tulekahjud, mille põhjuseks oli ahjude lähedale hooletult jäetud paber ja papp. Lähemale kui pool meetrit ei tasu asju kütteseadme kuumenevate osade lähedale jätta ning päästeameti inspektorid hoiatavad, et lisaks tulest tekitatud kahjude kinni maksmisele tuleb tuleohutusnõuete rikkujatel tasuda ka rahatrahv.

Koos külmade tulekuga on sagenenud hooletust ja liigsest kütmisest alguse saanud tulekahjud.  Eile ennelõunal süttis Viljandis autoremonditöökojas  ahjust välja pudenenud söest  paberipahn ning tugitool ja õhtupoolikul Elvas elumaja katlaahju ümber pappkastid ja muu praht. Õnneks oli päevane aeg ja tulekahjud avastati ning kustutati kiiresti.

„Küttekolde suu või selle kuumenevate osade vahetusse lähedusse põlevmaterjalist asju jätta ei tohi. Tuleohutusnõuded kohustavad hoida põlevmaterjali ohutus kauguses, mis võiks olla vähemalt pool meetrit,“ soovitas Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo juhataja Mati Käo. „Lisaks oma elu- ja vara ohtu seadmisele võib tuleohutusnõuete rikkumine kaas tuua väärteomenetluse ja koos sellega ka kopsaka rahatrahvi,“ hoiatas Käo.

Pildid on illustreerivad ja pole seotud teates nimetatud juhtumitega.

Autor: Lõuna päästekeskus.

Eesti ja Venemaa allkirjastavad piirilepingud 18. veebruaril Moskvas, leppele annavad allkirja välisministrid.

Välisminister Urmas Paet sõidab 18. veebruaril Moskvasse, visiidi ajal allkirjastavad Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri lepingu ning Eesti ja Venemaa vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu, teatas BNS-ile välisministeerium.

Pärast lepingute allkirjastamist välisministrite poolt tuleb lepingud ratifitseerida Eesti ja Vene parlamendis.

Samuti allkirjastavad välisministrid kahe riigi suursaatkondade paiknemise tingimusi käsitlevale kokkuleppe.

Ka leppisid välisministeeriumid kokku, et käesoleva aasta teises pooles tuleb Venemaa välisminister Sergei Lavrov Eestisse visiidile.

Piirilepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.

Venemaa valitsus kiitis Eestiga kavandatava piirileppe lepingute eelnõu heaks möödunud aasta septembri keskel ning Eesti valitsus mais.

Eesti ja Venemaa vahetavad piirileppe jõustumisel piirijoone korrigeerimisel 128,6 hektarit maad, mõlemad pooled vahetavad piiriäärseid maatükke võrdses ulatuses.

Piirijoone kulgemises leppisid Eesti ja Venemaa kokku juba 2005. aastal allkirjastatud piirilepetes. Kõik kokkulepped, mis tehti seoses piirijoonega kulgemisega 2005. aastaks, jäävad ka uute lepingute allakirjutamisel piiri kulgemise aluseks

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.