Politsei tabas ööpäeva jooksul seitse joobes juhti

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) avastas möödunud aastal kokku 3,6 miljonit salasigaretti, mida on poole miljoni võrra enam kui 2012. aastal.

PPA töötajad tõkestasid 2013. aastal 126 salakaubaveo juhtumit, mille käigus konfiskeeriti kokku 3,6 miljonit salasigaretti, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

„Piirivalvurid peavad olema tähelepanelikud, et märgata võimalikke märke salakaubaveost,“ ütles Narva-Jõesuu kordoni juht Andrus Tint. „Eelmisel aastal üritati näiteks salasigarette üle Narva jõe Eestisse tuua ka isetehtud vesiliikurite ja lumekelguga. Kaasaegne tehnika ja piirivalvurite terav silm märkas aga jõel veidrat liikumist ning kiire tegutsemise tulemusel saime kätte nii salakaubavedaja kui ka 36 kasti salasigarette.“

Aasta jooksul PPA poolt avastatud 3,6 miljoni salasigareti Eestisse jõudmisel oleks riigil jäänud tubakaaktsiisi, tolli- ja käibemaksuna saamata arvestuslikult ligi 400 000 eurot.

Eesti sai möödunud aasta jooksul Euroopa Liidu struktuuritoetust kokku 585 miljonit eurot, kõige enam said toetust transport ja veemajanduse taristu arendamine.

Perioodil 2007–2013 välja makstud 2,6 miljardist eurost moodustab eelmise aasta väljamaksete kogumaht 22 protsenti ehk 585 miljonit eurot, teatas rahandusministeerium BNS-ile. Transport sai toetust summas 152 miljonit eurot ja veemajanduse taristu arendamine 129 miljonit eurot.

Euroopa Liidu toetusi investeeriti kõige rohkem transpordi taristu arendusse, suurematest projektidest valmisid Aruvalla-Kose teelõik ja Tartu linna idapoolne ringtee. Vee- ja kanalisatsiooniprojektide abil lahendati aastakümneid Viimsi valla elanikke häirinud veekvaliteedi probleem, Maardus ehitati välja uued reovee- ja joogiveetorustikud ning ligi 7000 elanikku said võimaluse liituda ühiskanalisatsiooniga.

„Järjest suurenev väljamaksete tempo näitab, et projektid edenevad planeeritult. Näiteks on mahukate taristuprojektide ettevalmistamine lõppenud ja asendunud ehitustöödega,“ rääkis rahandusministeeriumi Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakonna juhataja Kerstin Liiva. Lõpetatud on 12734 ja töös 3138 projekti, sealhulgas teede, veevärgi ja haiglate ehitused.

Inimeste töölesaamise võimalusi ja tööelu kvaliteedi parandamist toetas Euroopa Sotsiaalfond (ESF) mullu 9 miljoni euroga. Projektid pakkusid töötutele koolitusi ja nõustamist, tööandjad said taotleda raha töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimiseks. Suurt tähelepanu pöörati kvaliteetset tööelu toetavale teavitustegevusele – koostati ja levitati tööohutust ning -suhteid selgitavaid materjale, samuti valmisid tööeluga seotud soostereotüüpe tutvustavad videoklipid ja veebileht Stereotyyp.ee.

Ligi 500 tuhande euroga toetatud täiskasvanute tööalased täiendõppekursused lõpetas 2546 inimest ning alanud aastal on võimalus täiendkoolitus läbida vähemalt 2005 huvilisel. Programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames sai täiendkoolitust 885 noorsootöötajat ning noorteseire tulemused avaldati raamatuna „Noored ja sotsiaalne kaasatus“.

Investeeringuid jagus igasse Eesti maakonda, kõige rohkem toetust said suured Harjumaa taristuprojektid. Enim kohustusi elaniku kohta võeti Tartu maakonnas – 2230 eurot elaniku kohta, järgnesid 2223 euroga Järva maakond ja 1992 euroga Saare maakond. Kõige enam väljamakseid elaniku kohta tehti Järva maakonnas 1778 eurot, järgnesid Tartu ja Lääne-Viru maakond. Siia ei ole arvestatud üleriigilisi või maakondadevahelisi projekte, mille rahaline maht on ligikaudu miljard eurot.

Perioodil 2007–2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust 3,4 miljardi eurot, millest on projektidega kaetud 96 ja välja makstud 76 protsenti. Perioodi struktuuritoetust on võimalik kasutada 2015. aasta lõpuni.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 25. mail.

Haigekassa nõukogu kinnitas reedel 2014. aasta eelarve, mille kogumahuks on 906 miljonit eurot, mis on ligi 8 protsenti enam kui möödunud aastal, enim kasvab eelarves üldarstiabi ja õendusabi rahastus.

Suurima osa haigekassa eelarvest moodustab 523 miljoni euroga eriarstiabi rahastus, mis võrreldes möödunud aastaga on kasvanud veidi enam kui 9 protsenti. Eriarstiabi eelarvekasvu mõjutas oluliselt uute tervishoiuteenuste lisandumine haigekassa tervishoiuteenuste loetellu, teatas haigekassa.

Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul on nõukogu heaks kiitnud 59 taotluse alusel uute teenuste lisamise tervishoiuteenuste loetellu. "See avardab märkimisväärselt seniseid ravivõimalusi muuhulgas näiteks vähi- ja südamehaiguste ravis, samuti on koostöös erialaseltsidega on uuendatud neurokirurgia, kardiokirurgia, psühhiaatria ja neuroloogia eriala tervishoiuteenuste loetelu," selgitas Ross.

Palgakasvu osa teenuste hindades on kokku 20,1 miljonit eurot. Lisaks on haigekassa eelarves arvestatud Eesti Haiglate Liidu taotlusega, millest lähtuvalt suurendati tervishoiuteenustes kommunaal- ja hoolduskulude ning patsiendi halduse kulude osa.

Suurima eelarvekasvu haigekassa 2014. aasta eelarves moodustab õendusabi rahastus, mis suureneb möödunud aastaga võrreldes 14 protsenti. Haigekassa nõukogu esimehe Taavi Rõivase kinnitusel kasvab vajadus õendus- ja hooldusravi järele iga aastaga. "Haigekassa eelarves kasvab õendusabi rahastus kõige kiiremini, mis tähendab, et õdedel on patsiendi jaoks veerandi jagu rohkem aega," kinnitas Rõivas.

Perearstiabi rahastus kasvab käesoleval aastal 10 protsenti, mille on tinginud teise pereõe võimaluse laialdasem kasutamine praksistes, uute erialade lisandumine e-konsultatsiooni teenusesse, tööajavälise lisatasu võimaluse ning perearsti tegevusfondi loomine, samuti IT ja koolituste jaoks eraldatud vahendite kasv. Uuendused aitavad kaasa Eesti perearstisüsteemi arendamisele ja seega kvaliteetse esmatasandi tervishoiu kättesaadavuse tagamisele kindlustatutele.

Eesti terviseamet soovitab Sotši taliolümpiamängude külastajatel pöörata tähelepanu mitmetele terviseohutust tagavatele nõuannetele ja ennast ka vaktsineerida.

Terviseamet juhib tähelepanu sellele, et Sotši paikneb Krasnodari krais, kus aastatel 2012-2013 olid enamlevinud nakkushaigusteks mitmed soolenakkused, sealhulgas salmonelloos, šigelloos ja rotaviirusnakkus, A- ja B-viirushepatiit, tuberkuloos, süüfilis ja HIV-nakkus, kirjutab rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Selle tõttu soovitab amet Sotši sõitjatel vaktsineerida end gripi, A- ja B-viirushepatiidi, leetrite, difteeria ja teetanuse vastu. Difteeria ja teetanuse vastane vaktsiin on ainus vaktsiin riiklikus vaktsineerimiskalendris, mis on ka täiskasvanutele tasuta.

Olümpialinnas soovitab amet süüa korralikult läbikuumutatud toitu, pastöriseeritud piimatooteid ja hoolikalt pestud puu- ja köögivilju ning vältida tänavakauplejate pakutavat. Joomiseks soovitab terviseamet tarvitada desinfitseeritud või pudelivett.

Sotši taliolümpiamängud toimuvad käesoleva aasta 7. -23. veebruarini ja paraolümpiamängud 7. -16. märtsini.