Riigi Kinnisvara AS (RKAS) plaanib 20. juuniks müüa vähemalt 3 miljoni euro eest ligi 100 riigile mittevajalikku kinnisvaraobjekti.

"RKAS on otsustanud loobuda riigile mittevajalikust kinnisvarast ja selleks, et tagada ressurside optimaalne ühiskondlik jaotuvus, suveks neile uued omanikud leida," ütles RKAS-i kommunikatsioonijuht Madis Idnurm BNS-ile.

Kokku läheb müüki 97 kinnisvaraobjekti üle Eesti. "Müügiportfelli kuulub 84 korterit ja 13 hoonestatud kinnistut, sealhulgas kolm mõisakompleksi," lisas Idnurm. Enim läheb müüki kinnisvara Harju maakonnas ehk kokku 19 objekti, mahult teine müük toimub Võrumaal – kokku 17 objekti.

Kinnisvara müügiks kuulutas RKAS mullu detsembris välja riigihanke maaklerteenuse leidmiseks ja sellel tegid pakkumise kaheksa ettevõtet. Leping sõlmiti kahe kinnisvarabürooga. "Maaklerteenuse hankel tunnistati edukaks pakkumus, millega küsitav vahendustasu protsendimäär oli madalaim," sõnas Idnurm.

Riigihankel edukaks osutusid BRP Kinnisvarapartner OÜ ja Arco Real Estate AS, millest kumbki saab müüa vastavalt 65 ja 32 objekti. Kui kinnisvara peaks müüdama miinimumhinnaga, siis lepingute järgi teeniksid bürood vastavalt 7725 eurot ja 21 397 eurot.

Politsei arestis mullu Lõuna-Eestis alkoholijoobes olles korduvalt sõidukirooli kippunud isikutelt 27 mootorsõidukit.

Sarnaselt varasemate aastate praktikale suhtus politsei ka mullu jätkuvalt resoluutselt nendesse roolikeerajatesse, kes tabati juhtimiselt kas raskes joobeolekus või avastati napsisena rooli keeramast juba mitmendat korda. Selliste ohtlike juhtide liikluskeerisest kõrvaldamiseks taotleti politsei poolt menetlevates kriminaalasjades möödunud aastal 27 korral karistusena sõidukite arestimist.

Prokuröri taotlusel konfiskeeriti Lõuna-Eestis läinud aastal kohtu poolt pea 30 kuriteo toimepanemisvahendit ehk mootorsõidukit. Peale mootorsõidukite konfiskeerimist pannakse liiklusvahend sundmüüki ning sellest saadud raha läheb riigi tuludesse.

Lõuna prefektuuri üldkuritegude teenistuse vanema Anita Peiponeni sõnul võetakse parandamatult liiklusrikkujalt lisaks sõiduvahendile reeglina lisakaristusena ära ka juhtimisõigus. Loomulikult ei takista sõiduki konfiskeerimine isikul endale uut sõidukit soetamast, kuid reeglina on uue sõiduki ostmine kulukas ettevõtmine ning vähemalt mõneks ajaks on karistatud juht jalamees või peab leidma muu viisi liiklemiseks.

„Politsei suhtub jätkuvalt rangelt rikkujatesse, kes ei ole varasemast karistustest õppust võtnud ja jätkuvalt oma kuritahtliku käitumisega teiste kaasliiklejate turvalisust ohustavad. Iga paadunud liiklushuligaan peab arvestama võimalusega, et kes ikka korduvalt või raskes joobeseisundis juhtimisega politseile vahele jääb, sellelt võidakse sõiduk ka arestida,“ lisas Peiponen.

Võru linnavolikogu kinnitas kolmapäevasel istungil Võru linna 2014. aasta eelarve, mille maht ilma riigieelarve toetusfondita on ligi 10,1 miljonit eurot.

Mullusega võrreldes 7 protsendi võrra kasvanud tulude eelarve on 9,6 miljonit eurot, kulude eelarve 9 miljonit eurot ning eelarve põhitegevuse tulem 606 746 eurot. Maksutulude kasvuks on planeeritud 9 protsenti ehk maksutulusid loodab linn sel aastal saada 6,2 miljonit eurot, teatas linnavalitsus.

Tulubaasi kasv on planeeritud tulumaksu ja riigieelarvest eraldatava tulubaasi ühtlustamise toetuse kasvu arvel. Eelarvesse ei ole planeeritud riigieelarve toetusfondist eraldatavat toetust hariduskulude ja toimetulekutoetuse finantseerimiseks, mis on 2,8 miljonit eurot.

Vastavalt kehtivatele laenugraafikutele on linna 2014. aasta laenude tagasimaksekohustus 682 346 eurot. Laenukoormuseks jääb käesoleva aasta lõpu seisuga 2,6 miljonit eurot.

Ehkki 2013. aastat iseloomustas majanduskasvu aeglustumine, elanike maksustatavad tulud kasvavad. "See võimaldas 2014. aasta eelarvesse planeerida põhitegevuse tulude kasvu. Investeeringute maht eelarves on võrreldes eelneva aastaga vähenenud, kuna 2013. aasta investeeringuid finantseeriti lisaks toetusfondidele ka AS Võru Soojus aktsiate müügituluga," selgitas linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Kerstin Tammjärv.

Linnapea Anti Allase sõnul panustab tänavune eelarve rohkem lastesse ja neisse, kes lastele haridust annavad. "Linnavalitsuse liikmed on näidanud positiivset eeskuju sellega, et nende palgad on varasemaga võrreldes langenud ja sel aastal linnavalitsuse töötajate üldist palgatõusu ette näha ei ole," lausus ta.

Alates 24. jaanuarist saavad Eesti kodanikud reisida Tai Kuningriiki turistidena viisavabalt ning olla seal viisata kuni kolmkümmend päeva.

Tai valitsus tegi 27. augusti 2013 kabinetiistungil põhimõttelise otsuse loobuda viisanõudest Eesti kodanike suhtes. Tai välisminister Surapong Tovichakchaikul andis sellest otsusest teada kohtumisel välisminister Urmas Paetiga Tallinnas 7. septembril 2013. Tai siseminister kirjutas viisavabastusotsusele alla mullu 7. novembril ning ametlik teadaanne avaldati selle kohta 25. detsembril, teatas BNS-välisministeerium BNS-ile.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Tai Eesti inimestele populaarne turismisiht ning viisavabaduse saamiseks on aastaid tööd tehtud.

„Loodetavasti aitab viisavabadus lisaks turismisuhete ja inimestevaheliste kontaktide arendamisele edendada ka Eesti ja Tai vahelisi majandus- ning kultuurisidemeid,“ sõnas välisminister. „Samas tuleb arvestada praegust pingelist poliitilist olukorda Bangkokis ning olla ettevaatlik,“ lisas välisminister.

Eesti kodanikud saavad nüüdseks viisavabalt reisida rohkem kui sajasse riiki. Viimati lisandusid viisavabade reisisihtkohtadena Armeenia ja Kõrgõzstan.