EESTI UUDISED BNS

Vangide arv on langenud rekordiliselt madalale tasemele

Võrumaa TeatajaVangide arv langes Eestis möödunud aasta lõpuks rekordiliselt madalamale tasemele, samas pea 40 protsenti vabanenud vangidest ei asu õiguskuulekale teele ja sooritavad peagi uue kuriteo, selgub justiitsministeeriumi teisipäeval avaldatud statistikast.

Kui veel kümme aastat tagasi oli Eestis 4576 kinnipeetavat ning möödunud kümnendi keskel 4410 vangi, siis 2012. aastaks oli see arv langenud 3371-ni ning mullu rekordilislet madalale 3123-ni. Neist  2423 olid süüdimõistetud kurjategijad ja 684 vahistatud. Sealjuures viibisid trellide taga ka 33 alaealsit, kellest enamus olid sooritanud varavastase süüteo.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Jako Salla tõdes, et kuigi kinnipeetavate arv on Eestis vähenenud ning seda peamiselt vahistatute hulga vähenemise arvelt, on see siiski pea kaks korda suurem kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt. "EL-is edestavad meid kinnipeetavate arvult vaid Läti ja Leedu. Et saavutada EL-i keskmine tase, peaks meil olema umbes 1500 kinnipeetavat," selgitas Salla teisipäeval ajakirjanikele.

Samal ajal näitab statistika, et 2012. aastal vanglast vabanenutest koguni 38 protsenti pani toime uue kuriteo. Sealjuures on see näitaja märkimisväärselt suurem nende vabanenute hulgas, kes kandsid ära kogu neile eelmise süüteo eest määratud karistuse, ulatudes 43 protsenini.

Elektroonilisele järelevalvele allutatud ennetähtaegselt vabastatud isikutest sooritasid aasta jooksul uue süüteo 19 protsenti, kriminaalhooldaja järelevalve alla määratutest 25 protsenti ning šokivangistuse järgselt kriminaalhooldusele allutatutest 23 protsenti.

Salla sõnul joonistub selgelt välja, et isikute hulgas, kes kannavad ära kogu karistuse, on retsidiivsus suurem, kui nende hulgas, kelle osas säilib riigil kontroll ka vabanemise järgselt. Samas näitab statistika, et vaid iga neljas pääseb vabadusse enne vangistusaja lõppu.

Kahes eluruumipõlengus sai viga kaks inimest

Pilt on illustratiivne  FOTO: Võrumaa TeatajaEsmaspäeval toimus Eestis kaks eluruumipõlengut, milles sai viga kaks inimest.

Kella 7.46 ajal sai häirekeskus teate tulekahjust Põlva maakonnas Mooste vallas Jaanimõisa külas, kus põles ühekorruseline puidust elumaja, teatas siseministeerium BNS-ile. Tulekahjus hävis osa katusest ning kogu hoones on suitsu- ja veekahjustused. Kiirabi viis haiglasse majas viibinud 69-aastase mehe. Kustutustööd lõpetati kell 11.20.

Kella 16.55 ajal tuli häirekeskusele teade tulekahjust Kärdlas Vabaduse tänaval. Päästjate saabudes põles kolmekorruselise elumaja kolmanda korruse korteris üks tuba. Kustutustööde käigus toodi korterist välja mees, kelle kiirabi toimetas haiglasse. Põleng likvideeriti kell 17.38.

Aastate järel alustati Võrus uute elamute ehitamist

Paarismajad Männisalu teel, Kosel, Võru vallas  FOTO: www.selista.ee

Nurgakivi pandi Võru vallas, Kosel, Männisalu teel elamupiirkonnale, mis koondab viit paarismaja kokku kümnele perele. Selista Ehituse poolt rajatav paarismajade kompleks on aastate järel esimene uuselamurajoon Kagu-Eestis.

Valmivatesse majadesse on oodatud elanikud, kes hindavad linnalähedast rahulikku ja looduskaunist elukeskkonda. Tegemist on vahetult Võru linna piirile rajatavate 80-100 m2 kolme- ja neljatoaliste paarismajadega looduskaunis piirkonnas, mida iseloomustab funktsionaalsus, energiasäästlikus ja kaasaaegne taristu. Esimesed majad valmivad 2014. aasta kevadel.

Majade rajamisel on lähtutud nende koduomanike soovidest, kes hindavad nii korteri mugavust ning samal ajal ka eramu privaatsust. Igal korteril on olemas oma terrass, rõdu ja muruplats kui ka autode varikatus ja parkimiskohad. Elamute ehitamisel on arendaja poolt arvestatud energiasäästlikkust ja hiljem võimalikult madalaid püsikulusid koduomanikele.

OÜ Selista Ehitus alustas oma tegevust 2001. aastal. Põhitegevusaladeks on üldehitustööd, viimistlustööd ja projektijuhtimine. Ettevõte tegutseb peamiselt Lõuna-Eestis (Võru-, Põlva-, Valga- ja Tartumaa). Varasemalt on Selista Ehitus rajanud elamuarendusena neljast paarismajast koosneva arenduse Võrus Mündi tänaval, ühe 16 korteriga kortermaja Võrus Vilja tänaval ja 8 eramut Võrumaal.



Ilmateenistus prognoosib pakaselist ilma vähemalt järgmise nädalani

Võrumaa TeatajaIlmateenistus prognoosib pakaselise ilma jätkumist vähemalt järgmise nädala alguseni.

Teisipäeval ulatub kõrgrõhuala üle Eesti ja ilm on põhiliselt sajuta. Tsüklonaalne tegevus kandub Vahemeremaade kohale. Suure pöörise põhjapoolne serv ulatub küll Kesk-Euroopasse, kuid surve Läänemere äärsetele aladele väheneb ja idakaarel muutub pisut rahulikumaks, vaid Liivi lahe ääres võib puhanguid olla kuni 14 m/s. Öösel on külma 13-19 kraadi, selgema taeva all paar-kolm kraadi alla -20, päeval on külma 7-14 kraadi.

Kolmapäeval koondub kõrgrõhkkond Soome kohale ja Eesti jääb selle servaalale. Kaugel Balkanimaade kohal oleva madalrõhuala mõjul pöördub Eestis tuul kindlamalt kirdesse ja see toob madalaid lumepilvi Mandri ja Hiiumaa põhjaserva. Sisealadel on ilm sajuta. Öösel on külma 13-19, paiguti kuni 23, päeval on 9-14 kraadi.

Neljapäevaks muutub kõrgrõhkkond võimsamaks ja tuleb reedeks Eesti kohale. Sisemaal on taevas selgem ja ilm sajuta. Vaid meretuulega rannikul on kerge lume võimalus. Tuul puhub valdavalt idakaarest, reede päevaks vaibub ja on muutliku suunaga. Öösel selgema taeva langeb õhutemperatuur 16-22 miinuskraadini, kohati 24 külmakraadini, päeval on külma 10-15 kraadi.

Nädalavahetusel aktiviseerub tsüklonaalne tegevus Norra merel, selle surve ulatub Skandinaaviasse. Uute andmete kohaselt võib tuul tõusta ka Rootsi rannikul, kuid Läänemere idaranniku jätab praegune prognoospilt madalrõhkkonna mõjusfäärist välja. Laupäev tuleb ikka sajuta, tuul pöördub läänekaarde, kuid on nõrk. Külma on 12-17, kohati 20, päeval 5-10 kraadi.

Pühapäeval ulatub kõrgrõhkkonna loodeserv Eesti kohale ja suuremat sadu ei tule. Tuul puhub läänekaarest. Öösel on külma 10-15, kohati 18, päeval 5-10 kraadi.

Esmaspäeval katab kõrgrõhkkonna serv Balti riike, Läänemerel aga suureneb madalrõhkkonna mõju. Tuul pöördub kagusse ja tugevneb. Ilm on sajuta. Öösel on külma 12-18, päeval 7-12 kraadi.

Eestis sureb aastas emakakaelavähki ligi 70 naist

Võrumaa TeatajaEestis esineb emakakaelavähki neli korda rohkem kui mujal Euroopas, igal aastal sureb haiguse tõttu ligi 70 naist.

Igal aastal avastatakse umbes 170 uut haigusjuhtu, mida on neli korda rohkem kui mujal Euroopas, teatas Qvalitas Arstikeskus BNS-ile. Arstikeskuse günekoloogi Anu Vatteri sõnul on nii rohkete haigusjuhtude peamiseks põhjuseks see, et Eesti naised ei käi piisavalt sageli kontrollis.

Kui naine nakatub inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüüpidega ja organism viirusest võitu ei saa, võivad emakakaela epiteelrakkude kasvus tekkida muutused. Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt, võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja seejärel muutuda kasvajaks. Seetõttu on väga oluline ennast regulaarselt kontrollida. Kõige rohkem nakatutakse vanuses 20-29 eluaastat ning emakakaelavähk diagnoositakse kõige sagedamini vanuses 30-55 eluaastat.

Juba kaheksandat aastat järjest peetakse jaanuari lõpus üle Euroopa emakakaelavähi vastu võitlemise nädalat. Eesti Vähiliit, haigekassa ja sihtasutus Vähi Sõeluuringud tähistavad 20.-26. jaanuarini rahvusvahelist emakakaelavähi ennetamise nädalat "Kingi endale kindlustunne", et juhtida Eesti naiste aga ka avalikkuse ja meditsiinitöötajate tähelepanu emakakaelavähi ennetamise ning varase avastamise tähtsusele.

Haigekassa saadab tänavu kutsed emakakaelavähi sõeluuringule 1959, 1964, 1969, 1974, 1979 ja 1984. aastal sündinud ravikindlustatud naistele. Uuring on ravikindlustatud naistele tasuta ning kõik kutse saanud naised on oodatud sõeluuringus osalema.

Teelt välja sõitnud maasturis sai viga kolm kaasreisijat

Pilt on illustratiivnePõlvamaal sõitis laupäeva pärastlõunal teelt välja maastur, milles viibinud kolm kaasreisijat said viga ja toimetati haiglasse.

Õnnetus juhtus kella 14.30 ajal Karisilla - Petseri maantee 1. kilomeetril, kus 28-aastase Aleksandri juhitud Nissan Pathfinder kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja ning paiskus küljele, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kaasreisijad 27-aastane Olga, 39-aastane Vitali ja 49-aastane Natalja toimetati Võru haiglasse.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD