Eelmise aasta 13. detsembril peeti Luhamaa tollipunktis kinni Venemaalt tulnud veoauto, millest avastati Vene päritolu helikopterite propellerilabad ehk vedamiseks eriluba nõudvad esemed, kirjutab Eesti Päevaleht.

Veetavaks kaubaks olnud Vene helikopterite Mi-8 ja Mi-17 propellerilabad kuuluvad Eestis strateegilise kauba nimekirja kategooriasse ML-10. See puudutab õhusõidukeid ja nende osi, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks. Kuna kauba vedajal luba ei olnud, konfiskeeriti propellerilabad piiripunktis.

Maksu- ja tolliamet alustas asjas kriminaaluurimist ja kuulas tunnistajana üle autojuhi, kes koorma Moskva oblastist Himkist peale laadis ja Eestisse vedas. Autojuhi sõnade kohaselt vormistas ta Venemaa tollis kõik vajalikud dokumendid. Ta ei olnud teadlik strateegilise kauba transiidi litsentsi vajadusest, kuna Venemaa Föderatsioonis selle kauba vedamiseks litsentsi ei nõuta, kirjutab Eesti Päevaleht.

Propellerilabasid vedanud firma tehnilise direktori selgitusel pidi neile teadaolevalt kauba kohaleveoks tellitud transport liikuma Venemaalt Valgevene kaudu Poolasse. Sarnaselt Venemaaga ei nõuta ka kahes viimati mainitud riigis helikopteri tiivikute ja varuosade vedamiseks erilitsentsi. Kuna autojuht ei kooskõlastanud muudetud marsruuti tellijaga ning sõitis omavoliliselt läbi Eesti ja ei olnud teadlik siin nõutavast eriloast, konfiskeeriti laadungiks olnud kopteriosad.

Saatja firma, mis tegeleb lennumasinate varuosade vahendamisega, on nende tagasi saamiseks esitanud välisministeeriumi strateegilise kauba komisjonile vajaliku taotluse ja on propellerilabad kätte saanud.

Maksusaladuse kaitsmise seadusele viidates ütles MTA pressiesindaja Uku Tampere, et asjaga seotud firmade ja isikutenimesid ning menetlust amet kommenteerida ei saa. Autojuhi marsruudi muutuse tagamaad ei ole teada.

Võrumaal Sõmerpalu vallas süttis ööl vastu neljapäeva mõisahoone, inimesed põlengus vigastada ei saanud.

Häirekeskus sai tulekahjust teate 10 minutit pärast südaööd, kui Sõmerpalu alevikus võttis seni veel teadmata põhjustel tuld mõisahoone. Päästemeeskondade saabudes põlesid hoone katusekonstruktsioonid ja roovitus umbes 50 ruutmeetri ulatuses. Inimesed tulekahju tagajärjel vigastada ei saanud, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Päästjatel kulus leekide kustutamiseks kolm ja pool tundi.

Pea iga teine eestlane ei lahku töölt palga, ebasobivate tingimuste või arenguvõimaluste puudumise pärast.

CV Keskuse 100 000 töösuhte lõppemise põhjenduse uuringust selgus, et üle 40 protsendi töötajatest on sunnitud lahkuma seepärast, et nende töökoht kaob või lõppeb tähtajaline leping, teatas CV Keskus.

Kõigest 5 protsenti eestlastest lahkub palga pärast, olgu põhjuseks siis liiga madal palk või ebasobiv palgasüsteem. Sellest ei tohiks aga keskuse sõnul teha järeldust, et 95 protsenti töötajatest on palgaga rahul. Pigem võib siit välja lugeda, et väga suur osa eestlastest kardab endale sobivamat töökohta otsida.

Seda, et eestlane ise kergekäeliselt töökohta vahetada ei soovi, näitab ka fakt, et enam kui 40-protsendil töötajatest lõppes töösuhe tähtajalise lepinguga või töökoha kadumisega. Kindlasti mängib siin olulist osa ka möödunud majanduskriis, kuna töökoha kadumine tulenes suuresti koondamisest, ettevõtte tegevuse lõpetamisest või reorganiseerimisest.

Kõigest 13-protsendil töötajatest tulenes töölepingu lõppemine sellest, et nad ei olnud rahul tööks loodud tingimustega või ei näinud ettevõttes endale sobivat tulevikku. Sellest 5,2 protsenti on otseselt seotud palgaküsimusega. Olgu selleks siis liiga madal töötasu või töötajale ebasobiv palgasüsteem. 6,2 protsenti lõpetas töölepingu, kuna nad ei olnud rahul tööks loodud tingimustega nagu elukoha kaugus, halb töökeskkond, liiga ohtlik töö, ebapädev ülemus või midagi muud. Kõigest 1,7 protsenti lahkus ametipostilt, kuna ei näinud võimalusi arenguks ning karjääriredelil edasi liikumiseks.

Võrreldes meeste ning naiste töösuhte lõppemise põhjuste erinevusi, on näha, et naised on märgatavalt rohkem avatud elukoha vahetusele. Kaheksal protsendil naistest lõppes töösuhe elukoha vahetuse tõttu, sama tegur mängis rolli viiel protsendil meestest. Palga tõttu on aga töösuhte lõpetamisele avatud pigem mehed — kui 6 protsenti meestest lõpetas palgaga seotud põhjustel töösuhte, siis samal põhjusel tegid seda kõigest 4 protsenti naistest. Töösuhte lõpetamisel oli oluline osa nii meestel kui naistel võrdselt ka õpingute jätkamine või alustamine. Kooli tõttu lahkus töökohalt 9,2 protsenti töötajatest.

Uuring koosnes 100 000 tööotsija töösuhte lõppemise põhjendusest, mis koguti perioodil 2004-2011. Analüüsitava valimi suuruseks oli 4,5 protsenti juhuslikult valitud põhjendustest.

Päästeametil on tänavu kavas korraldada kaks suuremat ennetuskampaaniat – veeohutuskampaania suve alguses ja tuleohutuskampaania sügisel.

Päästeameti ennetustöö osakonna juhatajat Indrek Ints ütles BNS-ile, et juunisse kavandatud veeohutuskampaania fookus ja sõnumid pole veel paika pandud, kuid veeõnnetuste keskne probleem on endiselt alkoholijoobes õnnetustesse sattuvad inimesed.

Veeohtutuskampaania üks osa on õppefilm, mille valmistamiseks on kavandatud 84 000 eurot. Filmi hakatakse näitama erinevates kanalites, sealhulgas ka televisioonis ja interntis, samuti näidatakse filmi õppematerjalina koolides.

Sügisel käivitab päästeamet tuleohutuskampaania, mis algab oktoobris või novembris. Kuna päästeameti eesmärk on eluhoonete tulekahjude vähendamine, keskendub kampaania inimeste teadvustamisele sellest, millest tulekahju võib alguse saada, kuidas seda ära hoida või kiirelt avastada.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu on varem ajakirjanikele öelnud, et amet kavandab eraldi tuleohutusalast teavitust venekeelsele sihtgrupile, mille kuluks on kavandatud 33 500 eurot.

Ints sõnas, et päästeametil on kavas ohutusteemadel anda koolitust 4,2 protsendile elanikkonnast ja koolitused on peamiselt suunatud noortele. Näiteks on kavas korraldada veeohutuskoolitus ajateenijatele ja gümnaasiumiõpilastele ning tuleohutusteemaline õppeprogramm lasteaialaste. Ta lisas, et päästeameti õppeprogrammid, mis on suunatud koolidele, on kooskõlas ka üldhariduskoolide õppekavadega.

Ka hakkavad päästjad sel aastal tegema kodukülastusi ehk nõustama inimesi personaalselt, kuidas saaks oma kodu tuleohutumaks muuta, sõnas Ints. Varem tegelesid sellega peamiselt ennetusspetsialistid ja vabatahtlikud päästjad, samuti mõned päästekomandod. Sel aastal hakkavad aga kõik päästekomandod tegema kodukülastusi. Aasta esimeses pooles tegeletakse peamiselt päästjate ettevalmistamise ja koolitamisega. „Inimestel tekib võimalus päästjad endale koju kutsuda, et nad aitaksid välja tuua võimalikud puudused tuleohutuse osas ning annaksid nõu, kuidas kodu turvalisemaks muuta,“ sõnas Ints.

Kui möödunud aastal tehti sarnaseid kodukülastusega nõustamisi umbes 2000, siis tänavu soovib päästeamet jõuda 8000 kodusse.

Demineerimisvaldkonna ennetustööks on päästeamet alanud aastaks kavandanud 20 000 ning täiendavate õppematerjalide arendamiseks ja trükkimiseks 30 000 eurot.

Lisaks teevad ennetustööd ka vabatahtlikud päästjad päästeameti tellimusel. Ameti eelarves on selleks tänavu ette nähtud 40 000 eurot. Vabatahtlikud korraldavad kogukondades erinevaid ohutusteemalisi üritusi ning aitavad inimeste kodusid tuleohutuse poole pealt üle vaadata.

Ints lisas, et ennetustegevuste hulka kuuluvad ka erinevad avalikud üritused, nagu näiteks info- ja ohutuspäevad kas siis eraldiseisvate üritustena või suurürituste raames koos teiste asutustega, nagu näiteks politsei- ja piirivalveamet ning maanteeamet ja vabatahtlike päästjatega.

Päästeameti eelarves on tänavu ennetustegevsteks ette nähtud kokku 773 031 eurot. Mullu oli ennetustegevuseks ette nähtud 770 531 eurot.