Eestis sündis läinud aastal 13 831 last ja suri 15 474 inimest, mistõttu loomulik iive jäi negatiivseks.

Möödunud aastal sündis Eestis 7038 poissi ja 6793 tüdrukut, teatas siseministeerium BNS-ile. Kaksikuid sündis 200 paari, neist 71 paari poisse, 62 paari tüdrukuid ja 67 segapaari. Sündisid ka ühed kolmikud.

Harjumaal registreeriti eelmisel aastal 1708, Hiiumaal 61, Ida-Virumaal 1284, Jõgevamaal 256, Järvamaal 233, Läänemaal 201, Lääne-Virumaal 620, Põlvamaal 236, Pärnumaal 834, Raplamaal 331, Saaremaal 316, Tallinnas 4937, Tartumaal 1867, Valgamaal 283, Viljandimaal 391 ja Võrumaal 273 lapse sünd.

Populaarsemad lastenimed olid eelmine aasta Rasmus, Robin, Artjom, Martin, Markus, Nikita, Romet, Oliver, Sofia, Maria, Laura, Sandra, Lisandra, Milana, Anna, Viktoria ja Emma.  

Lõppenud aastal sõlmiti 5789 abielu ja 2761 abielulahutust. Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 375 isikule ja maavalitsuse otsusega 1349 isikule. Neist eesnimi 234, perekonnanimi 1348 ning ees- ja perekonnanimi 142 isikule. Eelmisel aastal registreeriti 15 474 surma.

2013. aasta detsembris registreeriti 1063 sündi, neist 526 poissi ja 537 tüdrukut. Kaksikuid sündis 23 paari, neist 7 paari poisse, 7 paari tüdrukuid ja 9 segapaari. Sõlmiti 423 ja lahutati 235 abielu ning registreeriti 1339 surma. Regionaalministri käskkirjaga anti eelmisel kuul uus nimi 21 ja maavalitsuse otsusega 77 isikule, neist eesnimi 11, perekonnanimi 78 ning ees- ja perekonnanimi üheksale inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 61 naist ja 37 meest.

Aastal 2012 registreeriti 14 054 sündi, 5970 abielu, neist 480 vaimulike poolt, 2737 abielulahutust ja uus nimi anti 1631 isikule, neist regionaalministri käskkirjaga 322 isikule.

Statistikaamet korrigeeris viimase rahvaloenduse ja registrite andmetele tuginedes Eesti rahvaarvu aastatel 2000–2013, täpsustatud andmetel oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga 1 311 870 inimest.

Statistikaameti teatel oli Eesti rahvaarv 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 1 325 215 inimest ehk ligi 30 000 inimest rohkem, kui õnnestus loendada 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse käigus. "Seda, et loendus oli alakaetud ja ligemale kaks protsenti loendamisele kuuluvatest isikutest jäi mitmesugustel põhjustel loendamata, teatas statistikaamet juba 2012. aastal loendustulemuste avaldamise ajal," teatas amet BNS-ile. Praegu on selgunud loendamata jäänud inimeste ka täpne koosseis ning nad moodustavad 2,3 protsenti loendamisele kuulunud isikute arvust.

Loendusandmete põhjal täpsustas amet ka 2013. aasta 1. jaanuari rahvaarvu, samuti ka sündide, surmajuhtumite ja rände arvu. Pärast andmete täpsustamist oli 2012. aasta loomulik iive miinuses 1362 inimesega ning välisrände saldo miinuses 3686 inimesega. Seega oli Eesti rahvaarv 2013. aasta 1. jaanuari seisuga oli  1 320 174 inimest.

Täpsustatud andmetel sündis Eestis 2013. aastal 13 831 inimest ja suri 15 474 inimest. Seega oli 2013. aastal loomulik iive miinus 1643. Eestisse sisse rändas 2013. aastal 4085 ja Eestist välja 10 746 inimest. Seega oli välisrände saldo miinus 6661. Nende andmete põhjal arvutas statistikaamet Eesti rahvaarvu suuruseks 2014. aasta 1. jaanuaril 1 311 870 inimest. "Ka seda rahvaarvu täpsustatakse ja see võib veel muutuda," teatas amet. Täpsustatud 2014. aasta rahvaarvu avaldab statistikaamet 5. mail.

Ameti teatel on tagantjärgi rände registreerimine põhjuseks, miks korrigeeritud välisrände saldo erinevus varem avaldatud andmetest. Nimelt selgus andmete üksikasjalikul kontrollimisel selgus, et 2012. aastal oli rändajatena kirjas hulk inimesi, kes tegelikult olid juba varem Eestist lahkunud.

Ka 2000. aasta rahvaloendusel jäi osa inimesi loendamata, seega oli 2000. aastal Eestis elanikke esialgselt avaldatust rohkem, 1 401 250 inimest.

Kuna statistikaamet hindas praegu Eestist loendustevahelisel perioodil registreerimata riigist lahkunute arvu mudelipõhiselt, seega täpsustas amet kõik rahvaarvud aastail 2000–2011.

Amet nendib, et üldiselt jäid ka pärast ümberarvutusi kehtima kõik üldised seaduspärasused, mis Eesti rahvastikuarengu kohta on selgunud. Samas selgus, et tegelik rahvaarv on mõnevõrra suurem kui esialgu oletatud ja ka väljarände järsk kasv 2012. aastal ei leidnud kinnitust. Oletatavasti hakkab väljarände saldo edaspidi lähenema nullile, sest potentsiaalsete väljarändajate vanuserühm väheneb, lisaks suureneb tasapisi tagasiränne, mis praegu on umbes 30 protsenti väljarändest ja moodustab suurema osa sisserändest.

Kui käesoleva nädala lõpp toob prognooside järgi kuni 23 miinuskraadi, siis järgmine nädal läheb ilm veelgi külmemaks ning õhutemperatuur võib öösiti langeda 25 miinuskraadini, ennustab ilmateenistus.

Eelolevaks nädalavahetuseks tugevneb kõrgrõhkkond ka atmosfääri kõrgemates õhukihtides. Ilm on peamiselt sajuta ja pilvekiht hõreneb. Tuul puhub laupäeval idakaarest, pühapäevaks aga vaibub ja on muutliku suunaga. Öösel on külma 13-18 kraadi, selge taeva all langeb paar-kolm kraadi alla 20, päeval on külma 8-14 kraadi.

Esmaspäeval püsib kõrgrõhuala ülekaal. Idakaare tuul päeval veidi tugevneb. Öösel on külma 12-18 kraadi, kohati langeb paar kraadi alla 20, päeval 7-13 kraadi.

Teisipäeval katab Eestit kõrgrõhkkonna lääneserv. Ilm on sajuta ja võrdlemisi selge taevaga. Puhub mõõdukas ida- ja kagutuul. Öösel on külma 14-19 kraadi, kohati langeb õhutemperatuur kuni 25 miinuskraadini, päeval on külma 9-14 kraadi, kohati jääb õhutemperatuur alla -15 kraadi.

Kolmapäeval jääb kõrgrõhuala ikka valdavaks. Ida- ja kagutuul tugevneb. Öösel on külma 15-20 kraadi, selgema taeva all langeb õhutemperatuur -25 kraadini, päeval on külma 10-15 kraadi.

Neljapäeval kõrgrõhuala mõju veidi väheneb, sest Läänemere lõunavetelt laieneb madalrõhulohk põhja poole. Lisandub pilvi ja päeval sajab kerget lund. Puhub tugev ida- ja kagutuul. Õhutemperatuur on öösel  siiski veel vahemikus -14 kuni -19 kraadi, kohati tuleb külma kuni 25 kraadi, päeval tuleb külma 7-12, Kirde-Eestis kuni 15 kraadi.

16. jaanuaril 1960. aastal toimus esimene Tartu Maraton. 55-kilomeetrisele distantsile Tartust Käärikule startis kokku 214 suusasõpra ning sellega pandi algus tol hetkel ehk adumatuna tundunud pikale traditsioonile.

Start anti 54 aastat tagasi Emajõe jäält. Rajakaarti tol hetkel polnud ja seda asendas rajameistrite sõidueelne info, mis avaldati ajalehes Edasi päev enne maratoni:

„Pärast starti suunduvad võistlejad mööda jõge Ropka pargini, sealt üles Võru maanteele. Kambja oruni on maastik üsna rahulik. Siis algavad tõusud ja langused. Esimene toitlustuspunkt võistlejatele asub Pangodi rahvamajas (24km). Tüki rahvamajas, 35km linnast, on matkajail võimalik saada sooja teed ja puhata. [...] Otepäält läheb rada Pühajärve sanatooriumini, sealt üle järve Käärikule. Ohtlikud kohad on rajal märgitud“.

Rada kulges üle põldude ja läbi metsade, aga ka mööda maanteid ja tänavaid. Esimese Tartu Maratoni võitis Rein Tikk, kes läbis 55-kilomeetri pikkuse distantsi ajaga 3.27.10. Teine oli Harri Arumeel (3.28.20) ja kolmas Tõnu Luik (3.28.30).

Finiš Kääriku järve ääres oli avatud hiliste tundideni. Veerand kaheksa paiku, ehk pea kümme tundi pärast starti, juba pimedas, tuli järve teiselt kaldalt nähtavale tuluke ning hakkas kostma reibast joodeldust. Saabus viimane matkagrupp Kive-Josif Michelsoni juhtimisel, kes oli taibanud kaasa võtta kaevurilaterna. See grupp oli rajalt leidnud ja üles turgutanud ka seitse väga väsinud matkajat, kes pääsesid külmumisest nähtavasti vaid tänu saabunud abijõududele.

Käärikule jõudis 214st Tartus teele läinud suusatajast 210, kaks lõpetas Otepääl.

Kuigi kohe järgmisel aastal pidid korraldajad esimest korda tunnistama ka lumepuudusel Tartu Maratoni ära jäämist, toimus järgneva 53 aasta jooksul talviseks laulupeoks nimetatav Tartu Maraton 42-l korral.

Sel aastal toimub järjekorras 43. Tartu Maraton täpselt ühe kuu pärast, 16. veebruaril.