Eestisse jõudnud arvestatavate külmakraadide tõttu on tööinspektsioonile hakanud laekuma kaebusi külmade tööruumide kohta, samas lubab seadus töötajal keelduda külmas töötamast.

Kui ruumid on töö tegemiseks liiga külmad, lubab töötervishoiu ja tööohutuse seadus töötajal keelduda sellise töö tegemisest, mis seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatas BNS-ile tööinspektsioon. Töötaja peab tööst keeldumisest teatama viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Kui öösiti näitab kraadiklaas 15 ja enamgi külmakraadi, ei pea nii mõned tööandjad nädalavahetustel ruumide kütmist otstarbekaks ja tööruumides on sooja sageli vaid 11-13 kraadi. "Sellises temperatuuris töötajad külmetavad ning tulevikus võib kutsehaigestumise üheks sümptomiks arvestada niiskes ja külmas töötamist," sõnas Lõuna inspektsiooni tööinspektor Valentina Soone.

Probleemi tekkimisel tuleb töötajal esmalt pöörduda tööandja poole, kes peab kasutusele võtma vajalikud abinõud. "Tööandja kohustus on kujundada ja sisustada töökoht selliselt, et on võimalik vältida tervisekahjustusi ja säilitada töötaja töövõime ning heaolu," selgitas Soone. Töökoha temperatuur peab olema tööülesande täitmiseks sobiv.

Töid, mida tehakse istudes või seistes või mis on seotud käimisega, millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, loetakse kergeks füüsiliseks tööks. Selliste tööülesannete täitmise ajal peaks olema ruumi temperatuur vähemalt 18 kraadi.

Keskmise raskusega füüsiline töö on seotud käimisega ja kuni kiloste esemete teisaldamisega. Siin on lubatud temperatuuri alammäär 16 kraadi. Tööde puhul, mida tehakse aga seistes, on seotud käimisega ja kuni kümnekiloste toodete või esemete teisaldamisega, on lubatud alampiiriks 15 kraadi.

Rasket tööd iseloomustab pidev liikumine ja üle kümnekiloste esemete teisaldamine või kandmine. Nende tööde puhul peab tööruumis olema sooja vähemalt 13 kraadi, kuid optimaalne temperatuur on siiski 15 kuni 18 kraadi.

Kui tehnoloogiast tulenevalt peab tööruumi temperatuur olema madalam, siis ei tohi töötajad viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. Selleks tuleb tööandjal töötajatele anda külmakaitseriietus ning võimaldada neil pidada töös tihedamalt vaheaegu. Töös peetavad vaheajad arvestatakse tööaja sisse.

Samuti peavad töökohtade läheduses olema soojad puhkeruumid või -alad, kus töötajatele oleks tagatud ka kuuma joogi valmistamise ja saamise võimalus.

Kolmapäeval avalikustas rahandusministeerium uuendatud käibemaksuseaduse muudatuse, millega kehtestatakse käibedeklaratsiooni lisas deklareerimiskohustuse enam kui 1000 euro suurustele arveldustele; muudetud eelnõu suuri sisulisi muudatusi ei too, valdavalt on lisatud selle seletuskirja selgitusi ja põhjendusi.

Mullu detsembris jättis president välja kuulutamata riigikogu poolt vastu võetud käibemaksuseaduse muudatuse, viidates et nii olulise sammu juures oleks vaja rohkem analüüsida muudatusega kaasnevaid mõjusid. "Me võtame selle kriitika omaks, et nii suure muudatuse juures, nii kiirelt ja nii vähese seletusega, on ettevõtjatel kui ka teistel osapooltel olnud mõistmisega raskusi. Samas maksu ja tolliameti juhina ma palun veelkord võimalust teema uuesti ühiskondlikult läbi arutada," ütles maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektor Marek Helm uuenenud eelnõud tutvustades.

Võrreldes riigikogu poolt vastu võetud ja presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seadusega on viidud seadusesse mõningad muudatused ja suures mahus täiendatud eelnõu seletuskirja. "Nii maksu- ja tolliametis, kui ka rahandusministeeriumis on palju inimesi detsembrist alates püüdnud rohkem olla asised eelnõu juurde info panemisel ja on tehtud hulk tööd," rääkis Helm

Uuenenud seaduse alusel ei pea käibedeklaratsiooni lisal esitama andmeid, millele laieneb kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. "A dvokaat, notar, audiitor ja patendivolinik on ametid, kus seoses ameti- või kutsesaladusega teatavaks saanud teave ei kuulu käibemaksu deklaratsiooni lisas kajastamisele. Ülejäänud teave samas jätkuvalt kuulub," ütles MTA tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.

Kuni 2016. aasta alguseni võimaldatakse etevõtetel esitada käibedeklaratsiooni lisal arvetel olevad summalised andmed summeerituna tehingupartnerite lõikes. See ettepanek on rahandusministeeriumi sõnul tulnud jaekaubandusettevõtetelt, et tagada keerukamate arenduste teostamiseks täiendavalt aega. Ühtlasi võimaldab see ettevõtetel oma kliendiandmebaase ja raamatupidamistarkvara mugavamalt uuendada.

Lisaks lükati seaduse jõustumine lükati vähemalt kolme kuu võrra. Algselt suvel jõustuma planeeritud seadus jõustub eelnõu kohaselt seitsmenda kuu esimesel päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist, andes nii maksuametile kui ka ettevõtetele aega oma infosüsteemide uuendamiseks.

Uue eelnõuga arvestati ka turismiettevõtjate ettepanekut, et käibedeklaratsiooni lisal tuleb kajastada vaid nende arvete andmed, millel on käibemaksusumma, teisalt võimaldatakse esitada ka infot kõigi arvete kohta, mitte ainult 1000-eurose piirmäära alla mahtuvate kohta. See viimane võimalus lisati Uusküla sõnul ettevõtete soovil, mis ei pea arvete eraldamist otstarbekaks.

Viimaks ühe uuendusena tuleb arve algdokumendil kajastada aadressi asemel registri või füüsilisest isikust ettevõtja puhul, isikukood. See võimaldab hilisemalt maksuametil oluliselt lihtsustada andmetöötlust ja hõlbustab ettvõtjatele andmete edastust. Samas Uusküla tunnistas, et hoolimata selle nõude täitmisest tagastab maksuamet ikkagi saada oleva käibemaksu.

Suurim muudatus uue eelnõu puhul on selle seletuskiri. Algselt koos autode maksustamise muudatusega koos esitatud eelnõu seletuskirja maht on paisunud 4 leheküljelt ning eelnõu teise lugemise aegselt 12 leheküljelt, nüüdseks koos lisadega 87 leheküljeni. Seletuskirjas on selle koostajad mahukalt adresseerinud eelnõuga seoses tekkinud kriitikat ja põhjendanud selle seadusmuudatuse vajalikust.

Riik kogub aastas umbes 2,6 miljardit eurot käibemaksu, millest tagastab umbes 1,1 miljardit eurot. Käibemaksu laekus 2013. aastal riigieelarvesse 1,55 miljardit eurot, mis moodustab 25,3 protsenti kogu riigieelarve maksutuludest. Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed kokku olid 2013. aastal 6,14 miljardit eurot.

Maksuameti ja IMF-i 2012. aasta hinnangul jäi käibemaksuauk Eestis 200 kuni 260 miljoni euro vahemikku. Rahandusministeeriumi f iskaalpoliitika osakonnajuhatja asetäitja Sven Kirsipuu sõnul võiks käibe varjamine, mis on seadusemuudatuse peamine sisu, moodustada sellest umbes 44 protsenti. Kui maksuamet teeb ettevõtetes kontrolle, siis keskmiselt parandatakse 38 protsendil juhtudest käibemaksudeklaratsioone; võib arvestada uue süsteemi rakendudes, et maksekäitumise paranemine on samas suurusjärgus, lisas Kirsipuu.

"Ei tasu alahinnata ka preventiivset mõju. Kui maksupettur teab, et maksuamet teab, siis nõrgemanärvilistel võib tekkida kiusatus ausalt makse hakata maksma," ütles Kirsipuu ja lisas: "30 miljonit eurot aastas on vähemalt see mõju, mis me muudatusest loodame."

Käibemaksuseaduse muudatus mõjutab Kirsipuu sõnul umbes 45 000 ettevõtet, mis on käibemaksu kohuslased ja neist ainult osa hakkavad arvete kohta andmeid esitama. MTA hinnangul hakatakse ametile edastama informatsiooni 62-65 miljonit arve kohta aastas.

Algselt detsembris riigikogu poolt vastu võetud käibemaksuseaduse jättis president Toomas Hendrik Ilves välja kuulutamata. "Maksupetturite paljastamine ja ettevõtjate aus konkurents on vaidlustamatult põhiseaduspärased eesmärgid," kinnitas president Ilves toona, ent rõhutas, et kõikide ettevõtjate koormamist täiendavate kulutuste ja kohustustega ning peaaegu kogu Eesti ärisaladust sisaldava andmebaasi loomist ei saa aga õigustada hüpoteetilise tõendamata oletusega, et niinimetatud maksuauk väheneb.

Antud eelnõu on eelnevalt olulisel määral ühiskonnas vastukaja leidnud ja peamiselt ettevõtjate esindajad on selle suhtes kriitilised olnud.