Täna möödub 54 aastat esimesest Tartu Maratonist

16. jaanuaril 1960. aastal toimus esimene Tartu Maraton. 55-kilomeetrisele distantsile Tartust Käärikule startis kokku 214 suusasõpra ning sellega pandi algus tol hetkel ehk adumatuna tundunud pikale traditsioonile.

Start anti 54 aastat tagasi Emajõe jäält. Rajakaarti tol hetkel polnud ja seda asendas rajameistrite sõidueelne info, mis avaldati ajalehes Edasi päev enne maratoni:

„Pärast starti suunduvad võistlejad mööda jõge Ropka pargini, sealt üles Võru maanteele. Kambja oruni on maastik üsna rahulik. Siis algavad tõusud ja langused. Esimene toitlustuspunkt võistlejatele asub Pangodi rahvamajas (24km). Tüki rahvamajas, 35km linnast, on matkajail võimalik saada sooja teed ja puhata. [...] Otepäält läheb rada Pühajärve sanatooriumini, sealt üle järve Käärikule. Ohtlikud kohad on rajal märgitud“.

Rada kulges üle põldude ja läbi metsade, aga ka mööda maanteid ja tänavaid. Esimese Tartu Maratoni võitis Rein Tikk, kes läbis 55-kilomeetri pikkuse distantsi ajaga 3.27.10. Teine oli Harri Arumeel (3.28.20) ja kolmas Tõnu Luik (3.28.30).

Finiš Kääriku järve ääres oli avatud hiliste tundideni. Veerand kaheksa paiku, ehk pea kümme tundi pärast starti, juba pimedas, tuli järve teiselt kaldalt nähtavale tuluke ning hakkas kostma reibast joodeldust. Saabus viimane matkagrupp Kive-Josif Michelsoni juhtimisel, kes oli taibanud kaasa võtta kaevurilaterna. See grupp oli rajalt leidnud ja üles turgutanud ka seitse väga väsinud matkajat, kes pääsesid külmumisest nähtavasti vaid tänu saabunud abijõududele.

Käärikule jõudis 214st Tartus teele läinud suusatajast 210, kaks lõpetas Otepääl.

Kuigi kohe järgmisel aastal pidid korraldajad esimest korda tunnistama ka lumepuudusel Tartu Maratoni ära jäämist, toimus järgneva 53 aasta jooksul talviseks laulupeoks nimetatav Tartu Maraton 42-l korral.

Sel aastal toimub järjekorras 43. Tartu Maraton täpselt ühe kuu pärast, 16. veebruaril.