Maanteeamet, maksu- ja tolliamet ning tarbijakaitseamet hoiatavad kasutatud autode ostjaid petuskeemide eest, mille puhul füüsilisest isikust automüüjad proovivad jätta ekslikku muljet, nagu esindaksid nad automüügiga tegelevat ettevõtet.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhtivrevidendi Siim Tamme sõnul on ametite ühiskontrollide käigus silma jäänud, et autoturul tegutseb mitmeid füüsilisest isikust automüüjaid, kes jätavad eksliku mulje, nagu oleks tegemist automüügiga tegeleva ettevõtja esindajate või töötajatega.

"Kui aga ostu-müügilepingu allkirjastamiseks läheb, on paberitel müüjaks keegi kolmas isik, tihti välismaalane, ning puudub igasugune viide tegelikult sõiduki müünud kauplejale. Seega paberite järgi oleks ostja soetanud sõiduki justkui kelleltki tundmatult eraisikult või käinud suisa välismaal seda ostmas," selgitas Tamm.

Jälgede varjamiseks suunatakse ostja ise sõidukit maanteeametis registreerimiseelsele ülevaatusele esitama. Vahel läheb müüja ise ostjaga kaasa, kuid esitab seejuures mitte enda, aga ostja dokumendi, mis tähendab, et sõiduki tegelikust müüjast ei jää kuhugi ühtegi jälge.

Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnas, et autoostja jaoks on alati kindlam osta sõiduk, mis on juba läbinud registreerimiseelse ülevaatuse. "Ülevaatuse käigus kontrollitakse muuhulgas, kas auto tehnilised parameetrid vastavad Eestis kehtivatele nõuetele, ega auto ole välisriigis varastatuks kuulutatud ning kas dokumentatsioon on korras. See tähendab, et ostes sõiduki, mis ei ole registreerimiseelset ülevaatust läbinud, võib uut omanikku maanteeametis tabada ebameeldiv üllatus - registreerimistoimingu tegemine võib venida kuni 30 päeva või ei saa seda sootuks üldse Eestis registrisse kanda," selgitas Vahtra.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski rõhutas, et lisaks maksupettusele on müüjal sellise skeemi puhul eesmärk hoiduda ka vastutusest, kui autol peaksid ilmnema varjatud puudused.

"Juriidiliselt isikult ostetud sõidukile kehtib kaheaastane pretensiooni esitamise õigus. Paraku üritavad kasutatud autode müüjad pahatihti sellest kohustusest vabaneda, kasutades just sellist petuskeemi," ütles Turetski. Ta lisas, et kahjuks ei saa ka tarbijakaitseamet aidata, kui leping on sõlmitud kahe eraisiku vahel ja ainuke võimalus probleemile lahendus leida on pöörduda kohtusse.

Lisaks juba viidatud võltsimistele, kus eraisikud esitavad maanteeametile tegelikkusele mittevastava soetusdokumendi, on maksu- ja tolliamet tuvastanud mitmeid juhtumeid, kus äriühing on esitanud liiklusregistri haldajale võltsitud dokumendi. Selliste juhtumite puhul on lepingule või arvele kantud enamasti kas vale soetushind või käibemaksuseaduse paragrahv, mille alusel auto on soetatud ja mille eesmärk on vähendada edasimüügil maksukohustust. Kahtluste ilmnemisel on amet võtnud ühendust välisriigi maksuhalduri ja sõiduki müünud isikuga ning küsinud üle, kas maanteeametile esitatud arve vastab tegelikkusele. Esimeste tuvastatud võltsimiste kohta on maanteeamet teinud juba avaldused politseile.

Koos kolme kaaslasega Venemaalt ebaseaduslikult Eestisse tulla üritanud Sudaanist pärit meest ähvardab Venemaal vanglakaristus, edastas uudisteagentruur Interfax.

Tänavu jaanuaris üritasid neli sudaanlast Venemaalt ebaseaduslikult Eestisse tulla ja kolmel mehel õnnestus üle piiri jõuda. Neist üks suri Eesti piirivalvurite ja meedikute elustamiskatsetest hoolimata alajahtumisse ning kaks meest peeti kinni. Neljanda sudaanlase tabasid Venemaa Petseri rajooni piirivalvurid.

Interfaxi teatel alustasid Venemaa ametivõimud kinnipeetud sudaanlase suhtes menetlust ebaseaduslikku piiriületust käsitleva paragrahvi alusel. Süüdimõistmise korral võib meest ähvardada kuni kaheaastane vanglakaristus.

Lõuna prefektuuri piirivalvurid pidasid 15. jaanuari hommikul Koidula raudteepiiripunkti läheduses kinni kaks piiririkkujat, kes kandsid lühikesi pükse ja kellest üks oli palja ülakehaga. Piirivalvurid toimetasid piiririkkujad Koidula raudteepiiripunkti ruumidesse sooja ning kutsusid meestele kiirabi. Mõni aeg hiljem leidsid piirivalvurid ka kolmanda piiririkkuja. Mees oli teadvuseta ja kuigi piirivalvuritel õnnestus mõneks ajaks mehe pulss ja hingamine taastada, ei õnnestunud mehe elu ligikaudu tunniajase elustamise käigus päästa.

Sudaanist pärit mehed olid ujunud üle Piusa jõe Eestisse ja siis märjad riided seljast võtnud ning külmas edasi liikuda püüdnud.  

26- ja 31-aastased Sudaani kodanikud, kes mõlemad kannavad nime Muhamed, esitasid järgmisel päeval Eesti ametivõimudele varjupaigataotluse.

Välisministeerium teavitas Sudaani  diplomaatilist esindust Stockholmis surnuks külmunud Sudaani kodanikuga juhtunust. Sudaani  diplomaatiline esindus peaks nüüd oma riigis kindlaks tegema hukkunud piiririkkuja lähedased. Juhul, kui lähedased leitakse ja nad soovivad surnukeha kätte saada, saadetakse see neile. Vastasel juhul maetakse piiririkkuja Eestisse. Surnukeha Sudaani toimetamise kulud peavad tasuma tema lähedased.

Kombineerides sotsiaaluuringu ning rahva ja eluruumide loenduse andmeid selgub, et 2011. aastal elas Eestis alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 17,5 protsenti ning maakondade võrdluses oli laste suhtelise vaesuse määr kõrgeim Ida-Viru maakonnas, kus see ulatus 29,2 protsendini.

Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Laes märgib statistikablogis, et laste suhtlemise vaesuse määr oli 2012. aastal madalaim Harju maakonnas, kus see jäi 12,7 protsendi juurde. Eesti keskmisest madalam on laste vaesus lisaks Harju maakonnale veel Tartu maakonnas ja Saare maakonnas ehk vastavalt 14,7 ja 15,4 protsenti, ülejäänud maakondades on laste vaesuse määr keskmisest kõrgem. Ida-Virumaa järel on laste suhtelise vaesuse määr kõrge Valga maakonnas ning kolmandal kohal on Põlva maakonna lapsed vastavalt 26,5 ja 25,1 protsendiga.

Kohalike omavalitsuste võrdluses erineb laste suhteline vaesus ligi kuus ja pool korda, olles madalaim Harju maakonnas Saue linnas 6,3 protsendiga ja kõrgeim Tartu maakonnas Kallaste linnas, Alatskivi ja Peipsiääre vallas 40,8 protsendiga. Heal järjel on veel Viimsi ja Kiili valla lapsed, kehvemal järjel Mustvee linna, Pala valla ja Kasepää valla, aga ka Vasalemma valla lapsed.

Rohkem on keskmisest madalama laste suhtelise vaesuse määraga omavalitsusi Harju, Saare, Lääne ja Tartu maakonnas, kus vähemalt pooltes omavalitsustes jäi kuni 17-aastaste vaesuse määr allapoole Eesti keskmist. Samas Ida-Viru, Valga, Põlva, Võru, Hiiu ja Järva maakonna kõigi kohalike omavalitsusüksuste laste vaesuse määr ületas Eesti keskmist ning jäi 18–33 protsendi piiresse.

Kõige suuremad erinevused laste vaesuses on aga Tartu ja Harju maakonnas, kus on nii väga madala kui ka väga kõrge vaesuse määraga omavalitsusi. Näiteks Harju maakonnas Saue linnas on vaeseid lapsi 6,3 protsenti, samas Vasalemma vallas 33,2 protsenti. Tartu maakonnas Ülenurme vallas on vaesuses lapsi 8,9 protsenti, kuid samas maakonnas on ka kõige suurema vaesuse määraga Kallaste linn, Alatskivi vald ja Peipsiääre vald, kus laste suhtelise vaesuse määr ulatub 40,8 protsendini. Järva ja Hiiu maakonna omavalitsused olid kõige sarnasemad, seal oli kõrgeima ja madalaima laste vaesuse määra erinevus mitte üle kolme protsendipunkti.

Tallinnas elavate laste 13,6-protsendine vaesuse määr on üldiselt Eesti keskmisest ligi nelja protsendipunkti võrra madalam, erinevused linnaosade vahel on aga suured. Tallinna linnaosades on vaeste laste osatähtsus suurim Lasnamäel 17,8 protsendiga, millele järgneb Põhja-Tallinn 16,2 protsendiga. Kõige väiksem on laste suhtelise vaesuse määr Pirita linnaosas, kus see on 7,2 protsenti.

"Kokkuvõttes võib öelda, et üldjuhul on kõige madalam laste vaesuse määr enamikus Harjumaa piirkondades, kõige suuremaks probleemiks on aga laste vaesus omavalitsustes, mis asuvad piiriäärsetel aladel Kirde- ja Lõuna-Eestis ning Vasalemma vallas Harjumaal. Laste vaesusrisk sõltub suures osas nende vanemate toimetulekust ja seega elavad suuremas vaesuses selliste piirkondade lapsed, kus on suurem töötus, rohkem mitte-eestlasi, kelle eesti keele oskus on halvem ja sissetulekud madalamad või suurem maaelanike ning naturaalmajanduse osatähtsus," märkis analüütik Tiiu-Liisa Laes.

Aastatel 1999-2012 on Eestis uimastite üledoosi tõttu surnud kokku üle 1100 inimese, selgub uimastite tarvitamise vähendamise poliitika valgest raamatust.

Siseministeeriumi eestvedamisel koostatud dokumendist selgub, et Eestis on uimastisurmade arv kõrge ning võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidega on Eestis üledoosidesse suremus eriti kõrge 15-39-aastaste seas, samuti meeste seas. Kokku 85 protsenti üledoosisurmadest oli seotud fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli tarbimisega.

Aastatel 1999-2012 suri Eestis narkootikumide üledoosi tõttu kokku 1118 inimest, neist 170 aastal 2012.

Dokumendist selgub, et aastatega on üledoosi surnute keskmine vanus järjepidevalt tõusnud. Kui aastal 2002 oli keskmine üledoosi surnud inimene 24-aastane, siis 2012. aastal 31-aastane.

Samuti on kasvanud süstivate narkomaanide vanus. Nii oli 2012. aastal süstivate narkomaanide keskmine vanus 30 eluaastat ning nende keskmine süstimise staaž 11 aastat. Vaid kaheksa protsenti süstivatest narkomaanidest on süstinud vähem kui kolm aastat.

Süstivate narkomaanide arv on küll viimastel aastel langenud, kuid püsib endiselt kõrgel tasemel. Nii oli aastal 2009 süstivaid narkomaane 15-44-aastase seas 15 675 ning 2009. aastal 5362 ehk vastavalt 2,7 ja 0,9 protsenti vastava vanusegrupi seas.

Dokument märgib, et ligi pooled süstivatest narkomaanidest on HIV-positiivsed.

Ka toob valge raamat esile, et Eestis on EL-i keskmist arvestades kõrgem narkootikumide tarvitamise tase 15-16-aastaste kooliõpilaste seas.

Valge raamat nendib, et praegu on narkomaania ennetuse, rehabilitatsiooni, taasühiskonnastamise ja kahjude valdkonnad süsteemselt välja arendamata.