Ajakirjanik Anvar Samosti algatatud petitsioonile peaminister Andrus Ansipi Sotši olümpiamängudele sõitmise vastu oli teisipäeva pärastlõunaks allkirja andnud juba ligi 800 inimest.

Petitsioonile "Aitame Andrus Ansipil õige otsus teha!" oli teisipäeval kella 13.50 allkirja andnud 770 inimest. Allkirja saab anda neljapäeva kella 23.59-ni.

Samost loetles petitsioonis hulga Sotši minekust loobunud riigijuhte, kes tema sõnul "ei taha toetada režiimi, mille ideaaliks on Nõukogude Liit." "See-eest läheb Sotši Edgar Savisaar. Samuti on kohal Viktor Janukovitš, Nursultan Nazarbajev ja Aleksander Lukašenko. Ja meie Andrus Ansip," seisab petitsioonis.

Samosti sõnul on Ansipil nüüd hea võimalus anda eeskuju, "jättes osalemata olümpiamängudel, mille eesmärgiks on ilustada Vladimir Putini tegevust kodanikuõiguste, sõnavabaduse ning õigusriigi piiramisel."

Samosti sõnul pole üleskutse väiklane norimine peaministri kallal. "Minu kriitika ei ole suunatud ühegi erakonna või maailmavaate vastu, see on suunatud maailmavaate puudumise vastu, stagnatsiooni vastu," kirjutas Samost, lisades, et tema mõõt on ammu täis.

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul on varimajanduse osakaalu vähendamiseks alanud aastal olulisel kohal nii töötamise registri loomine kui käibemaksukontrolli uuendused, lisaks on tähelepanu all maksuvõlgadega äriühingud ning võitlus salasigarettidega.

Vaatamata sellele, et ameti kontrollitulemused on paranenud, on ameti töös uuendusi vaja, rääkis Helm teisipäeval ameti mulluseid tulemusi tutvustaval pressikonverentsil.

Eelmisel aastal kogus amet ligikaudu 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit ehk 1,5 protsenti enam kui oli 2013. aasta riigieelarve ootus. Suurim ülelaekumine tulenes juriidilise isiku tulumaksust, mida laekus ligi 40 protsenti ehk 92,6 miljonit eurot rohkem kui oli riigieelarve ootus. Seda laekus kokku 326,6 miljonit eurot, mille tasus ligikaudu 50 000 ettevõtet.

2013. aastal äriregistris registreeritud 19 187 uuest juriidilisest isikust tasus aasta jooksul makse ligikaudu 26 protsenti, kogusummas 7 miljonit eurot.

Mullu ametile deklareeritud maksukohustused on tasutud 99,49 protsendi ulatuses. Võrreldes 2012. aastaga on jooksva aasta maksuvõlg vähenenud 11,2 miljoni euro võrra.

Maksuameti andmetel on Eestis tänavu jaanuari alguse seisuga 1452 juhatuse liiget, kes on ajalooliselt tekitanud kolmes või enamas äriühingus maksuvõlgu vähemalt 5000 eurot ja kellega seotud äriühingute maksuvõlad moodustavad kokku 97,07 miljonit eurot. Antud aastal on see grupp süvendatud tähelepanu all.

Eelmisel aastas väljastas amet 238 pankrotihoiatust isikutele, kelle maksuvõlg kokku oli 26,8 miljonit eurot ja mille tulemusel laekus 2,1 miljonit eurot. Kohtusse esitati 39 pankrotiavaldust, mille puhul oli maksuvõlg kokku 12,1 miljonit eurot.

Prokuratuuri saadeti mullu 23 maksukuriteo kriminaalasja, milles oli kokku 61 kuritegu ning 130 kahtlustatavat. Maksukahju tuvastati neis asjades kokku 37,3 miljonit eurot, vara arestiti ligi 4,8 miljoni euro ulatuses.

Salakauba osas avastati eelmisel aastal kokku 11,2 miljonit salasigaretti ja 11 000 liitrit absoluutalkoholi. Võitluses salakaubaga on Helmi sõnul ameti prioriteediks jätkuvalt salasigaretid.

Valdav enamus Eesti elanikest elab haiglatest kuni poole tunni pikkuse autosõiduteekonna kaugusel, seda eeldusel, et keskmine sõidukiirus asulates on 35 ja maanteedel 90 kilomeetrit tunnis.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab 90 protsenti elanikest haiglatest kuni 30-minutilise autosõiduteekonna kaugusel, kuid kõikjalt Eestis 30 minutiga haiglasse ei jõua, selgub statistikaameti blogist.

Välja jäävad peamiselt maakonnakeskustest kaugemad alad, kus teedevõrk ja asustus on hõredam. Suur osa neist on soostunud alad, näiteks Emajõe Suursoo, Alutaguse, Soomaa ja Kõrvemaa piirkond. Kuid välja jäävad ka tihedama asustusega alad nagu näiteks Harjumaal Kehra ja Kuusalu ümbrus, Tartu maakonnas Rõngu vald, Lääne-Virumaal Jäneda piirkond.

Haiglavõrgu planeerimisel on Eestis lähtutud põhimõttest, et haiglad asuksid ühe tunni pikkuse autosõiduteekonna või kuni 70 kilomeetri kaugusel elanikest. Haiglate ühetunnise autosõiduteekonna teeninduspiirkonnad katavad peaaegu kogu Eesti, kusjuures ulatuslikud alad jäävad mitme haigla teeninduspiirkonda. Selle teeninduspiirkonna sees elab 99 protsenti rahvastikust. Küsitav on ühe tunniga haiglasse jõudmine väikesaarte elanikel.

Ka erinevate haiglate teeninduspiirkonda kuuluva rahvastiku vanusjaotus on erinev, sarnanedes piirkonna rahvastiku vanusjaotusele. Näiteks Narva haigla teeninduspiirkonda jääb suhteliselt rohkem 50–64-aastaseid ja 70–74-aastaseid, seevastu Tartu Ülikooli Kliinikumi teeninduspiirkonnas on rohkem nooremaid, 15–34-aastaseid.

Analüüsi koostanud Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Mare Ruuge ja statistikaameti kartograaf Ülle Valgma kasutasid haiglate 30- ja 60-minutiliste teeninduspiirkondade ja neisse jäävate elanike arvu arvutamiseks ruumianalüüsi meetodeid.

Et sõiduks kuluv aeg sõltub teepikkusest ja kiirusest, oli oluline määrata teedele sõidukiirused. Et liiklemisele tegelikult kulunud aeg sõltub lisaks piirkiirusele ka ilmastikuoludest, kellaajast ja muudest teguritest, on reaalset teekonna läbimiseks kuluvat kiirust üsna keeruline hinnata. Linnalistes asulates kasutati kiirusena 35, maa-asulates 90, asulavälistel kruusateedel 70 kilomeetrit tunnis.

Teedevõrguna arvestati suuremate teedega, see tähendab, et välja jäid rajad ja pinnasekattega teed. Kuna puudus info veeteede kohta, jäid analüüsist välja väikesaared, nende hulgas Vormsi ja Piirissaare.

Analüüsis on kasutatud haiglavõrgu arengukava haiglaid.

Ilmateenistus prognoosib veebruariks keskmisel tasemel või veidi soojemat ilma.

Kõrgrõhuala põhjaserva mõju veebruari alguses nõrgeneb ning alates 6. veebruarist tugevneb edela- ja läänevool ja ilma hakkab määrama Atlandi madalrõhuala idaserv. Üksteise järel liiguvad üle Eesti läänepoolse madalrõhuala lohud või väiksemad osatsüklonid. Sageli sajab, kuid sajuhulgad on enamasti väikesed või mõõdukad, prognoosib ilmateenistus.

Kuu keskpaiku suureneb kõrgrõhuharjade mõju, mis vahelduvad madalrõhulohkudega. Sademeid on vähem ning ka õhutemperatuuri foon veidi langeb.

Kuu keskmine õhutemperatuur on normilähedane või kõrgem, kusjuures veebruari norm on 3,3 kuni 7,4 miinuskraadi. Pehmem on ilm kuu esimesel poolel. Sademeid tuleb normi piires või veidi enam, kusjuures normiks on 21-35 millimeetrit.