Riigikogu hakkas muutma perekonnaseadust, et täpsustada ülalpidamiskohustuse ja eestkoste küsimusi ning muuta selgemaks lapse esindamine igapäevaelu asjades.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on tulevikus on selgem, kes ja millises järjekorras on kohustatud last või abivajavat perekonnaliiget ülal pidama juhul, kui esimesena ülalpidamist andma kohustatud isikul ei ole vara või kui ta hoiab maksmisest kõrvale. "Loomulikult hindab kohus iga juhtumit eraldi, kuid muudatusi on eelkõige vaja olukordades, kus on tegemist järjepideva kohustusest kõrvalehoidmisega," lausus Pevkur eelnõu esimesel lugemisel.
Minister ütles, et ülevaatamist vajas ka see, kuidas vanemad saavad lapse nimel lepinguid sõlmida. "Kehtiv seadus ei taga kahjuks lõpuni mõlema vanema võrdset võimalust osaleda lapse kasvatamises, eriti juhul, kui vanemad elavad lahus. Muudatuse järel saab vanem last igapäevaelu asjades ka üksi esindada, samas kui olulistes küsimustes peavad vanemad last esindama koos," selgitas ta.
Abiellumisel ühisvara valinud inimeste puhul ei sõltu perekonna eluaseme kaitse edaspidi sellest, kas vara kuulub abikaasade ühisvara või ühe abikaasa lahusvara hulka. Kui perekond elab ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvas korteris, siis on lahusvara müümiseks vaja üldjuhul ka teise abikaasa nõusolekut. Abikaasade kaitseks ei puuduta muudatus testamendi või pärimislepinguga tehtavaid korraldusi samuti jääb neile võimalus lahusvara osas teisiti kokku leppida.
Veel üks seadusemuudatuse eesmärk on tagada paindlikkus eestkostja määramisel. See tähendab, et valla- või linnavalitsus ei pea edaspidi olema üksnes rahvastikuregistri kande tõttu eestkostja isikule, kellel selle omavalitsusega mingit tegelikku sidet ei ole. Eelnõu järgi saab eestkostja määramisel registrikande kõrval arvestada eluliste asjaoludega ehk näiteks sellega, kus isik peamiselt elab, kust ta pärit on või kus elavad tema lähedased.
Lisaks muudetakse eelnõuga seonduvalt mõnd perekonnaseisutoimingute seaduse ja pärimisseaduses paragrahvi.
Seadusemuudatustele eelnes analüüs, millega uuriti 2010. aasta juulis kehtima hakanud perekonnaseaduse praktilisi kitsaskohti ja millele nüüd riigikogus arutatav eelnõu lahendused pakub.