Keskkriminaalpolitsei sulges aegumise tõttu kannatanute arvult Eesti suurima kriminaalasja, mitmelt tuhandelt ohvrilt kokku 30 miljonit krooni välja petnud ärikast kelm redutab aga välismaal, kirjutab Postimees.

25-aastane Aleksei Bezrukov alustas 1997. aastal petuäri. See põhines tavalisel püramiidskeemil, kus esimesed liitujad teenivad kasu hilisemate arvel. Lõpuks vajub masinavärk paratamatult kokku.

1997. aastaks oli Eesti elanikud näinud mitut püramiidskeemi, kuid Bezrukovi «äriplaan» pettis ära tuhandeid inimesi. Juudi rahvusest Bezrukovi ettevõtte Alex Gering, mille logol ilutses Taaveti täht, pakkus ajalehtedes ilmunud kuulutustes pealtnäha tulusat tööd. Ameerika Ühendriikide turu tarbeks olevat vaja kleepida ja välja lõigata autoakendele paigaldatavaid turvakleebiseid. Lihtne kodune töö, pealegi tasuv. Ainus tingimus oli, et Alex Geringist tuli kleebistega lehed 40 USA dollariga välja osta. Lehele trükitud 102 kleebist tuli kleepida eraldi lehtedele, need välja lõigata ning ükshaaval soonkinnisega kilekottidesse pakendatuna tagastada, kirjeldab Postimees petuskeemi.

Valmis paketi eest sai kleebiste töötleja 60 dollarit. Vaheltkasu seega 50 protsenti. Tublimad suutsid ühe päevaga valmis teha mitu paketti ja teenida kümneid dollareid. Asi näis töötavat, sest raha maksti alguses korralikult. 1997. aasta börsikriisi järel saabunud majandussurutises oli Alex Geringi pakutud teenistus ahvatlev ja töölesoovijaid tuhandeid. Firma avas kiiruga kontorid Tallinnas, Tartus, Narvas, Jõhvis ja Pärnus.

Bezrukov nägi töölesoovijate tohutus arvus lisateenimisvõimalust – iga liitujaga sõlmiti koostöölepe, mille eest firma kasseeris paarsada krooni. Liitujaid oli kokku umbes 5000, kes aga ei teadnud, et Alex Geringil polnud Ühendriikides mingit tellijat. Raha, mis kleebiste vorpijaile Eestis maksti, pärines uute liitujate taskust. 11 kuud hiljem läkski kogu skeem õhki ning kontorid sulgenud firma kellelegi raha välja ei makstud. Inimestele öeldi aga, et USA partner hüppas alt ära, kirjutab Postimees.

1998. aasta 28. jaanuaril algatas keskkriminaalpolitsei kelmuse uurimise ja Bezrukov võeti järgmisel päeval vahi alla. Politseiprefektuurid üle Eesti kogusid nädalate kaupa kodanikelt kuriteokahju teateid. Lõpuks saadi kokku ligikaudu 2300 ohvrit ning kahjusummaks kujunes 29 963 898 krooni.

Kümme päeva pärast uurimise algust pääses Bezrukov allkirja vastu vabadusse. Ta väitis, et kogu asjas olevat süüdi USA partner, keda aga, nagu hiljem selgus, polnud olemaski. Raha, mida Alex Geringi arvetelt arestida, polnud, sest sellest oli esimestele liitujatele palka makstud ja enda tarbeks sularaha välja võetud. Arestida sai vaid mõned mööbliesemed: voodi, kummuti, kaks lauda, kolm tooli ja telerialuse, kirjutab Postimees.

2000. aasta veebruaris Bezrukov enam ülekuulamisele ei tulnud. Mees oli Eestist lahkunud ning kuulutati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. 15 aastat pärast uurimise algust, eelmise aasta alguses oli politsei sunnitud kuriteo aegumise tõttu Bezrukovi rahvusvahelise tagaotsimise lõpetama. 2013. aasta lõpus, 17. detsembril jõudis keskkriminaalpolitsei sinnamaani, et kuulutas kogu kelmuse kriminaalasja aegumise tõttu lõpetatuks.

Vaata Maailma sihtasutus viis koos partneritega läbi heategevusliku kasutatud arvutite jagamise projekti, mille käigus tehti korda ja jagati abivajajatele ligi 600 kasutatud arvutit.

Abisaajateks olid nii suurpered, koolid kui ka mittetulundusühingud, teatas sihtasutus BNS-ile. Arvutikomplektid pärinesid Swedbankist, tarkvaraga toetas Microsoft Eesti ja ID-kaardi lugejad kinkis Sertifitseerimiskeskus.

"Oleme harjunud mõtlema, et arvuti ja internetiühendus on jõudnud kõigi inimesteni, kuid meie hulgas on alati neid, kes vajavad abi," kommenteeris projekti Vaata Maailma juhataja Kristi Kivilo.

Abivajajateni jõudsid arvutid nii otse kui ka abiorganisatsioonide vahendusel. MTÜ Eesti Suurperede Abistamise Seltsi kaudu jõudsid arvutid Valgamaal Sangaste vallas 15-lapselisse peresse ning lisaks läksid arvutid kahte 9-lapselisse perre. Sihtasutuse Dharma tugiisikute võrgustik toimetas arvutid Lääne-, Viru-, Jõgeva-, Järva-, Põlva-, Võru-, Tartu- ja Läänemaale.

Dharma tegevjuhi Tiina Parmasto sõnul viidi valdav osa arvutitest peredesse, kelle majanduslik olukord ei võimalda lastele arvuteid osta. Lisaks seati Dharma võrgustiku liikmesorganisatsioonide ruumidesse arvuteid üles avalikuks tasuta kasutamiseks. "Peamiselt kasutavad neid lapsed, puuetega inimesed ja töötud lapsevanemad," lisas Parmasto.

Mittetulundusühingule Abikäsi annetatud arvuteid saavad pikaajalised töötud ja erivajadustega inimesed kasutada arvutipraktikaks, mis annab neile vajalikke oskusi töö leidmiseks. "Tänapäeval on arvuti töökoha otsimisel, e-riigi teenuste kasutamisel ja pangatoimingute tegemisel väga oluline töövahend. Need arvutid parandavad inimeste elukvaliteeti," kommenteeris projekti Abikäsi MTÜ juhatuse esimees Marko Simberg.

Suurperedele ja heategevusorganisatsioonidele annetatud arvutid varustati soovi korral Microsofti tarkvaraga. Koolidesse saadeti arvutid ilma tarkvarata, et koolid saaksid ise vastavalt vajadusele haridusasutustele mõeldud tarkvara soetada ja installeerida. Nii saavad lapsed arvuteid kasutada nii oma õppetöös kui ka IT-alastes ringides.

Enamik arvuteid rõõmustasid abivajajaid juba jõulude ja uue aasta paiku, viimased arvutid jõuavad uute omanikeni veebruaris.

Vaata Maailma jagab tasuta arvuteid kolmandat korda. 2009. aasta kevadel ja 2011. aasta sügisel jagati arvuteid abivajajatele koolitusprojekti "Ole kaasas!" raames.

Täna kohtusid Käärikul kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja Lõuna-Eesti kohalike omavalitsuste, maavalitsuste, politsei, päästeameti ja riigimetsa majandamise keskuse esindajad, et koos arutada Lõuna-Eestis toimuva kaitseväe suurõppuse Kevadtorm 2014 ettevalmistust ja kohalike omavalitsuste osa õppuste läbiviimises.

Kohtumisel osalenud Keeni kooli direktor Diana Sarapuu ütles, et kaitseväe üksuste paiknemine Keeni koolis Kevadtormi käigus on kindlasti väga huvitav kogemus kooli lastele. „See haakub ju laste uudishimuga, aga laiemalt kaasub sellega isamaaline haritus, kaitsetahe ja laste teadmiste tõus, mis puudutab Eesti kaitsevõimet. Usun, et lapsi huvitab ka kaitseväeline haridus ja võimalused, mida kaitsevägi pakub karjääri kujundamiseks. Oleme väga elevil!“

„Kevadtorm, kui kaitseväe suurõppus, annab väga hea võimaluse luua tugevat sidet kaitseväe ja kohalike inimeste ja neid esindavate kohalike omavalitsuste vahel. Te kõik saate võimaluse näha kaitseväge päriselt tegutsemas ilma televiisori vahenduseta,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. „Teil on ka võimalus hinnata reservväelaste ja kaitseväe üksuste valmidust täita oma ülesannet – kaitsta Eestit.“

Kindralmajor Riho Terras tutvustas kohaletulnutele ka 4. veebruaril kaitseminister Urmas Reinsalu poolt avalikustatud laiapindse riigikaitse kava, kus tsiviilstruktuuridel on väga tähtis roll. „See dokument ja need põhimõtted, mis seal kirjas, käsitlevad riigikaitsest laiemalt kui ainult sõjaline riigikaitse. Esimest korda Eesti lähiajaloos on kokku võetud, kuidas peab riik toimima riigina ka sõjaolukorras, ja seda mitte ainult sõjalises aspektis.“

„Laiapindne riigikaitse kaasab avaliku sektori, erasektori ja kodanikuühiskonna. Sõja ajal peab toimima riigi juhtimine, ehk avalik sektor ja sinna hulka kuuluvad nii maavalitsused kui ka kohalikud omavalitsused. Erasektor peab samuti tööd tegema ja kaitseväe koostöö ettevõtetega on sõjaolukorras märkimisväärselt tähtsal kohal. Kodanikuühiskond on selles plaanis üks tähtsamaid sektoreid, kes peab panustama. Vaba tahe ja tegevus on kaitsetahte üks olulisimaid osi,“ rõhutas kaitseväe juhataja.

Kolonelleitnant Margus Kirsimäe andis lühiülevaate õppusest Kevadtorm 2014. Õppus toimub ajavahemikul 5. maist kuni 23. maini Viljandi-, Võru-, Tartu-, Valga-, Põlvamaal. Kaasatud on toetavate keskustena Ämari lennubaas Harjumaal, kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskus Tartus ja Lääne kaitseringkonna staap Eametsas. Õppuste juhtimine toimub Käärikult ning õppus lõpetatakse Otepääl.

Kevadtorm 2014 on jaotatud nelja etappi: I etapis toimub üksuste koondumine Kanepi piirkonda; II etapis toimub üksuste rännak Nursipalu polügoonile; III etapis toimub lahingülesande täitmine, kus kaasa on haaratud kõik maakonnad, mis eelpool nimetatud ja IV etapp on õppuse lõpetamine Otepääl.

Kohtumisel osales ka reservohvitseride kogu vanematekogu juhataja reservmajor Toomas Luman, kes tutvustas kohaletulnutele oma 10 aastast kogemust tsiviil-militaarkoostöö vallas kaitseväe õppustel. „Kaitsevägi on hästi juhitud organisatsioon, kuid sellistel suurõppustel juhtub alati ka midagi, mis kohalikke elanikke võib ärritada,“ ütles Luman. „Kuid minu kogemus ütleb, et alati on kaitsevägi oma vead parandanud ja teinud rohkemgi, et kahju kannatanu oleks igati rahul.“

Tartu maakohus saatis kolmapäeval Eesitst välja Läti ja Bulgaaria kodaniku, kes valmistasid ette pangakaartide andmete kopeerimist.

Politsei pidas Lätist Eestisse tulnud 39- ja 31-aastase mehe kinni teisipäeval Võrus Kooli tänaval, kus nad paigaldasid sularahaautomaadile kopeerimisseadet.

Kolmapäeval tuli neil juba Tartu maakohtu ette astuda, kus nad jäid süüdi arvutikuriteo ettevalmistamises ning pidid vastu võtma kuuekuuse tingimisi vangistuse. Ühtlasi saatis kohus mehed riigist välja.

Tartu maakohus tunnistas eilse otsusega Martinš Ziemelise (31) ja Krasimir Krastevi (39) kokkuleppemenetluses süüdi arvutikuriteo ettevalmistamises. Mõlemale mehele mõisteti kuue kuu pikkune vangistus, mille hulka arvati kahtlustatavana juba ära kantud kahepäevane kinnipidamine. Ülejäänud vangistus, viis kuud ja 28 päeva mõisteti neile tingimisi kolmeaastase katseajaga. Lisaks otsustas kohus mehed Eesti Vabariigist välja saata ning neile kehtib Eestisse kolme aasta pikkune sissesõidukeeld.

Ühtlasi tuleb neil hüvitada menetluskulud, Krastevil 563,60 eurot ja Ziemelisel 520,40 eurot.

Eilne kohtuotsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul.