Lõuna-Eesti omavalitsused toetavad õppust Kevadtorm 2014

Täna kohtusid Käärikul kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja Lõuna-Eesti kohalike omavalitsuste, maavalitsuste, politsei, päästeameti ja riigimetsa majandamise keskuse esindajad, et koos arutada Lõuna-Eestis toimuva kaitseväe suurõppuse Kevadtorm 2014 ettevalmistust ja kohalike omavalitsuste osa õppuste läbiviimises.

Kohtumisel osalenud Keeni kooli direktor Diana Sarapuu ütles, et kaitseväe üksuste paiknemine Keeni koolis Kevadtormi käigus on kindlasti väga huvitav kogemus kooli lastele. „See haakub ju laste uudishimuga, aga laiemalt kaasub sellega isamaaline haritus, kaitsetahe ja laste teadmiste tõus, mis puudutab Eesti kaitsevõimet. Usun, et lapsi huvitab ka kaitseväeline haridus ja võimalused, mida kaitsevägi pakub karjääri kujundamiseks. Oleme väga elevil!“

„Kevadtorm, kui kaitseväe suurõppus, annab väga hea võimaluse luua tugevat sidet kaitseväe ja kohalike inimeste ja neid esindavate kohalike omavalitsuste vahel. Te kõik saate võimaluse näha kaitseväge päriselt tegutsemas ilma televiisori vahenduseta,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. „Teil on ka võimalus hinnata reservväelaste ja kaitseväe üksuste valmidust täita oma ülesannet – kaitsta Eestit.“

Kindralmajor Riho Terras tutvustas kohaletulnutele ka 4. veebruaril kaitseminister Urmas Reinsalu poolt avalikustatud laiapindse riigikaitse kava, kus tsiviilstruktuuridel on väga tähtis roll. „See dokument ja need põhimõtted, mis seal kirjas, käsitlevad riigikaitsest laiemalt kui ainult sõjaline riigikaitse. Esimest korda Eesti lähiajaloos on kokku võetud, kuidas peab riik toimima riigina ka sõjaolukorras, ja seda mitte ainult sõjalises aspektis.“

„Laiapindne riigikaitse kaasab avaliku sektori, erasektori ja kodanikuühiskonna. Sõja ajal peab toimima riigi juhtimine, ehk avalik sektor ja sinna hulka kuuluvad nii maavalitsused kui ka kohalikud omavalitsused. Erasektor peab samuti tööd tegema ja kaitseväe koostöö ettevõtetega on sõjaolukorras märkimisväärselt tähtsal kohal. Kodanikuühiskond on selles plaanis üks tähtsamaid sektoreid, kes peab panustama. Vaba tahe ja tegevus on kaitsetahte üks olulisimaid osi,“ rõhutas kaitseväe juhataja.

Kolonelleitnant Margus Kirsimäe andis lühiülevaate õppusest Kevadtorm 2014. Õppus toimub ajavahemikul 5. maist kuni 23. maini Viljandi-, Võru-, Tartu-, Valga-, Põlvamaal. Kaasatud on toetavate keskustena Ämari lennubaas Harjumaal, kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskus Tartus ja Lääne kaitseringkonna staap Eametsas. Õppuste juhtimine toimub Käärikult ning õppus lõpetatakse Otepääl.

Kevadtorm 2014 on jaotatud nelja etappi: I etapis toimub üksuste koondumine Kanepi piirkonda; II etapis toimub üksuste rännak Nursipalu polügoonile; III etapis toimub lahingülesande täitmine, kus kaasa on haaratud kõik maakonnad, mis eelpool nimetatud ja IV etapp on õppuse lõpetamine Otepääl.

Kohtumisel osales ka reservohvitseride kogu vanematekogu juhataja reservmajor Toomas Luman, kes tutvustas kohaletulnutele oma 10 aastast kogemust tsiviil-militaarkoostöö vallas kaitseväe õppustel. „Kaitsevägi on hästi juhitud organisatsioon, kuid sellistel suurõppustel juhtub alati ka midagi, mis kohalikke elanikke võib ärritada,“ ütles Luman. „Kuid minu kogemus ütleb, et alati on kaitsevägi oma vead parandanud ja teinud rohkemgi, et kahju kannatanu oleks igati rahul.“