Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Põlvamaa piirkond nõuab Euroopa Liidult aktiivsemat tegutsemist töökohtade loomisel.

"Põlvamaal kui ka teistes Tallinnast kaugemates piirkondades on suureks probleemiks töökohtade puudus. Tulemuseks on olukord, kus ollakse sunnitud oma kodukohast lahkuma, tihti suisa välismaale," ütles Põlvamaa sotsiaaldemokraatide esimees Sirje Tobreluts.

"Meil on hädasti tarvis Euroopa Liidu tuge uute töökohtade loomisel, sest Eesti valitsus ei ole sellega hakkama saanud. Pealinnast kaugemates piirkondades on oluline, et meie inimesed, eriti noored pered, meie juurest ei lahkuks,“ lisas Sirje Tobreluts.

Põlvamaa sotsiaaldemokraadid esitasid Euroopa Parlamendi kandidaatideks praeguse europarlamendi liikme Ivari Padari, Setumaa huvide eest seisva Riigikogu liikme Urve Palo, Riigikogu liikmed Sven Mikseri ja Marianne Mikko ning Tartu Ülikooli professori Marju Lauristini.

Oma kandidaadid on esitanud sotsiaaldemokraatide Tallinna, Tartu, Järvamaa, Ida-Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Jõgevamaa, Harjumaa, Valgamaa, Raplamaa, Hiiumaa ja Viljandimaa piirkonnad ning kandidaatideks on üles seatud Sven Mikser, Marju Lauristin, Ivari Padar, Eiki Nestor, Marianne Mikko, Abdul Hamid Turay, Jevgeni Ossinovski, Urve Palo, Liina Raud ja Hannes Hanso.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond kinnitab Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadid ja hääletab nimekirja järjestuse 29. märtsil Tallinnas toimuval SDE valimiskogul.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 25. mail 2014.

Võrus avati SA Võru Pensionäride Päevakeskuses (Lembitu tn 2) uued ruumid, mis loovad linna eakatele inimestele täiendavaid võimalusi elukvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks.

Sel puhul toimus pensionäride päevakeskuse, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ja Võrumaa Pensionäride Ühingu aktiivi kohtumine linnavalituse esindajate ning Europarlamendi saadiku Ivari Padariga. Vesteldi peamiselt päevapoliitilistel, ent ka ajaloo teemadel.

Kui seni tegutses pensionäride päevakeskus Lembitu tn 2 II korrusel 235,32 ruutmeetrisel pinnal, siis nüüd on eakate linnakodanike kasutuses 424,02 m². Uued ruumid üldpinnaga 188,7 m² paiknevad juba varem kasutuses olnud ruumide kõrval.

Vajadus suurema ruumipinna järele tekkis seoses organisatsiooni klientide arvu suurenemise ja tegevuste ulatuse laienemisega. Kavas on tihe koostöö Võrumaa Puuetega Inimeste Kojaga, see võimaldab üritusi senisest paremini organiseerida.

Päevakeskuse juhataja Astrid Hurt tänas linnavalitsust, kes pensionäride algatusega kaasa tuli. „Heameel on sellest, et saame jätkata ja et meil õnnestus pinda laiendada. On oluline, et oleme saanud kaks organisatsiooni ühendada,“ lausus ta. Ruumide iluravi, kohandamist ja korrastamist toetas Ivari Padar.

Pensionäride Päevakeskuses tegutsevad võimlemisring, käsitööring, tantsuringid Mõnusad Memmed, Hõbõjuus, Memmed ja Meelespea, näitering Päävakene, kapell P.A.A.T., meesteansambel, segakoor Videvik, seltskonnalauluring, ansambel Elurõõm, loovusring, õmblusring ning ring joogahuvilistele.

Peale selle pakub keskus võimalust suhelda eakaaslastega, lugeda ajalehti, vaadata televiisorit, kasutada arvutit, printerit, paljundusaparaati ja videoprojektorit, mõõta vererõhku, osaleda erinevate huvialaringide töös, osaleda koolitustel, loengutel ja üritustel, rääkida oma muredest-rõõmudest, juriidilist nõustamist ning nõu lihtsamates igapäevatoimingutes.

SA Võru Pensionäride Päevakeskus on asutatud 2005.aastal Võru linna ja aktsiaseltsi Lõuna-Eesti Haigla poolt.

Kui jaanuari teine pool pakkus krõbedat pakast, siis vähemalt järgmise nädala lõpuni lubab ilmateenistus kohati väheseid plusskraade.

Pühapäeva öösel madalrõhulohk eemaldub ja selle järel libiseb üle Eesti kõrgrõhuhari, päeval jõuab Läänemere lõunaosast kohale aga juba uus madalrõhulohk. Öö esimesel poolel sajab veel mitmel pool lörtsi ja vihma. Õhtupoolikul jõuab uus lörtsi- ja vihmasaju ala Lääne-Eestisse. On jäteoht. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -3 kuni +1 kraadi, päeval 0 kuni +3 kraadi.

Esmaspäeval on Eesti kohal madalrõhulohk. Sajab lörtsi ja vihma, ühtlasi püsib jäiteoht. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel 0 ringis, päeval 0-ist 2 plusskraadini.

Teisipäeval madalrõhulohk asendub nõrga kõrgrõhuharjaga. Öösel sajab lörtsi, vihma ja lund, päev on peamiselt sajuta, kuid õhtuks jõuab Saaremaale juba uue osatsükloniga seotud lume- ja lörtsisaju ala. On jäiteoht. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -6, päeval +1kuni -1 kraadi.

Kolmapäeval liigub üle Läänemere lõunast põhja poole osatsüklon. Sajab lörtsi ja lund, päeval ka vihma. On jäiteoht. Puhub mõõduka lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -2, päeval 0 kuni +2 kraadi.

Neljapäeva öösel libiseb üle Eesti kiiresti kõrgrõhuhari. Öösel sajab veel kohati, päev on enamasti sajuta. Puhub mõõdukas edelatuul, pealelõunal pöördub tuul kagusse. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -4, päeval 0 kuni +3 kraadi.

Reedel on Läänemerelt oodata järgmist madalrõhulohku. Öö on sajuta, päeval sajab lund ja lörtsi. Puhub tugev lõuna- ja edelatuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -6, päeval 0 kuni +3 kraadi.

Toiduhinnad kasvavad Eestis samas taktis Euroopa omadega, vaid madalad kütusehinnad hoiavad nende veelgi kiiremat tõusu tagasi, lähiajal toiduhindade tõusu pidurdumist kommertspankade analüütikute hinnangul oodata ei ole.

"Toiduainete hinnad olid ka eurotsooni inflatsioonis üks põhilisi hinnatõusu vedav komponent, seega on tegemist laiema hinnatõusuga kui vaid Eestis," ütles BNS-ile SEB panga majandusanalüütik Ruta Arumäe. Ka LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul olid Euroopa toiduhinnad peamiseks mõjuriks, mis eurotsooni hinnaindeksit on üle nulli hoidnud.

"Eurotsooni ja Eesti hinnaindeksite võrdlemisel peame arvestama ka sellega, et toiduainete kallinemisel on Eesti tarbijale ja hinnaindeksile tunduvalt suurem mõju kui eurotsoonis keskmiselt. Kui Eestis moodustavad ainuüksi toit ja mittealkohoolsed joogid veerandi inimeste tarbimisest, siis eurotsoonis ei kulutata toidule koos alkoholiga viiendikkugi ehk poolteist korda vähem kui Eestis," tõi Vitsur välja.

Toiduhindade veelgi kiiremat tõusu aitavada ohjeldada energiahinnad, märkis oma kommentaaris Nordea panga peaanalüütik Tõnu Palm, kelle sõnul Eestis kohapeal survestab toiduainehindasid peamiselt kasvav palgasisend ja vajadus teenida tagasi vanu ning sooritada uusi investeeringuid. "Mida tugevam on elanike ostujõu kasv, seda kõrgem on Eesti väikesel turul ka motivatsioon hindu tõsta," lisas ta.

Tõusu võiks peamiselt pidurdada toiduhindade langus maailmaturul, aga seda pole lähiajal oodata, pigem vastupidi. "Sellel aastal peaks toiduainete hinnalangus maailmaturul aeglustuma. Peamiseks põhjuseks tootmisest suurem nõudlus," rääkis Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina, kelle sõnul on praegu eriti teravalt näha piimahindade kasvu, mida veab nõudlus näiteks Hiinas ja Venemaal. Teraviljahinnad on küll praegu madalad, aga nemad sõltuvad eriti tulevastest ilmaoludest.

Ka Venemaa ekspordipiirangutest pole mõju toiduainehindadele kuigi palju oodata, sest maailmaturg on laiem kui Venemaa ning kuuldavasti õnnestub piirangute alla sattunud eksporti ümber suunata, märkis Ruta Arumäe. Samal nõul on Heido Vitsur, kelle sõnul Venemaa eksportimise probleemid vaevalt meile leevendust toovad, pigem vastupidi. "Olulise turu äralangemine sunnib ju ettevõtjaid otsi kuidagi teisiti kokku viima," märkis ta.

Tõnu Palmi sõnul on ilma ekspordibarjääritagi Venemaal eksportijate sissetulekuid kahandamas nõrgem rubla vahetuskurss ja aeglustuv hinnakasv.