Lisaks metsloomadele tungivad linnadesse ka röövlinnud, kes püüavad toiduks tuvisid ning neid ei tohiks selle tegevuse juures takistada, teatas Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL).

Metsloom tuleb linna, sest toidubaas on suurem, teatas neljapäeval BNS-ile ELL-i juht Heiki Valner. "Paksuks söödetud tuvikari on ka ääretult lihtne saak kanakullile ja tegemist on normaalse looduse ringkäiguga, mille vahele inimene sekkuda ei tohi."

Valneri sõnul on tänavune talv olnud erakordselt leebe ja metsloomad ei vaja vähimatki abi ning nende toitmine on kurjast. "Meile on teada antud inimesega harjunud rebasekolooniatest Muugal, Tabasalus ning Kohilas ja laias laastus on need kõik alguse saanud inimeste rumalusest, sest paraku lõpetavad sellised loomad oma elu suure tõenäosusega autorataste all või lööb keegi nad lihtsalt maha," ütles Valner.

Rebaste toitmine soodustab nende asustust linnas, mis omakorda võib kaasa tuua ka kärntõve või sooleparasiitide ulatuslikuma leviku koduloomadel. Rebaste toitmine ja häirimine on lubamatu ning pärast pesakohast lahkumist tuleks uruavaused sulgeda, et järgmisel aastal loomad sinna enam pesa teha ei saaks. Metsloomade linna kolimise vastu saab iga maaomanik hoolitseda selle eest, et toidujäätmed ei jääks loomadele kättesaadavatesse kohtadesse ning komposteerimisel kasutatakse kinniseid kaste.

Terve metsloom linnas ei vaja inimese abi ja erandiks on vaid suurulukid, kellest tuleks teada anda päästeametile. Metsloomadega seotud küsimuste korral saavad kodanikud pöörduda ka keskkonnainspektsiooni või kohaliku omavalitsuse poole. Lisaks on Eesti Jahimeeste Seltsi selle aasta põhifookuses ulukid ja nende asurkonnad, mistõttu võib ulukitega seonduvates küsimustes pöörduda nõu saamiseks ka kohalike jahiseltside poole.

Üldjuhul otsivad inimesed abi omavalitsustest. Et tagada kodanikele võimalikult informatiivse teabe saamise, edastab ELL suurematele omavalitsustele infokirja metsloomadega seonduvates küsimustes, mille alusel on keskkonnaspetsialistil võimalik ümbruskonna inimesi teavitada ja nõustada.

Kui Tartu maakohus mõistis möödunud nädalal kriminaalkorras süüdi Võrus pangakaartide kopeerimist ette valmistanud lätlase ja bulgaarlase, siis teisipäeval leiti Võrus rahaautomaadi küljest taas pangakaartide kopeerimise seade.

Lõuna prefektuuri teatel oli illegaalne seade paigaldatud Räpina maanteel asuva pangaautomaadi külge. Politsei alustas juhtunu asjus kriminaaluurimist karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb arvutikuriteo ettevalmistamist.

5. veebruaril saatis Tartu maakohus Eestist välja Läti ja Bulgaaria kodaniku, kes valmistasid ette pangakaartide andmete kopeerimist.Politsei pidas Lätist Eestisse tulnud 31-aastase Martinš Ziemelise ja 39-aastase Krasimir Krastevi kinni 4. veebruaril Võrus Kooli tänaval, kus nad paigaldasid sularahaautomaadile kopeerimisseadet. Päev hiljem tuli neil juba Tartu maakohtu ette astuda, kus nad jäid süüdi arvutikuriteo ettevalmistamises ning pidid vastu võtma kuuekuuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Ühtlasi saatis kohus mehed riigist välja. Samuti tuleb neil hüvitada menetluskulud, Krastevil 563,60 eurot ja Ziemelisel 520,40 eurot.

Süüdistuse järgi omandas üks meestest selle aasta jaanuaris Lätis kopeerimisseadeldise. Seejärel tulid mehed 4. veebruaril Eestisse, kus paigaldasid seadme ühe osa Kooli tänaval olevale sularahaautomaadile. Politseinikud pidasid mehed sündmuskohal kinni enne, kui nad jõudsid seadeldise teist osa paigaldama ja andmeid kopeerima hakata.

2013. aasta tulusid saab elektrooniliselt deklareerima hakata hiljemalt 15. veebruarist, maksu- ja tolliameti teenindusbürood väljastavad eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke alates 17. veebruarist.

Eelmisel aastal oli tulu deklareerijaid 650 000, kellest e-maksuametit kasutas 95 protsenti, sel aastal prognoosib amet vähemalt 640 000 deklareerijat. Eeldatavalt peaks pisut suurenema ka e-deklaratsioonide osakaal, prognoositavalt 96 protsendini, teatas amet.

Esimeste tulumaksutagastustega alustab maksuhaldur hiljemalt 28. veebruaril. Tuludeklaratsiooni esitamise viimane päev on 31. märtsil. Kauem läheb nende deklaratsioonide töötlemisega, mis esitatakse paberil, siis alustatakse tagastamisega hiljemalt 20. aprillil. Üldine tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg on sel aastal 1. juuli.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde märkis, et sel aastal pöörab amet kõrgendatud tähelepanu välistulude deklareerimisele.

"Eelmisel aastal deklareeris õigeaegselt välistulud 8343 maksumaksjat, järelkontrollide tulemusel pidid seda tegema veel 6163 maksumaksjat," ütles Udde.

Udde rõhutas, et kõigil, kes saavad välismaalt tulu, on kohustus deklareerida see tulu Eestis. "Ja kui nendelt tuludelt tuleb ka tulumaksu tasuda Eestis, siis tuleb seda teha õigeaegselt, vastasel juhul lisandub maksusummale intress ligi 22 protsenti aastas. Kui inimene on aga asunud välismaale alatiseks tööle, siis tuleks kaaluda maksuresidentsuse muutmist," lisas Udde.

Maksuhaldur juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et käesoleva aasta alguses jõustunud täiendav maksuvaba tulu pensionitelt 210 eurot kuus ei laiene eelmise, 2013. aasta tulude deklareerimisel, ning täiendav maksuvabastus pensionitelt, mis 2013. aasta tuludeklaratsioonis arvestatakse, on 2304 eurot.

Kolmapäev oli üks neid harva aastas ette tulevaid päevi, kui operatiivametkonnad ei saanud ühtegi teadet rasketest liiklus- ja tuleõnnetustest.

Õnnetustevabast päevast teatas neljapäeva varahommikul meediale nii päästeameti korrapidaja kui ka siseministeerium.

Tänavune aasta on siiski alanud kurvalt. Tuleõnnetused on nõudnud juba 12 ja veeõnnetused kaks inimelu, liikluses oli möödunud nädala lõpu seisuga hukkunud 12 inimest.