Vanematevahelisel hooldusõiguse jagamisel jääb laps tahaplaanile

Vanematevahelisel hooldusõiguse jagamisel jääb laps tihtilugu tahaplaanile, selgus Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt teisipäeval tutvustatud vanemate hooldusõigust käsitlevast uuringust.

Justiitsministeeriumi, õiguskantsleri kantselei ja riigikantselei tellitud ning tarkade otsuste fondi rahastatud vanemate hooldusõiguse käsitleva uuringu eesmärk oli kaardistada vanema hooldusõiguse määramise praktikad ja teha ettepanekuid süsteemi muutmiseks selliselt, et lapse huvid oleksid selles protsessis võimalikult hästi kaitstud, teatas justiitsministeerium BNS-ile.

„Tihti kipub laps jääma hooldusõiguse jagamisel tagaplaanile, mis tekitab talle emotsionaalseid probleeme. Õiguskorra ülesanne on tagada, et selliseid olukordi saaks võimalikult vähe ette tulla. Samal ajal aga ei saa ainult seadustega inimeste suhtumist muuta, mistõttu on väga olulisel kohal ka teavitustöö. Selliste juhtumite puhul, kus see last ei kahjusta, on oluline ka vanemate suunamine kohtuvälisele kokkuleppele, mis lõpp-kokkuvõttes last oluliselt vähem traumeerib kui pikad kohtuvaidlused,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Laidi Surva.  

Uuringu läbiviijad tõid välja ka omapoolsed ettepanekud laste õiguste kaitse parandamiseks. RAKE juhataja Kerly Espenberg tõi näitena, et kohtul ei peaks olema vanema hooldusõiguse asjades kohustust suunata pooli kokkuleppele, kui see oleks vastuolus lapse huvidega, samuti võiks olla võimalik vanema hooldusõiguse asjades kompromissi muuta.

Uuringu autorid juhtisid tähelepanu ka sellele, et kohtulahendites peaks hooldusõiguse ühele või teisele vanemale määramise küsimusi rohkem põhjendama. Samuti on vaja tõsta inimeste teadlikkust vanema hooldusõiguse olemusest, kohustusest teavitada hädaohus olevast või abi vajavast lapsest ning sellest, millistel juhtudel pöörduda kohaliku omavalitsuse ja kohtu poole.

Uuring juhib tähelepanu ka kohtunike, lastekaitsetöötajate, pedagoogide ja lapse esindajate koolitamise vajadusele. Vanemate hooldusõiguse küsimustest paremaks teavitamiseks on justiitsministeerium juba varasemalt koostanud infovoldiku, mis on leitav ministeeriumi kodulehel.

Eesti maakohtud lahendasid aastatel 2011-2012 kokku 1214 vanema hooldusõiguse kohtuasja. Kohtulahendite analüüsist selgus, et vanemad pöörduvad kohtusse eelkõige taotlemaks ühise hooldusõiguse lõpetamist või osalist üleandmist ja kohalikud omavalitsused taotlevad kõige enam vanema hooldusõiguse piiramist või äravõtmist. Keskmiselt lahendatakse kohtuasjad maakohtutes 4,5 kuuga, kuid vaidluse keerukusest sõltuvalt varieerub kohtumenetluse pikkus oluliselt.

Uuringu läbiviimiseks tegi justiitsministeerium koostöös õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna ja sotsiaalministeeriumiga taotluse tarkade otsuste fondi. Uuringu viis läbi TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.