Vanematevahelisel hooldusõiguse jagamisel jääb laps tihtilugu tahaplaanile, selgus Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt teisipäeval tutvustatud vanemate hooldusõigust käsitlevast uuringust.

Justiitsministeeriumi, õiguskantsleri kantselei ja riigikantselei tellitud ning tarkade otsuste fondi rahastatud vanemate hooldusõiguse käsitleva uuringu eesmärk oli kaardistada vanema hooldusõiguse määramise praktikad ja teha ettepanekuid süsteemi muutmiseks selliselt, et lapse huvid oleksid selles protsessis võimalikult hästi kaitstud, teatas justiitsministeerium BNS-ile.

„Tihti kipub laps jääma hooldusõiguse jagamisel tagaplaanile, mis tekitab talle emotsionaalseid probleeme. Õiguskorra ülesanne on tagada, et selliseid olukordi saaks võimalikult vähe ette tulla. Samal ajal aga ei saa ainult seadustega inimeste suhtumist muuta, mistõttu on väga olulisel kohal ka teavitustöö. Selliste juhtumite puhul, kus see last ei kahjusta, on oluline ka vanemate suunamine kohtuvälisele kokkuleppele, mis lõpp-kokkuvõttes last oluliselt vähem traumeerib kui pikad kohtuvaidlused,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Laidi Surva.  

Uuringu läbiviijad tõid välja ka omapoolsed ettepanekud laste õiguste kaitse parandamiseks. RAKE juhataja Kerly Espenberg tõi näitena, et kohtul ei peaks olema vanema hooldusõiguse asjades kohustust suunata pooli kokkuleppele, kui see oleks vastuolus lapse huvidega, samuti võiks olla võimalik vanema hooldusõiguse asjades kompromissi muuta.

Uuringu autorid juhtisid tähelepanu ka sellele, et kohtulahendites peaks hooldusõiguse ühele või teisele vanemale määramise küsimusi rohkem põhjendama. Samuti on vaja tõsta inimeste teadlikkust vanema hooldusõiguse olemusest, kohustusest teavitada hädaohus olevast või abi vajavast lapsest ning sellest, millistel juhtudel pöörduda kohaliku omavalitsuse ja kohtu poole.

Uuring juhib tähelepanu ka kohtunike, lastekaitsetöötajate, pedagoogide ja lapse esindajate koolitamise vajadusele. Vanemate hooldusõiguse küsimustest paremaks teavitamiseks on justiitsministeerium juba varasemalt koostanud infovoldiku, mis on leitav ministeeriumi kodulehel.

Eesti maakohtud lahendasid aastatel 2011-2012 kokku 1214 vanema hooldusõiguse kohtuasja. Kohtulahendite analüüsist selgus, et vanemad pöörduvad kohtusse eelkõige taotlemaks ühise hooldusõiguse lõpetamist või osalist üleandmist ja kohalikud omavalitsused taotlevad kõige enam vanema hooldusõiguse piiramist või äravõtmist. Keskmiselt lahendatakse kohtuasjad maakohtutes 4,5 kuuga, kuid vaidluse keerukusest sõltuvalt varieerub kohtumenetluse pikkus oluliselt.

Uuringu läbiviimiseks tegi justiitsministeerium koostöös õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna ja sotsiaalministeeriumiga taotluse tarkade otsuste fondi. Uuringu viis läbi TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.

Valitsev Eesti autoralli meister 2WD-klassis Sander Pärn stardib Võrumaa Talverallil briti kaardilugeja James Morganiga, kelle juhendajateks on kaardilugejatest maailmameistrid Nicky Grist ja Robert Reid.

Sander Pärna senine koostöö oma kaardilugeja Ken Järveojaga on olnud suurepärane ja koos on kulutatud pikki aastaid (esimest korda istusid 12 aastane Sander ja 22 aastane Ken ühte autosse 2004. aasta sügisel), et kasvada rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks rallimeeskonnaks. Samas on teinekord parema tulemuse saavutamiseks ja kogemuste omandamiseks kasulik läbi viia mõningane muutus tavapärases ja rutiinses tegevuses. Omal ajal läks sama teed ka Sander Pärna suur eeskuju ja mentor Markko Märtin.

Võrumaa Talverallil Sander Pärna kõrvale istuv waleslane James Morgan oli 2013. aastal Junior WRC koordinaator koos Malcolm Wilsoni kunagise kaardilugeja Phil Shortiga. Seal algas Pärn – Järveoja meeskonna tutvus James Morganiga ja pisut hiljem tekkis mõte kutsuda James meeskonnale appi. James ei ole varem kaardilugejana talverallil osalenud, seega saab ka tema kogemuse võrra rikkamaks. Võru Talverallil on Pärn - Morgani võistlusmasinaks Ford Fiesta R2, millega Sander Pärn ja Ken Järveoja tulid eelmisel aastal 2WD Eesti meistriks. Rallieelsel nädalal viiakse läbi mõned legendi kirjutamise treeningud ning kahe päevane rallitreening Võrumaa teedel.

James Michael Morgan on sündinud 25. aprillil 1991. aastal Walesis Aberdare linnas ja elab seal ka praegu. Töötab hetkel  British Airways'is lennuki tehnilise hoolduse insenerina. Tänaseks on James Morgani rallikarjääris 40 starti erinevates Briti sarjades, millest 18 sõideti WRC autoga. Tema juhendajateks on kaardilugejatest maailmameistrid Nicky Grist (maailmameister koos Juha Kankkuneniga aastal 1993 ja lugenud kaarti ka 1995 aasta maailmameistrile Colin McRaele) ja Robert Reid (maailmameister koos Richard Burnsiga aastal 2001).

Asjaosaliste kommentaarid

Ken Järveoja: „Mingil hetkel peab noor ja arenev rallisõitja oma taseme tõstmiseks tegema teatud muudatusi ja selleks on erinevaid võimalusi, meie valitud meetod on teise võõrkeelse kaardilugeja kaasamine meeskonda.“

Sander Pärn: „Kuna kogu oma rallikarjääri kuus aastat (esimene start 23 veebruar 2008 Eesti Autoralli Meistrivõistlustel) olen sõitnud ühe kaardilugejaga, siis uue meeskonnaliikme kaasamine nõuab kindlasti ka minult veel suuremat pühendumist ning kontsentreerumist parema tulemuse saavutamise nimel ja rahvusvahelises rallimaailmas läbilöömiseks.“

James Morgan: "Ma ei jõua ära oodata, millal saan koos Sanderiga võistelda. Loodan, et meist saavad ralliautos edukad partnerid. Sanderiga kohtusin esimest korda Prantsusmaa rallil ja sain kohe aru, et tegu on võidusõitjaga, kes on eesmärkide nimel valmis tõsist tööd tegema. Kõnealune ralli on minu esimene võistlus Eestis ja see on mulle ühtlasi esimene tõeline talveralli. Tänu rahvusmeeskonda kuulumisele juhendavad mind Nicky Grist ja Robert Reid Briti Mootorispordi Assotsiatsioonist  ja ma usun, et olen enam kui valmis mind Eestis ja mujal ootavateks proovikivideks."

Sander Pärn rallimeeskond ootab rallinädalat optimistliku noodiga ja loodab, et waleslasele Võrumaa kuppelmaastik imponeerib. Eesmärk on inglise keelse legendiga harjuda ja samas ka kiiret sõitu teha. Suures plaanis 2014 aasta rallihooaja suhtes lõpliku selgust hetkel ei ole. Maailma Meistrivõistlustel tahaks osaleda mõne 2WD sarja raames. Kindlam lugu on Eesti Autoralli Meistrivõistlustega, mille tarbeks on ralliauto osas taas sobilik kokkulepe sõlmitud soomlasest kolleegi ja konkurendi Niko Pekka Niemineni ja tema meeskonnaga Katap Racing.

Vaatamata 43. Tartu Maratoni ärajäämisele olematute lumeolude tõttu stardib esimene auto Võrumaa Talverallil Võru keskväljakult pühapäeval 16. veebruaril kell 8:30. Kokku sõidetakse kaheksa kiiruskatset, kogupikkusega 105,07 kilomeetrit. Lõpupoodiumil on esimene auto kell 18:40.Tänavu kuulub Eesti autoralli meistrivõistluste sarja 7 etappi, millest kaks on talverallid. Meistrivõistluste teine etapp viiakse läbi juba nädal hiljem 22.-23.veebruaril Lätis toimuva Sarma ralli raames.