Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjon toetas omapoolsete märkustega EL-i direktiivi eelnõu, millega muudetakse kehtivat pakendite- ja pakendijäätmete direktiivi, et vähendada õhukeste plastkandekottide kasutamist.

"Oleme kilekottide kasutamise vähendamise poolt, aga rakendatavad abinõud peavad olema mõistlikud ja ei tohi tarbijatele ega kaupmeestele tekitada lisaprobleeme. Kui näiteks asendada õhukesed puu- ja köögiviljade kilekotid paberkottidega, siis see võib olla loodusele koormavam kui kilekotid," ütles komisjoni esimees Arto Aas pressiteates. Ta lisas, et ennetava tegevuse kõrval peaksid liikmesriigid jätkuvalt tähelepanu pöörama ka pakendijäätmete kogumise süsteemi toimimisele.

EL-is kasutatakse keskmiselt 189 kilekotti inimese kohta aastas, liikmesriigiti jaotub see ebaühtlaselt. Plastkandekottide kasutamist on edukalt vähendatud Saksamaal, Iirimaal, Slovakkias, Ungaris ja Suurbritannias. Euroopa Komisjoni hinnangul peab kehtestama rangemad abinõud üle Euroopa.

Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on välja toodud, et 2010. aastal kasutati Eestis 466 kilekotti inimese kohta, mille põhjal on Eesti üks enim raiskav EL-i riik. Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul kasutatakse Eestis 38 tasulist plastkandekotti ja 171 tasuta pakendamiseks mõeldud kilekotti aastas.

"Hetkel ei ole kilepakendite kasutamise statistika piisavalt usaldusväärne ja ka direktiivi kohaldamisala vajab täpsustamist. Enne direktiivi jõustumist peame teadma, milliste kilekottide kasutamist me piirame, kui palju neid on praegu ringluses ja mis on alternatiiv kilekottidele," ütles Aas. Ta täiendas, et direktiivi ülevõtmiseks peab jääma piisav aeg. Eesti seisukohalt peaks siseriiklike lahenduste rakendamiseks jääma vähemalt kolm aastat.

Direktiivi eelnõu näeb ette, et liikmesriigid rakendavad abinõusid kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustamist.

"Probleem ei ole mitte kilekottides, vaid keskkonnakahjuliku prahi tekkimises. Kui me ei viska kilekotte merre või metsa alla, vaid taaskasutame neid, siis vähendame jäätmete teket ja seeläbi vähendame oma ökoloogilist jalajälge. Plasti toormekasutajad võiksid mõelda ka kilekottide kokkuostu korraldamisele, siis tekiks inimestel motivatsioon loodust säästa," ütles Aas.

2010. aastal visati EL-is ära üle 8 miljardi kilekoti. Need kotid kuhjuvad keskkonnas, eriti mereprahina, ja sellest on saanud ülemaailmne probleem.

Võrus vastu posti sõitnud autojuht ründas avariist politseinikke teavitanud pealtnägijat ning üritas hiljem korravalvurite eest põgeneda.

Neljapäeval sõitis Võru linnas Karja tänaval vastu posti sõiduautot Ford Focus juhtinud mees, õnnetust pealt näinud 41-aastane mees teavitas juhtunust politseid, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. 45-aastane autojuht ründas pealtnägijat, istus seejärel uuesti rooli ja sõitis minema. Pealtnägija rünnakus vigastada ei saanud.

Pealtnägija andis juhtunud politseile teada. Mõni aeg hiljem peatasid korravalvurid kirjeldustele vastava sõiduki Põlvamaal Maaritsas. Juht lasi ootamatult sõidukist lahti koera ning jooksis ise politseinike eest minema.

Politseinikud asusid meest taga ajama ning said jooksiku umbes 20 meetrit eemalt põllult kätte. Mees sai kinnipidamisel viga, meedikud andsid talle sündmuskohal esmaabi.

Politseinikud pidasid mehe kuriteos kahtlustatavana kinni ning toimetasid ta jaoskonda.

Politsei peatumismärguannet eiranud ning politseinike eest põgeneda üritanud joobes ja juhtimisõiguseta mees ei saanud sõiduauto BMW juhtimisega hakkama ning sõitis maanteekraavi.

Teisipäeval kell 13.30 märkasid Põlva politseinikud tavapärase liiklusjärelevalve käigus Räpinas Aia tänaval sõiduautot BMW, millele andsid vilkuri ja sireenidega peatumismärguande, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Juht eiras peatumismärguannet ning lisas selle asemel vaid kiirust ning tuiskas politseinikest Räpinast Võõpsu poole liikudes mööda.

Kihutava BMW juht ei tulnud selle juhtimisega enam toime ning Tartu-Räpina-Värska maantee ja Kopli tänava ristmikul libises ta manöövri sooritamisel paremale poole teelt välja kraavi.

Kontrollimisel ilmes, et sõidukis viibis peale juhi kaasreisijatena veel kaks meest. Maanteelt väljasõidu tagajärjel keegi kolmest sõidukis viibinud mehest vigastada ei saanud ning arstiabi ei vajanud.

Politseinikud selgitasid, et sõiduautot juhtinud 22-aastane Vladimir oli alkoholi tarvitanud ja lisaks puudus mehel ka mootorsõiduki juhtimise õigus. Politseinikud viisid joobes mehe arestimajja ning Põlva politsei alustas tema suhtes väärteomenetlust.

Politsei taotles kolmapäeval mehele aresti ja kohus mõistis talle karistuseks 25 arestipäeva, mida ta koheselt arestimajas ka kandma asus.

Põlva patrullteenistuse vanema Arvo Turba sõnul taotleb politsei raskemate liiklusväärtegude korral seaduseeirajatele endistviisi ja meelekindlalt karistuseks aresti. "Eraldame nii ajutiseltki ohtliku juhi liiklusest ning anname talle võimaluse oma kuritahtliku teguviisi üle järele mõelda.  Lisaks oma elule seadis napsine ja juhtimisõiguseta Vladimir ohtu nii oma kaasreisijate kui ka kõigi teiste liiklejate turvalisuse," selgitas Turba.

Rahvaloenduse andmetel kasvab Eestis iga neljas alaealine laps üksikvanemaleibkonnas, enam kui 90 protsenti üksikvanematest on naised, edastas statistikaamet.

Eestis kasvab 2011. aasta rahvaloenduse andmetel igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga, kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest on üksikvanemaleibkondi 24 protsenti, , teatas statistikaamet BNS-ile. 2000. aastal oli viimane näitaja ühe protsendipunkti võrra suurem.

Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal, vastavalt 45, 11 ja 12 protsenti. Kolmandik kõigist üksikvanemaleibkondadest elab Tallinnas.

Kõige kõrgem on alaealisi lapsi kasvatavate üksikvanemaleibkondade osatähtsus lastega leibkondade seas Ida-Virumaal ning madalaim Raplamaal ehk vastavalt 27 ja 20 protsenti. Eesti keskmine on 24 protsenti.

Üksikvanemaks on peamiselt naised. Lastega üksikvanemaleibkondadest on üksikemasid 92 protsenti ehk 33 408 leibkonda ja üksikisasid kaheksa protsenti enk 2808 leibkonda.

Amet märgib, et noori üksikemasid ja -isasid on Eestis pigem vähe ning üksikvanemaks jäädakse tavaliselt elu jooksul. Soo-vanusjaotus näitab, et mida vanemaks naised saavad, seda enam leidub ka nende seas üksikvanemaid. Muutus üksikvanemate arvu vähenemise suunas toimub naistel alates 40. eluaastast, mehed aga jäävad üksikvanemaks vanemas eas kui naised. See on tingitud meestele omasest hilisemast kooselu alustamise vanusest.

Perekonnaseisu järgi ei ole pooled alla 18-aastaste lastega üksikvanematest kunagi seaduslikus abielus olnud. Amet nendib, et Euroopa Liidus on Eesti sellise trendi poolest edetabeli tipus. Ligikaudu kolmandik Eesti üksikvanematest on perekonnaseisu järgi lahutatud, 15 protsenti seaduslikus abielus ja viis protsenti lesed.

Andmed näitavad, et eestlaste ja venelaste vahel olulisi erinevusi ei ole. Üksikvanemaks on 3,1 protsenti kõigist eestlastest ning 3,9 protsenti venelastest. Mitte-eestlaste hulgas on üksikvanemaid 4,4 protsenti ehk rohkem kui eestlaste seas.

Üksikvanemaleibkondades kasvab Eestis kokku 24 protsenti ehk 55 665 alaealistest lastest. Aastal 2008 elas Eurostati andmetel viiendik Eesti lapsi üksikvanemaga, seega on trend, mille kohaselt kasvavad lapsed ühe vanemaga, Eestis süvenemas ning Eesti ei ole selles osas EL-is erandlikus olukorras.

Amet märgib, et üksikvanemaleibkondades on laste arv tavaliselt väiksem kui vabaabielu- ja abielupaaridel. Nii on Eestis 72 protsendil üksikvanemaleibkondades kasvamas üks laps ning 23 protsendil kaks alaealist last. Lasterikkaid üksikvanemaleibkondi on vaid viis protsenti. Kuna üksikvanemaks jäädakse tavaliselt elu jooksul, kasvavad üksikvanemaleibkondades pigem natuke vanemad lapsed.

Amet toob välja, et üksikvanemad on kooselus elavate paaridega võrreldes sõltuvamaks riigi pakutavatest toetustest. Kui Eestis üldiselt elatub peamiselt toetustest ja hüvitistest ligi 12 protsenti alaealisi lapsi kasvatavatest abielus või vabaabielus elavatest inimestest, siis üksikvanemate puhul on see näitaja 15 protsenti.