EESTI UUDISED BNS

Kell 11.32 sai häirekeskus teate tulekahjust Võrus Koidula tänaval asuvas elumajas. Päästjate saabudes põles kolmekorruselise hoone teisel korrusel asuvas korteris tugitool. Kustutustööde käigus tõid päästjad korterist välja 56-aastase mehe, kelle kiirabi tervisekontrolliks haiglasse viis. Päästjad kustutasid tulekahju kell 11.58. Arvatav tulekahju põhjus on hooletu suitsetamine.

Kell 11.54 teatati häirekeskusele tulekahjust Võrus Karja põiktänavas asuvas elumajas. Päästjate saabudes oli kahekorruselise elumaja esimesel korrusel asuv korter suitsu täis. Kustutustööde käigus tõid päästjad korterist välja meesterahva, kelle kiirabi haiglasse viis. Tulekahju kustutati kell 12.09.

Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjon toetas omapoolsete märkustega EL-i direktiivi eelnõu, millega muudetakse kehtivat pakendite- ja pakendijäätmete direktiivi, et vähendada õhukeste plastkandekottide kasutamist.

"Oleme kilekottide kasutamise vähendamise poolt, aga rakendatavad abinõud peavad olema mõistlikud ja ei tohi tarbijatele ega kaupmeestele tekitada lisaprobleeme. Kui näiteks asendada õhukesed puu- ja köögiviljade kilekotid paberkottidega, siis see võib olla loodusele koormavam kui kilekotid," ütles komisjoni esimees Arto Aas pressiteates. Ta lisas, et ennetava tegevuse kõrval peaksid liikmesriigid jätkuvalt tähelepanu pöörama ka pakendijäätmete kogumise süsteemi toimimisele.

EL-is kasutatakse keskmiselt 189 kilekotti inimese kohta aastas, liikmesriigiti jaotub see ebaühtlaselt. Plastkandekottide kasutamist on edukalt vähendatud Saksamaal, Iirimaal, Slovakkias, Ungaris ja Suurbritannias. Euroopa Komisjoni hinnangul peab kehtestama rangemad abinõud üle Euroopa.

Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on välja toodud, et 2010. aastal kasutati Eestis 466 kilekotti inimese kohta, mille põhjal on Eesti üks enim raiskav EL-i riik. Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul kasutatakse Eestis 38 tasulist plastkandekotti ja 171 tasuta pakendamiseks mõeldud kilekotti aastas.

"Hetkel ei ole kilepakendite kasutamise statistika piisavalt usaldusväärne ja ka direktiivi kohaldamisala vajab täpsustamist. Enne direktiivi jõustumist peame teadma, milliste kilekottide kasutamist me piirame, kui palju neid on praegu ringluses ja mis on alternatiiv kilekottidele," ütles Aas. Ta täiendas, et direktiivi ülevõtmiseks peab jääma piisav aeg. Eesti seisukohalt peaks siseriiklike lahenduste rakendamiseks jääma vähemalt kolm aastat.

Direktiivi eelnõu näeb ette, et liikmesriigid rakendavad abinõusid kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustamist.

"Probleem ei ole mitte kilekottides, vaid keskkonnakahjuliku prahi tekkimises. Kui me ei viska kilekotte merre või metsa alla, vaid taaskasutame neid, siis vähendame jäätmete teket ja seeläbi vähendame oma ökoloogilist jalajälge. Plasti toormekasutajad võiksid mõelda ka kilekottide kokkuostu korraldamisele, siis tekiks inimestel motivatsioon loodust säästa," ütles Aas.

2010. aastal visati EL-is ära üle 8 miljardi kilekoti. Need kotid kuhjuvad keskkonnas, eriti mereprahina, ja sellest on saanud ülemaailmne probleem.

Võrus vastu posti sõitnud autojuht ründas avariist politseinikke teavitanud pealtnägijat ning üritas hiljem korravalvurite eest põgeneda.

Neljapäeval sõitis Võru linnas Karja tänaval vastu posti sõiduautot Ford Focus juhtinud mees, õnnetust pealt näinud 41-aastane mees teavitas juhtunust politseid, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. 45-aastane autojuht ründas pealtnägijat, istus seejärel uuesti rooli ja sõitis minema. Pealtnägija rünnakus vigastada ei saanud.

Pealtnägija andis juhtunud politseile teada. Mõni aeg hiljem peatasid korravalvurid kirjeldustele vastava sõiduki Põlvamaal Maaritsas. Juht lasi ootamatult sõidukist lahti koera ning jooksis ise politseinike eest minema.

Politseinikud asusid meest taga ajama ning said jooksiku umbes 20 meetrit eemalt põllult kätte. Mees sai kinnipidamisel viga, meedikud andsid talle sündmuskohal esmaabi.

Politseinikud pidasid mehe kuriteos kahtlustatavana kinni ning toimetasid ta jaoskonda.

Politsei peatumismärguannet eiranud ning politseinike eest põgeneda üritanud joobes ja juhtimisõiguseta mees ei saanud sõiduauto BMW juhtimisega hakkama ning sõitis maanteekraavi.

Teisipäeval kell 13.30 märkasid Põlva politseinikud tavapärase liiklusjärelevalve käigus Räpinas Aia tänaval sõiduautot BMW, millele andsid vilkuri ja sireenidega peatumismärguande, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Juht eiras peatumismärguannet ning lisas selle asemel vaid kiirust ning tuiskas politseinikest Räpinast Võõpsu poole liikudes mööda.

Kihutava BMW juht ei tulnud selle juhtimisega enam toime ning Tartu-Räpina-Värska maantee ja Kopli tänava ristmikul libises ta manöövri sooritamisel paremale poole teelt välja kraavi.

Kontrollimisel ilmes, et sõidukis viibis peale juhi kaasreisijatena veel kaks meest. Maanteelt väljasõidu tagajärjel keegi kolmest sõidukis viibinud mehest vigastada ei saanud ning arstiabi ei vajanud.

Politseinikud selgitasid, et sõiduautot juhtinud 22-aastane Vladimir oli alkoholi tarvitanud ja lisaks puudus mehel ka mootorsõiduki juhtimise õigus. Politseinikud viisid joobes mehe arestimajja ning Põlva politsei alustas tema suhtes väärteomenetlust.

Politsei taotles kolmapäeval mehele aresti ja kohus mõistis talle karistuseks 25 arestipäeva, mida ta koheselt arestimajas ka kandma asus.

Põlva patrullteenistuse vanema Arvo Turba sõnul taotleb politsei raskemate liiklusväärtegude korral seaduseeirajatele endistviisi ja meelekindlalt karistuseks aresti. "Eraldame nii ajutiseltki ohtliku juhi liiklusest ning anname talle võimaluse oma kuritahtliku teguviisi üle järele mõelda.  Lisaks oma elule seadis napsine ja juhtimisõiguseta Vladimir ohtu nii oma kaasreisijate kui ka kõigi teiste liiklejate turvalisuse," selgitas Turba.