EESTI UUDISED BNS

Valitsus arutab lähiajal Lõuna-Eesti haigla muutumist Tartu Ülikooli kliinikumi tütarettevõtteks, mis saab teoks kliinikumi otsuse läbi omandada Lõuna-Eesti haigla aktsiate kontrollpakk.

Varem on juttu olnud, et 51-protsendilise osaluse hinnaks on kokku lepitud kaks miljonit eurot, mille kliinikum investeerib Võru haiglasse. Teisipäeval esitas sotsiaalminister Taavi Rõivas kahe haigla nõukogude poolt ettevalmistatud võrgustumise otsuse valitsusele heakskiitmiseks.  

Taavi Rõivase sõnul suureneb kliinikumi kohalolek Võrumaal ning maakonna elanikud võivad olla kindlad, et kvaliteetne arstiabi on senisest veelgi paremini tagatud. „Ülikooli lõpetava noore arsti jaoks on Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsernis olev haigla atraktiivsem tööandja kui eraldiseisev üldhaigla,“ ütles minister. „Otsus võrgustuda tagab kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamise Võrumaal ka tulevikus,“ lisas ta.

Rõivas avaldas lootust, et Kliinikumi investeeringuga Võru haiglasse lõpevad spekulatsioonid haigla tuleviku üle. Sotsiaalministri sõnul on tegemist esimese olulise sammuga Eesti  haiglate võrgustumise suunas.  

AS Lõuna-Eesti Haigla kuulub  MTÜ-le Terve Võrumaa, mille liikmeteks on 13 Võru maakonna omavalitsusüksust. MTÜ üldkoosolekul olid kõik liikmed 51 protsendi aktsiate võõrandamise poolt SA Tartu Ülikooli Kliinikumile.

Eesti suurim pank Swedbank tuvastas hiljuti, et ligi 1300 alaealise pangakontot on tarvitatud kiirlaenu võtmiseks või tagasimaksmiseks, kirjutavad Postimees ja Eesti Päevaleht.

Neist omakorda ligi 600 kontot kuulusid lastele, kes on nooremad kui 13 aastat ehk käivad lasteaias, algkoolis või põhikooli nooremates klassides.

Swedbank jõudis leiuni ühe loterii korraldamisega. See oli mõeldud lastele, kes maksavad sageli koolikaardiga, mis on pangatoode kuue- kuni 12-aastastele lastele. Koolikaart lubab maksta ostude eest ja võtta välja sularaha ning teha makseid pangaautomaatides.

Võitjate loosimisel märkasid pangatöötajad, et mitme alaealise konto oli seotud kiirlaenuga. Seepeale lasi pank analüüsida kõiki alaealiste kontosid. "Selgus kurb tõsiasi, et selliseid kontosid on kokku 1290," ütles panga kommunikatsioonijuht Kristi Roost.

Muidugi ei võtnud SMS-laene lapsed, sest laenukontorid ei tohi neile laenu anda. Küll aga saavad laste pangakontosid ja pangakaarte tarvitada lapsevanemad. "Põhimõtteliselt on tegu lapse identiteedi kasutamisega, millest jääb alaealise krediidiajalukku maha jälg, mis võib hiljem takistada laenu saamist," selgitas Roost.

Probleem pole võõras ka teisele suurpangale SEB-le. "Oleme laene analüüsides samuti näinud, et vanemad kannavad laste kontodele suuri summasid, mis ei ole taskuraha," ütles panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas. "See on rumal käitumine, mille eesmärk on oma kohustusi varjata. Inimesed loodavad, et pank ei uuri, kuhu raha läheb. Aga me tahame teada, kas tegemist on siduvate kohustustega, kui näeme, kuidas laste või lähedaste kontodele kantakse regulaarselt suuremaid summasid."

Messimase hinnangul sellised kiirlaenud lapse krediidiajalugu siiski ära ei riku, sest nemad pole laenu võtnud.

Swedbank võtab laste kontode ärakasutamist tõsiselt. Esmaspäeval toimus pangas koosolek, millel pank otsustas täiendada teenuste osutamise üldtingimusi. Kristi Roosti sõnul tahab pank tingimuste muutmisega juhtida kiirlaenuettevõtete tähelepanu tõsiasjale, et selline käitumine ei ole pangale vastuvõetav. "Loodame, et seadusandja võtab samuti lähiajal midagi ette kiirlaenajate tegevusega ja järelevalvega selle üle," lisas ta.

"On üsna laialt levinud, et võlgnik kasutab ka teise inimese pangakontot," kinnitas ka üks tuntud kohtutäitur. "Võlgnikud kasutavad nii laste, sugulaste kui ka firmade pangakaarte."

Sageli kasutatud viis on ka pensioni maksmine kolmanda inimese kontole. Eriti levinud on see siis, kui võlgnikust pensionär käib tööl ja saab palka. "Sellised olukorrad oleks välistatud, kui seadus keelaks kanda võlgnikule raha kolmandate isikute kontodele," ütles kohtutäitur.

Populaarsetele kiirlaenufirmadele Credit24 ja Raha24 tuli selline skeem üllatusena. "Tegu on meie jaoks väga šokeeriva informatsiooniga. Väljastame laene vaid laenu taotlenud isikule, kes peab olema vähemalt 18 eluaastat vana. Laenu ei kanta kolmandate isikute kontodele ega lähisugulastele või hooldajatele," selgitas Credit24 Baltimaade tegevjuht Rain Sepp. Sama väitis Raha24 OÜ juhatuse liige Urmo Kokkmann, kelle sõnul saab selline skeem olla võimalik ainult juhul, kui laenuandja annab taotlejale võimaluse maksta laen välja kellegi kolmanda kontole. Nende firma sellist teenust ei pakkuvat.

Kuigi ilmateenistus prognoosib korralikke külmakraade kogu alanud nädalaks, läheb temperatuur siiski senisega võrreldes veidi pehmemaks ning nädala viimastel päevadel pakane enam 20 miinuskraadini ei ulatu.

Teisipäeval muutub Venemaa põhjaalade kohal kõrgrõhuala võimsamaks ja selle kese tuleb päevaks Laadoga taha. Eesti jääb kõrgrõhuala lääneserva ja ilm on enamasti sajuta. Püsib vastasseis Briti saartel oleva kõrgrõhualaga ning seetõttu on kagutuul võrdlemisi tugev, puhangud ulatuvad eelkõige saarte rannikul kuni 17 m/s. Pilvisema öö korral on külma 12-18 kraadi, Ida-Eestis võib taevas selgineda ja langeda 20 miinuskraadi ümbrusse, päeval on külma 8-13 kraadi.

Kolmapäeval tugevneb kõrgrõhuala mõju veelgi. Ilm on sajuta ja taevas selgem. Lääne-Euroopa kohal olev madalrõhkkond nihkub Prantsusmaa poole, kuid surve Läänemere äärsetele aladele püsib. Kagutuul on rannikuvetes jätkuvalt tugev. Õhutemperatuur langeb öösel 15-20, kohati 23 miinuskraadini, vaid lahtise vee kohalt puhuva tuulega rannikul on kuni 12 kraadi külma, päeval on külma 9-14 kraadi.

Neljapäeval nihkub kõrgrõhuala lõuna poole, kuid selle serv ulatub ikka Eestini. Kagutuul on tugevam saartel. Kui taevas selgeks jääb, siis võib öö väga külm tulla. Võimalik õhutemperatuuri langus on kuni 25 kraadini, ka paar kraadi madalamad näidud pole välistatud, päeval on külma 12-17 kraadi. Vaid vaba vee kohalt puhuva tuulega rannikul on temperatuur 10 miinuskraadi ümber.

Reedel ulatub kõrgrõhuala loodeserv Eesti idapiiri taha. Madalrõhulohu surve aga suureneb ja kagutuul tugevneb, saartel võivad puhangud ulatuda 18 m/s. Lõunavoolus lisandub niiskust, kuid kerge lumesadu võib alles õhtul saartele jõuda. Õhutemperatuur on öösel pilvisema taeva korral Lääne-Eestis 12-18, Kesk- ja Ida-Eestis 18-23 miinuskraadi, päeval aga 6-st miinuskraadist lääne pool 13-ni Ida-Eestis.

Laupäev tuleb madalrõhulohu mõjul pilvisem ilm ja sajab lund. Puhub mõõdukalt tugev kagutuul. Öösel on külma 7-12, kohati 15, päeval 5-10 kraadi. Pühapäeval on samuti läänepoolse madalrõhuala mõju veidi tugevam. Niiskust on aga veidi vähem ja sajuhooge on harvem ja need on nõrgemad. Puhub mõõdukas kagutuul. Öösel on külma 7-13, päeval 4-9 kraadi.

Esmaspäeval on Eesti kohal ebamäärane rõhuväli. Olulist sadu näha pole. Puhub mõõdukas või nõrk lõunakaare tuul. Öösel on külma 8-13, päeval 3-7 kraadi.

Eesti eri paigus said pühapäeval neljas raskes liiklusõnnetuses vigastada kokku viis inimest, nende hulgas ka üks laps.

Esimene õnnetus juhtus kella 8.27 ajal Võrumaal Võru vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 266. kilomeetril, kus 47-aastane Vladimir kaotas Mercedesega ees liikunud veokist möödasõitu tehes oma auto üle kontrolli ning kraavi kaldunud sõiduk paiskus katusele. Siseministeeriumi teatel sai Mercedese juht vigastada ja kiirabi viis ta Lõuna-Eesti haiglasse. Pärast esmaabi pääses ta kodusele ravile.

Teine õnnetus juhtus kella 12.57 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 128. kilomeetril, 24-aastane Rainer sõitis Audi 80-ga kõrvalteelt peateele ja põrkas kokku sõidueesõigust omanud Fordiga, mida juhtis 32-aastane Raul. Audi kaasreisijana viibinud 79-aastane Valve sai vigastada ja kiirabi viis ta Tartu Ülikooli kliinikumi.

Kolma õnnetus juhtus kella 14.46 ajal Läänemaal Lääne-Nigula vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 46. kilomeetril, kus 49-aastane Tiiu kaotas sirel teelõigul kontrolli oma Citroen Xsara üle ning sõitis teelt välja vastu puud. Sõidukijuht ja autos kaasreisijana viibinud 41-aastane Erkki said vigastada ning kiirabi viis nad Läänemaa haiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 16.47 ajal Põlvamaal Räpina linna paisjärvel, kus 22-aastane Aigar sattus ATV Can-Am Outlanderiga külglibisemisse ja paiskus otsa järve kaldalt kelguga alla sõitnud kaheksa-aastasele poisile. Laps sai vigastada ja kiirabi viis ta Tartu Ülikooli kliinikumi.