Mullu leidis Eestis aset 11 haiguspuhangut

Terviseamet registreeris mullu 11 rühmaviisilist haigestumist viie ja enama haigusjuhuga.

Esinenud haiguspuhangud levisid olmeliselt kuuel juhul, piisknakkusena kolmel juhul ja toidu tarbimise tagajärjel kahel juhul, selgub terviseameti statistikast.

Kokku haigestus 402 inimest, kellest haiglaravi vajas 127 inimest, mis moodustab 31,5 protsenti puhangutes haigestunud inimeste üldarvust.

Enim ehk 28 protsenti inimesi haigestus Norwalk-viirusnakkusesse, 27 protsenti A-gripi viirusesse, rotaviiruse  ja salmonella haigustekitaja poolt ja salmonelloosi esines mõlemil juhul 18 protsenti ning soole täpsustamata viirusnakkusi üheksa protsenti.

Rotaviirusenteriit põhjustas kaks haiguspuhangut, mille tagajärjel haigestus 43 inimest, soole täpsustamata viirusnakkus ühe haiguspuhangu, mistõttu haigestus 11 inimest ning Norwalk-viirusnakkuse kolme haiguspuhangu tõttu haigestus 57 inimest.

Nakkushaiguste puhanguks nimetatakse tavapärast haigestumise taset ületavat ühise nakkusallika või levikufaktoriga seotud haigusjuhte, mis esinevad lühikeses ajavahemikus teatud elanikerühmas.

Haiguspuhangu uurimise eesmärk on haigustekitaja, levikutee, levikufaktori ning ohustatud riskirühma selgitamine. Haigustekitajate levikuteedeks nimetatakse kõiki neid ülekandeviise, mille kaudu nakkushaiguse tekitajad võivad leviku ehk ülekandefaktorite vahendusel levida.  

Suurt levikupotentsiaali omavad piisk- ja soolenakkushaigused. Soolenakkushaigused võivad levida toidu või vee kaudu.  

Toidutekkelisi nakkushaiguspuhanguid uurib terviseamet koostöös veterinaar- ja toiduametiga.