Vaesuses elavaid lapsi oli 2012. aastal enim Ida-Virumaal

Kombineerides sotsiaaluuringu ning rahva ja eluruumide loenduse andmeid selgub, et 2011. aastal elas Eestis alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 17,5 protsenti ning maakondade võrdluses oli laste suhtelise vaesuse määr kõrgeim Ida-Viru maakonnas, kus see ulatus 29,2 protsendini.

Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Laes märgib statistikablogis, et laste suhtlemise vaesuse määr oli 2012. aastal madalaim Harju maakonnas, kus see jäi 12,7 protsendi juurde. Eesti keskmisest madalam on laste vaesus lisaks Harju maakonnale veel Tartu maakonnas ja Saare maakonnas ehk vastavalt 14,7 ja 15,4 protsenti, ülejäänud maakondades on laste vaesuse määr keskmisest kõrgem. Ida-Virumaa järel on laste suhtelise vaesuse määr kõrge Valga maakonnas ning kolmandal kohal on Põlva maakonna lapsed vastavalt 26,5 ja 25,1 protsendiga.

Kohalike omavalitsuste võrdluses erineb laste suhteline vaesus ligi kuus ja pool korda, olles madalaim Harju maakonnas Saue linnas 6,3 protsendiga ja kõrgeim Tartu maakonnas Kallaste linnas, Alatskivi ja Peipsiääre vallas 40,8 protsendiga. Heal järjel on veel Viimsi ja Kiili valla lapsed, kehvemal järjel Mustvee linna, Pala valla ja Kasepää valla, aga ka Vasalemma valla lapsed.

Rohkem on keskmisest madalama laste suhtelise vaesuse määraga omavalitsusi Harju, Saare, Lääne ja Tartu maakonnas, kus vähemalt pooltes omavalitsustes jäi kuni 17-aastaste vaesuse määr allapoole Eesti keskmist. Samas Ida-Viru, Valga, Põlva, Võru, Hiiu ja Järva maakonna kõigi kohalike omavalitsusüksuste laste vaesuse määr ületas Eesti keskmist ning jäi 18–33 protsendi piiresse.

Kõige suuremad erinevused laste vaesuses on aga Tartu ja Harju maakonnas, kus on nii väga madala kui ka väga kõrge vaesuse määraga omavalitsusi. Näiteks Harju maakonnas Saue linnas on vaeseid lapsi 6,3 protsenti, samas Vasalemma vallas 33,2 protsenti. Tartu maakonnas Ülenurme vallas on vaesuses lapsi 8,9 protsenti, kuid samas maakonnas on ka kõige suurema vaesuse määraga Kallaste linn, Alatskivi vald ja Peipsiääre vald, kus laste suhtelise vaesuse määr ulatub 40,8 protsendini. Järva ja Hiiu maakonna omavalitsused olid kõige sarnasemad, seal oli kõrgeima ja madalaima laste vaesuse määra erinevus mitte üle kolme protsendipunkti.

Tallinnas elavate laste 13,6-protsendine vaesuse määr on üldiselt Eesti keskmisest ligi nelja protsendipunkti võrra madalam, erinevused linnaosade vahel on aga suured. Tallinna linnaosades on vaeste laste osatähtsus suurim Lasnamäel 17,8 protsendiga, millele järgneb Põhja-Tallinn 16,2 protsendiga. Kõige väiksem on laste suhtelise vaesuse määr Pirita linnaosas, kus see on 7,2 protsenti.

"Kokkuvõttes võib öelda, et üldjuhul on kõige madalam laste vaesuse määr enamikus Harjumaa piirkondades, kõige suuremaks probleemiks on aga laste vaesus omavalitsustes, mis asuvad piiriäärsetel aladel Kirde- ja Lõuna-Eestis ning Vasalemma vallas Harjumaal. Laste vaesusrisk sõltub suures osas nende vanemate toimetulekust ja seega elavad suuremas vaesuses selliste piirkondade lapsed, kus on suurem töötus, rohkem mitte-eestlasi, kelle eesti keele oskus on halvem ja sissetulekud madalamad või suurem maaelanike ning naturaalmajanduse osatähtsus," märkis analüütik Tiiu-Liisa Laes.