Eesti sai mullu 585 miljonit eurot EL-i struktuuritoetust

Eesti sai möödunud aasta jooksul Euroopa Liidu struktuuritoetust kokku 585 miljonit eurot, kõige enam said toetust transport ja veemajanduse taristu arendamine.

Perioodil 2007–2013 välja makstud 2,6 miljardist eurost moodustab eelmise aasta väljamaksete kogumaht 22 protsenti ehk 585 miljonit eurot, teatas rahandusministeerium BNS-ile. Transport sai toetust summas 152 miljonit eurot ja veemajanduse taristu arendamine 129 miljonit eurot.

Euroopa Liidu toetusi investeeriti kõige rohkem transpordi taristu arendusse, suurematest projektidest valmisid Aruvalla-Kose teelõik ja Tartu linna idapoolne ringtee. Vee- ja kanalisatsiooniprojektide abil lahendati aastakümneid Viimsi valla elanikke häirinud veekvaliteedi probleem, Maardus ehitati välja uued reovee- ja joogiveetorustikud ning ligi 7000 elanikku said võimaluse liituda ühiskanalisatsiooniga.

„Järjest suurenev väljamaksete tempo näitab, et projektid edenevad planeeritult. Näiteks on mahukate taristuprojektide ettevalmistamine lõppenud ja asendunud ehitustöödega,“ rääkis rahandusministeeriumi Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakonna juhataja Kerstin Liiva. Lõpetatud on 12734 ja töös 3138 projekti, sealhulgas teede, veevärgi ja haiglate ehitused.

Inimeste töölesaamise võimalusi ja tööelu kvaliteedi parandamist toetas Euroopa Sotsiaalfond (ESF) mullu 9 miljoni euroga. Projektid pakkusid töötutele koolitusi ja nõustamist, tööandjad said taotleda raha töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimiseks. Suurt tähelepanu pöörati kvaliteetset tööelu toetavale teavitustegevusele – koostati ja levitati tööohutust ning -suhteid selgitavaid materjale, samuti valmisid tööeluga seotud soostereotüüpe tutvustavad videoklipid ja veebileht Stereotyyp.ee.

Ligi 500 tuhande euroga toetatud täiskasvanute tööalased täiendõppekursused lõpetas 2546 inimest ning alanud aastal on võimalus täiendkoolitus läbida vähemalt 2005 huvilisel. Programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames sai täiendkoolitust 885 noorsootöötajat ning noorteseire tulemused avaldati raamatuna „Noored ja sotsiaalne kaasatus“.

Investeeringuid jagus igasse Eesti maakonda, kõige rohkem toetust said suured Harjumaa taristuprojektid. Enim kohustusi elaniku kohta võeti Tartu maakonnas – 2230 eurot elaniku kohta, järgnesid 2223 euroga Järva maakond ja 1992 euroga Saare maakond. Kõige enam väljamakseid elaniku kohta tehti Järva maakonnas 1778 eurot, järgnesid Tartu ja Lääne-Viru maakond. Siia ei ole arvestatud üleriigilisi või maakondadevahelisi projekte, mille rahaline maht on ligikaudu miljard eurot.

Perioodil 2007–2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust 3,4 miljardi eurot, millest on projektidega kaetud 96 ja välja makstud 76 protsenti. Perioodi struktuuritoetust on võimalik kasutada 2015. aasta lõpuni.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 25. mail.